Vikipeedia

Viiburi kubermang

Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus Karjala kannasel. Viiburi lään ehk kubermang oli Venemaa Keisririigi koosseisus aastast 1721 (de facto 1710) kuni 1917 (aastast 1812. Soome Suurvürstiriigi koosseisus) ja Soome Vabariigi koosseisus 1917–1940 ning 1941–1944.

Viiburi kubermang
Вы́боргская губе́рния
Vapp
Elanikke: 330 823 (1887) Muuda Vikiandmetes
Keskus: Viiburi

Venemaa keisririigi Viiburi kubermang piirnes põhjas Soome Suurvürstiriigi ning idas Aunuse ja lõunas Peterburi kubermanguga.

Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud Rootsi ja Venemaa keisririigi piirialad Karjalas ja Ingerimaal
Viiburi, Ingeri ja Karjala, 1740ndail aastail

Põhjasõja ajal vallutas Venemaa 1710. aastal Rootsi Kuningriigi Vana–Soome (fi) Viiburi ja Savonlinna lääni ja Käkisalmi läänide alad ning Uusikaupunki rahuga (1721) läksid lääni alad ja Viiburi linn Venemaa keisririigi valdusse ning moodustati Viiburi provints (mis hõlmas Viiburi ja Käkisalmi ümbruse alasi) ja Viiburi komandatuurkond[1]. 1727. aasta haldusreformi ajal likvideeriti haldusüksustena distriktid ja moodustati Peterburi kubermang, kuhu kuulusid: Peterburi provints ja Viiburi provints (1710–1743[2]), mida valitses ülemkomandant.

Vene-Rootsi 1741–1743 sõja lõpetanud Turu rahu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soome territooriumi (Kymi lääni koos Hamina, Lappeenranna ja Savonlinna linnaga), millest moodustati 1743 Kymenkartano provints, kuni 1744. aastal liideti Viiburi ja Käkisalmi provintsiga Viiburi kubermanguks[2].

Viiburi kubermang ja Peterburi kubermang 1745. aastal
Viiburi kubermang ja Peterburi kubermang 1770. aastal
Viiburi asehaldurkond

1780. aasta reformide tulemusel likvideeriti kubermangude koosseisudes provintsid, kui Venemaa keisrinna Katariina II poolt aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis teostatud haldusreformiga moodustati senise 23 kubermangu asemel 50 asehalduskonda ja moodustati ka Viiburi asehaldurkond (1783–1796), kus tähtsamad keskused olid Hamina, Käkisalmi, Lappeenranta, Savonlinna, Sortavala ja Viiburi. Kindralkuberneridele allusid 2–4 kubermangu Peterburi asehaldurkonna, Viiburi kubermangu ja Peterburi kubermangu kindralkuberner oli keisri puudumisel ülemjuhataja, keisri kohalolekul oli juhiks aga kuberner. Asehalduskord likvideeriti 1797. aastast. 1797. aastast loodi eraldi sõja- ja tsiviilkuberneri ametikoht ja hakati kutsuma kohalikke elanikke nekrutikohustuse alusel Venemaa keisririigi sõjaväkke. 1802. aastal nimetati Viiburi kubermang, lühiajaliselt Soome kubermanguks[2] (1802–1811).

Soome Suurvürstiriigi Viiburi kubermang, 1913

Vene-Rootsi 1808–1809 sõjas vallutas Venemaa keisririik aastail 1808–1809 kogu Soome territooriumi, millest Rootsi loobus Hamina rahu tulemusena. Aastal 1812 liideti kõik aastatel 1721–1743 Venemaa poolt vallutatud Soome alad (sealhulgas ka Viiburi) Vene keisriga personaalunioonis oleva Soome Suurvürstiriigiga, kus Viiburi oli kubermangulinn. Liivimaa, Eestimaa ja Vene-Soome õigus- ja kirikukorralduse küsimustega tegeles Liivi-, Eesti- ja Soomemaa Asjade Justiitskolleegium.

19. sajandil II poolel rajati Viiburi arengut soodustanud Saimaa kanal (1856) ja valmis Peterburi-Riihimäe raudtee (1870), mis muutsid Viiburi tähtsaks kaubanduskeskuseks ja liiklussõlmeks. Saima veeteid kaudu parvetati Viiburi sadamasse kokku palju Soome metsamaterjale, mis töötati siin ümber ja saadeti välismaale.

1914. aastal oli Venemaa keisririigi Soome Suurvürstiriigi Viiburi läänis, venepäraselt kubermangus (Выборгская губернiя) linnad: Viiburi, Sortavala, Käkisalmi, Lappeenranta, Hamina ja Kotka ning 9 maakonda: Ranta, Äyräpää, Käkisalmi, Kurkijoki, Kymi, Lappeenranta, Salmi, Sortavala ja Jääski vald. Viiburi kubermangu kuulusid järgmised suuremad Soome lahe saared: Suursaar, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar, Lavassaar, Seiskari, Koivisto.

1930. aastate lõpus jagunes Soome Vabariigi Viiburi lään 6 linnaks (Viiburi, Kotka, Lappeenranta, Käkisalmi, Sortavala ja Hamina) ja neljaks aleviks (Koivisto, Kouvola, Lahdenpohja ja Lauritsala).

Viiburi lään ja kubermang aastatel 1635 (nr 20 - Rootsi Kuningriigi Viiburi ja Savonlinna lään 1634–1721), 1812 (nr 13 - Venemaa keisririigi Soome Suurvürstiriigi Viiburi kubermang), 1831 (nr 13 - Venemaa keisririigi Soome Suurvürstiriigi Viiburi kubermang), 1921 Soome Vabariigi Viiburi lään), 1942–1944 Soome Vabariigi läänid Jätkusõja ajal ja 1945 (Soome Vabariik ilma Viiburi läänita, mis liideti Leningradi oblastiga, Viiburi rajoonina.

NSV Liidu-Soome Talvesõja lõpetanud Moskva rahulepinguga kaotas Soome Nõukogude Liidule üle 10% oma aladest, loobuda tuli Sallast, enamikust Soome Karjalast koos Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaar, 4 Soome lahe saarest ja kogu Laadoga järve läänekaldast. Jätkusõja järel 1944. aastal võeti Karjala kannase osad ning Viiburi ja Käkisalmi linn koos ümbrusega ära Karjala-Soome NSV koosseisust ning liideti Leningradi oblastiga.

Viiburi kubernerid

muuda
  • 1744, Juri Anikititš Repnin (1701–1744), Viiburi kuberner
  • 1745–1752, Afanasi Isakov
  • 1752–1754, Johann Christopher von Keyserling (surn. 1754), Viiburi kuberner[3]
  • 1754–1766, Afanasi Isakov
  • 1766–1778, Nikolai Heinrich von Engelhardt (1730–1778), Viiburi kuberner
  • 1778–1780, Jevgeni Kaškin (1737–1796), Viiburi sõjakuberner
  • 1780–1782, Pjotr Aleksejevitš Stupišin
    • 1782–1785, Wilhelm Heinrich von Engelhardt (1726–1797), Viiburi kuberner ja Viiburi asehaldur Viiburi asehaldurkonnas
  • 1785, Alexander Magnus von Peutling (surn. 1801), Viiburi asehalduri kohustes
  • 1784–1787, Württembergi Friedrich (1754–1816), kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja
  • 1786–1791, krahv Jacob Bruce (1732–1791), kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja
  • 1792, krahv Aleksandr Suvorov, kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja
  • 1793–1797, Fjodor Štšerbatov (1749–1810), Viiburi asehaldur
  • 1795–1796, krahv Mihhail Kutuzov, kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja
  • 1796–1797, krahv Mihhail Kamenski (1738–1809), kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja
  • 1797–1799, Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821), Viiburi tsiviilkuberner[4]
  • 1799–1799, Pjotr Vasilievitš Želtuhin
  • 1799–1804, Magnus von Orraeus (1742–1819), Viiburi tsiviilkuberner
    • 1799–1801, Adam von Brandt (sünd. 1757), Viiburi viitsekuberner
  • 1800–1801, krahv Peter Ludwig von der Pahlen, Ingerimaa, Viiburi-, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa tsiviilülemjuhataja (kindralkuberner)[5]
  • 1801–1802, Mihhail Kutuzov, Viiburi sõjakuberner
    • 1801–1804, Henrik von Dannenberg (1735–1810), Viiburi viitsekuberner, Viiburi linnapea
  • 1802–1803, krahv Pjotr Tolstoi (~1770–1844), Viiburi sõjakuberner
  • 1803–1805, Gerhard Konrad Kasimir von Meyendorff (1749–1813), Viiburi tsiviilkuberner ja sõjakuberner
  • 1804–1808, Nikolai Emin (1767–1814), Viiburi tsiviilkuberner
    • 1804–1805, Kasimir von Asch (1766–1820), Viiburi viitsekuberner
  • 1805–1810, Aleksandr Obreskov (1757–1812), Viiburi sõjakuberner
  • 1808–1811, Ivan Buharin (1772–1858), Viiburi kuberner
  • 1811–1812, Johan Winter
  • 1812–1815, Carl Johan Stjernvall, Viiburi kuberner Soome suurvürstiriigis
  • 1816–1820, Carl Johan Walleen
  • 1821–1825, Otto Wilhelm Klinckowström 1820–1821 (k. ülesannetes)
  • 1827–1834, Carl August Ramsay 1825–1827 (k. ülesannetes)
     
    Carl Gustaf Mannerheim (1797–1854), Viiburi kuberner 1834–1839
  • 1834–1839, Carl Gustaf Mannerheim (1797–1854), Viiburi kuberner
  • 1839–1844, Fredrik Stewen (1797–1851), Viiburi kuberner
  • 1844–1853, Casimir von Kothen (1807–1880), Viiburi kuberner
  • 1853–1856, Aleksandr Teslev (1810–1856), Viiburi kuberner
  • 1856–1866, Bernhard Indrenius (1812–1884), Viiburi kuberner
  • 1866–1882, Christian Theodor Åker-Blom (1822–1900), Viiburi kuberner
  • 1883–1885, Woldemar Carl von Daehn (1838–1900), Viiburi kuberner
  • 1885–1889, Sten Carl Tudeer (1840–1904), Viiburi kuberner
  • 1889–1899, Johan Axel Gripenberg (1833–1918), Viiburi kuberner
  • 1900–1902, Nikolai von Rechenberg (1846–1908), Viiburi kuberner
  • 1902–1905, Nikolai Mjasojedov (1850 – pärast 1917), Viiburi kuberner
  • 1905, Konstantin Kazanski
  • 1905–1906 Michael von Medem (k. ülesannetes)
  • 1906–1907, Nikolai von Rechenberg (1846–1908), Viiburi kuberner
  • 1907–1910, Birger Gustaf Samuel von Troil (1868–1926), Viiburi kuberner
  • 1910–1917, Frans Carl Fredrik Josef von Pfaler (1865–1937), Viiburi kuberner
  • 1917, Vilho Sarkanen (k. ülesannetes)
  • 1917–1918, Valfrid Suhonen (k. ülesannetes)
  • 1918–1920, Antti Verner Hackzell (1881–1946), Viiburi kuberner
  • 1920–1925, Lauri Relander, Viiburi kuberner
  • 1925–1945, Arvo Manner, Viiburi kuberner

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Raimo Ranta, Viipurin komendanttikunta 1710-1721: valtaus, hallinto ja oikeudenhoito. ZUSAMMENFASSUNG DIE KOMMANDATUR VIBORG 1710-1721 : EROBERUNG, VERWALTUNG UND RECHTSSPRECHUNG. ISSN 0073-2559.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Vanha Suomi, Arkistojen Portti
  3. ↑ Keyserling, Johann Christopher Frh. v. (-1754) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  4. ↑ Rüdinger, Karl Magnus v. (1753-1821) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  5. ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1 Peter Ludwig von der Pahlen

Kirjandus

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viiburi_kubermang&oldid=6904852"