Linnakool (1873–1913)
Linnakool oli Venemaa keisririigis ja sh Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu linnades ja mõnes alevis aastail 1873–1913 tegutsenud venekeelne koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest seisusest lastele alghariduse andmiseks.
Linnakoolide moodustamine muuda
1872. aastal kinnitatud Venemaa keisririigi linnakoolide määruse kohaselt tuli saksakeelsed kreiskoolid alates 1874. aastast reorganiseerida linnakoolideks. Uut tüüpi linnakoolid olid 6-aastase kursusega venekeelsed riiklikud poeglaste kõrgema astme algharidusasutused. Linnakooli eesmärgiks oli anda täielikku algharidust kõikidest seisustest lastele vanuses 7–14 eluaastat.[1]. Aastatel 1886–1887 reorganiseeriti kõik Eestis tegutsenud saksakeelsed kreiskoolid venekeelseteks linnakoolideks. Linnakoolid alustasid tegevust ilma alama astmeta (kahe esimese klassita). Enamasti astusid linnakooli poisid, kes olid omandanud alama astme alghariduse (vallakoolis, õigeusu abikoolis, linnaalgkoolide elementaarkoolis või mujal).
Linnakoolid olid nn tupikkoolid, linnakooli lõpetamine ei andnud gümnaasiumi või reaalkooli astumiseks vajalikku ettevalmistust. Vene keisririigi ülalpidamisel tegutsenud linnakoolid pidid olema 1-, 2-, 3- või 4- klassilised, eraettevõtlusele tuginevad koolid võisid olla ka 5- ja 6- klassilised. Õppeaeg ei sõltunud klasside arvust. Vaatamata sellele andsid linnakoolid hea vene keele oskuse ja rakenduslikke teadmisi. Alates 1900. aastast võis linnakooli juures asutada pedagoogikakursusi algkooliõpetaja kutse omandamiseks.[2]
Õppeaeg muuda
Linnakoolid jagunesid 2-, 3- ja 4-aastase õppeaastase programmiga koolideks ning lisaks oli 6-aastase õppeajaga täiskursus. Paljudel linnakoolidel oli ka algkooliõpetajate ettevalmistusklassis (7. õppeaasta).
Õppeained muuda
Õppekavasse kuulusid usuõpetus, lugemine, vene ja kirikuslaavi keel, aritmeetika, geomeetria, ajalugu, geograafia, loodusteadus, füüsika, joonistamine, joonestamine, laulmine ja võimlemine. Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud Eesti Aleksandri Linnakooli õppekavas oli ka eesti keel.[3]
Koolide arv muuda
1911. aasta ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil tegutses Eestis 13 linnakooli 2334 õpilasega. Linnakoolid moodustasid 0,8% Eesti alghariduskoolidest ja neis õppis 3,2% alghariduskoolide õpilastest.[4]
1912. aastal reorganiseeriti linnakoolid, Rahvahariduse ministeeriumi korraldusega kõrgemateks algkoolideks.
Viited muuda
- ↑ Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, lk 130.
- ↑ A. Liim. "Linnakool", lk 106.
- ↑ A. Liim. "Linnakool. Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani". Tartu: Rahvusarhiiv 1999, lk 105–106.
- ↑ Eesti kooli ajalugu. 2. köide, lk 479, Tabel 68.