Sergei Witte
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
Krahv Sergei Witte (29. juuni (vana kalendri järgi 17. juuni) 1849 Thbilisi – 13. märts (vkj. 28. veebruar) 1915 Petrograd) oli Venemaa Keisririigi poliitik ja riigiametnik.
Witte perekond oli ilmselt pärit Hollandist ning elas enne Põhjasõda Baltikumis Rootsi võimu all.
Tegevus riigijuhtimiselRedigeeri
Krahv Witte oli 1891–1892 Venemaa Keisririigi (sh Eestimaa ja Liivimaa kubermang) teedeminister, aastail 1892–1903 rahandusminister ning viis läbi rahareformi, viies rubla 1897. aastal üle kullastandardile.
Tema ajal kasvas Venemaa keisririigi majandus edukalt ning paistis, et ees ootab majanduslik õitseng. Kuid siis sattus ta konflikti Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi siseminister Vjatšeslav von Plehwega ning pidi oma ametikohast loobuma.
Aastail 1903–1906 oli ta Venemaa keisririigi Ministrite Nõukogu esimees.
Witte oli liberaalsete vaadetega ning suhteliselt hea poliitik, kuid Nikolai II jaoks oli ta liiga liberaalne.
Witte andis välja 17. oktoobri manifesti, mistõttu teda peetakse teda 1905. aasta revolutsiooni üheks põhjustajaks. Ta pidi 1906 ametist lahkuma, sest oli ette pannud konstitutsioonilise monarhia loomist ning demokraatlikke valimisi.
Witte suri Esimese maailmasõja ajal, püüdes selle alguses veel Venemaad tulutult hoiatada sõtta mitte sekkumast, sest see toovat kaasa katastroofi kogu Euroopale.
Teosed eesti keelesRedigeeri
- “Mälestused” I-II; tõlkinud Teodor Kaurits, eessõna kirjutanud Peeter Tarvel. Sari Marseljeesist internatsionaalini. Loodus, Tartu 1937–1938 (335 + 502 lk.)
TeenistusastmedRedigeeri
| Aasta | Kuupäev | Teenistusaste |
|---|---|---|
| 1. juuli | kolleegiumisekretär | |
| 11. juuli | titulaarnõunik | |
| 10. märts | tõeline riiginõunik | |
| 1. jaanuar | salanõunik | |
| 1. jaanuar | tõeline salanõunik |
AutasudRedigeeri
Venemaa autasudRedigeeri
Püha Stanislavi ordeni I klass (30. august 1890)
Püha Anna ordeni I klass (1. jaanuar 1894)
Püha Vladimiri ordeni II klass (1. jaanuar 1901)
Valgekotka orden (11. august 1904)
Püha Aleksander Nevski orden (22. aprill 1906, koos briljantidega)- Püha Vladimiri ordeni I klass (14. aprill 1913)
Välismaa autasudRedigeeri
Serbia Takovo Risti ordeni IV klass (5. märts 1885)
Pärsia Lõvi ja Päikese ordeni I klass (18. mai 1893)- Serbia Takovo Risti ordeni I klass (4. jaanuar 1894)
Jaapani Tõusva Päikese ordeni I klass (2. mai 1896)
Rootsi Vasa ordeni suurrist (21. juuli 1897)
Preisimaa Musta Kotka orden (21. august 1897)
Kreeka Lunastaja ordeni I klass (12. mai 1898)
Serbia Valge Kotka ordeni I klass (13. jaanuar 1901)
Türgi Osmani ordeni I klass (13. jaanuar 1901, koos briljantidega)
_-_ribbon_bar.png){kind=small}
AunimetusedRedigeeri
AukodanikRedigeeri
- Nižni Novgorod (13. september 1893)
- Kaasan (17. märts 1894)
- Odessa (12. mai 1894)
- Arhangelsk (21. juuli 1894)
- Saraatov (9. aprill 1895)
- Vjatka (13. juuli 1895)
- Berdjansk (4. jaanuar 1896)
- Sarapul (23. mai 1896)
- Simbirsk (25. juuli 1896)
- Orenburg (24. oktoober 1896)
- Jekaterinburg (24. oktoober 1896)[1]
- Kiiev (5. märts 1898)
- Saransk (31. detsember 1898)
- Tallinn (3. juuni 1899)[2]
- Velikije Luki (8. juuli 1899)
- Tšerpovts (12. august 1899)
- Tihvin (1. november 1901)
- Borovitš (8. detsember 1902)
- Aleksandrovsk (26. detsember 1902)
ViitedRedigeeri
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2009. Vaadatud 29. detsembril 2008.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.tallinn.ee/g2666s6066[alaline kõdulink]
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sergei Witte |
| Eelnev Ivan Võšnegradski |
Venemaa keisririigi rahandusminister 1892−1903 |
Järgnev Eduard Pleske |