Otto Greiffenhagen

Otto Ferdinand August Moritz Greiffenhagen (20. juuni (vkj)/ 2. juuli 1871 Tallinn – 10. juuni 1938 Hameln, Saksamaa) oli baltisakslasest Eesti ajaloolane, arhivaar ja muusikakriitik.

Ta sündis Tallinna sündiku ja linnapea Thomas Wilhelm Greiffenhageni pojana. Pärast Tallinna kubermangugümnaasiumi lõpetamist alustas ta 1889 ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis ja hiljem Bonni Ülikoolis.

Ta oli Tallinna Linnaarhiivi direktor aastatel 1910–1935. Et Eesti Vabariigi loomisega oli baltisakslaste juhtiv roll üldiselt kadunud, kujunes Linnaarhiivist Greiffenhageni ja hiljem Paul Johanseni juhtimisel nende üks olulisemaid uurimiskeskusi. See tekitas kohati ka vastuolusid arhiivi ja riigivõimu vahel, ent kuna Greiffenhagen suhtus Eestisse lojaalselt, siis teda ei vallandatud, vaid ta sai kuni pensionile jäämiseni olla arhiivi eesotsas ning anda ameti Johansenile üle.

Aastatel 1910–1938 oli ta ka Eesti (varem Eestimaa) baltisakslaste ühe olulisema asutuse, Eestimaa Kirjanduse Ühingu esimees ja ajalehe Revalsche Zeitungi muusikakriitik.

Looming

Ta avaldas Tallinna linna vanimad arveraamatud ja kodanikeraamatu, samuti korraldas ja kaasajastas arhiivi kogusid.

• "Oleviste kiriku vanadusest". Vaba Maa nr 76, 31. märts 1934. Lk 6

Kirjandus

• Otto Greiffenhagen. Das Revaler Bürgerbuch 1409 - 1624 = Tallinna kodanikkuderaamat. Reval, 1932
• Eesti entsüklopeedia, kd 14. Tallinn 2000. Lk 70
• Peep Pillak. "Otto Greiffenhagen – kauaaegne Tallinna linnaarhivaar". Tuna 2000, nr 2. Lk 150–156
• Peep Pillak. "Otto Greiffenhagen (1871–1938) ja tema tegevus Tallinna linnaarhivaarina (1900–1934)". Magistritöö, juhendaja Aadu Must. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, 2002
• Peep Pillak. Greiffenhagenid ja muusika. Teater. Muusika. Kino 10/ 2004, 1/ 2005