Friedrich Puksoo

Eesti raamatukogunduse rajaja

Friedrich Puksoo (aastani 1935 Friedrich Puksov; esineb ka nimekuju Puksow; 23. jaanuar (vkj 11. jaanuar) 1890 Sillaotsa talu, Naha, Meeksi vald18. oktoober 1969 Tallinn) oli Eesti raamatukogunduse rajaja.

Friedrich Puksoo

Haridus

muuda

Aastatel 18971899 õppis ta Naha vallakoolis, 18991901 Räpina kihelkonnakoolis. 1901. aastal astus Tartu Aleksander I Gümnaasiumi, mille 1909. aastal lõpetas. Samal aastal astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda klassikalise filoloogia erialale, mille lõpetas 1914 vana-klassikalise filoloogia tõelise (gradueeritud) üliõpilasena. Korp! Sakala vilistlane. Tartu ülikooli lõpetamise järel töötas gümnaasiumiõpetajana Dorogobužis, Aleksandrovis ja Tartus.

Raamatukogunduslik tegevus

muuda

1. jaanuarist 1920 kinnitati Puksoo Tartu Ülikooli Raamatukogu juhataja kohale. Tartu Ülikooli eestikeelseks muutmise tõttu 1919. aastal moodustas ta uued kogud: eestikeelne raamat, Estica, perioodika, uuem väliskirjandus. Tema avaldatud artiklite arv küündib sajani. Friedrich Puksoo teene on ka aluse panemine Eesti rahvusbibliograafiale. Ta tegutses ülikooli raamatukogus kuni 1944. aastani, osales 1941. ja 1944. aastal kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal. Aastatel 1944–1945 oli ta Tartu ülikooli bibliograafia kateedri juhataja ning dotsent[1].

Puksoo oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamise idee üks eestvedajaid, võttis ta osa "Vanemuise", Õpetatud Eesti Seltsi ja Kultuurkapitali nõukogu tööst. Puksoo oli sarja "Elav Teadus" toimetaja 1940. aastani.

Alates 1927. aastast korraldas Puksoo Tartu Ülikooli juures raamatukogunduse ja bibliograafia kursusi, mis olid aluseks raamatukoguhoidja kutseõppele. 1944. aastal moodustas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas bibliograafia kateedri.

1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ning ta viibis kuni 1954. aastani Narva ja Valga vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Pärast vabanemist koostas ta mõningaid uurimusi ja ettekandeid.

Friedrich Puksoo suri 1969. aastal ja on maetud Tartu Ülikooli kalmistule.

Teoseid ja publikatsioone

muuda
  • "Ülikooli Raamatukogu". Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 1919—1929. Tartu, 1929
  • "Die Bibliothekder Universität Tartu und Tartu- Pärnu in der Schwedenzeil" (1932)
  • "Tartu ja Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli trükikoda" (1932)
  • "Raamatukauplemisest rootsi ajal Tartus ja Pärnus, eriti akadeemia raamatukauplejaist". Ajalooline Ajakiri 1932, nr. 2
  • "Eesti raamatu arengulugu seoses kirja ja raamatu üldise arenemisega" (1933)
  • "Eesti raamatute levitamisest XIX sajandi keskel". Eesti Kirjandus 1933, nr. 3
  • kaastöö "Die Buchdrucker Brendeken in Estland". Gutenberg-Jahrbuch, 1934
  • "Raamat ja tema sõbrad: pilte raamatu ja kirja ajaloost, raamatu tehnikast ning raamatuharrastusest" (1934). Sarjas "Elav Teadus"; 1973. aastal anti raamatust välja 290-leheküljeline täiendatud trükk.
  • Puksoo oli koguteose "Eesti ajalugu" (1935–) ja "Eesti Entsüklopeedia" (1932–1937) koostamise toimkonnas.
  • "Tallinna esimesed eratrükikojad XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel". Vana Tallinn III, 1938
  • "Raamatuharrastusest ja Jaan Roosist kui bibliofiilist". Eesti Kirjandus 1939, nr. 1
  • "Jacob Johann Köhler. Esimese eesti piibli trükkal". Vana Tallinn IV, 1939
  • "Tartu Ülikooli Raamatukogu 1920. aastail". Teadusliku Raamatukogu töid I. Tartu, 1968
  • "400 лет русского книгопечатания. 1564–1964", 1964. Vene trükikunsti 400. aastapäeva puhul ilmunud koguteoses eesti osa

Hobid

muuda

Puksoo hobi oli postmarkide, etikettide ja eksliibriste kogumine.

Friedrich Puksoo päev ja auhind

muuda

23. jaanuarist 1990, Friedrich Puksoo 100. sünniaastapäevast, tähistatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus Friedrich Puksoo päeva, mil tunnustatakse tema tööde ja tegemiste järgijaid. Alates 2007. aastast antakse välja ka Friedrich Puksoo nimelist auhinda.

Viited

muuda
  1. Edgar Oissar, Friedrich Puksoo. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 12, lk 767-768

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda