Hugo Raudsepp

Eesti kirjanik
(Ümber suunatud leheküljelt Viktor Paul Hugo Raudsepp)
 See artikkel räägib kirjanikust; keemiku kohta vaata artiklit Hugo Raudsepp (keemik).

Viktor Paul Hugo Raudsepp (varjunimi Milli Mallikas, 10. juuli 1883 Vaimastvere mõis, Tartumaa15. september 1952 Ozjorlag, Irkutski oblast) oli eesti kirjanik.

Hugo Raudsepp (Nikolai Triigi joonistus)
Hugo Raudsepp (Gori, 1920)
Otto Krusteni šarž Hugo Raudsepast

Elukäik

muuda

Hugo Raudsepp õppis Raduvere külakoolis, Laiuse kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis, mille lõpetas 1900. Töötas Tartus renteis, äriteenijana Rakveres ning pidas Tartus kauplust.

1907–1908 toimetas Valgas ajalehte Sõna, 1908–1911 töötas Postimehes nii Tartus kui Pärnus ning seejärel 1911–1914 följetonistina Päevalehe juures. 1914 toimetas Tallinna Kaja, 1914–1917 Sakalat, 1920–1924 oli Vaba Maa kirjanduse- ja teatrikriitik. Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik.[1]

1919–1920 Asutava Kogu liige.[1]

Aastal 1951 Hugo Raudsepp arreteeriti. Suri 1952. aastal Siberis Ozjorlagi vangilaagris.

Looming

muuda

Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Oli viljakas teatri- ja kirjanduskriitik. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia.

Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia.

Teosed

muuda

Artiklid

muuda

Isiklikku

muuda

Tema noorem vend oli kirjandusteadlane Ernst Raudsepp.[2]

Mälestuse jäädvustamine

muuda
 
Hugo Raudsepa sünnikoha mälestuskivi Vaimastvere mõisa pargis
 
Hugo Raudsepa mälestussammas Elvas

Hugo Raudsepale on püstitatud mälestuskivi Rakkes 7. augustil 1983[3] ja mälestussammas kodulinnas Elvas 9. juulil 1989 (autor Aivar Dominiq Ennet)[4].

H. Raudsepa nimeline tänav asub Elva linnas.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 G. N. [Georg Naelapea].Viktor Paul Hugo Raudsepp 50-aastane. – Olion nr 5-6, 1933, lk 348–1349.
  2. Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 79, 9 juuli 1934
  3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/raudsepp_hugo1
  4. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=784216

Kirjandus

muuda
  • "Hugo Raudsepp". Bibliograafia. Koostanud ja eessõna: Tiina Ritson. Konsultant ja saatesõna autor Lehte Tavel. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2009, 306 lk; ISBN 9789949413232
  • August Anni (= August Annist), "Raudsepast kui mõtlejast"Looming, 1933, nr 5, lk 567–572
  • Marta Sillaots, "Hugo Raudsepp" – Looming 1936, nr 4, lk 455–461, nr 5, lk 566–573 ja nr 6, lk 670–677
  • Harald Peep, "Pilk peegli taha" (artikleid), Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 222–252 ("Sirvides Hugo Raudsepa pärandit")
  • Lehte Tavel, "Ääremärkusi H. Raudsepa loomingu mõistmiseks" – Sirp 12. juuli 1968, nr 28
  • J. Järv, "Hugo Raudsepp mälestuste mosaiigis" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 627–631
  • "Hugo Raudsepa kannatustee". Saatesõna: Vello Pekomäe. EMP, Stockholm 1973, 248 lk (Sisu: Viiu Raudsepp-Tulk, "Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis"; Hugo Raudsepp, "Uuendatud "Mikumärdist""; "Mikumärdi: komöödia viies vaatuses"; "Roosad prillid: komöödia kolmes vaatuses")
  • Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp suhetes "Noor-Eestiga"" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 9, lk 526–535
  • Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp näitekirjanikuna aastail 1923–1928" – Keel ja Kirjandus 1977, nr 6, lk 329–337 ja nr 8, lk 462–472
  • Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 445–474 (ülevaate autor Lehte Tavel) ja bibliograafia lk 484–485
  • Jaan Pert, "Mälestusi saksa okupatsiooni päevilt" – Rahvuslik Kontakt, 1983, nr 3
  • Oskar Kuningas, "Hugo Raudsepa osast meie teatrimõtte arengus" – TMK, 1983, nr 7, lk 68–76
  • Lehte Tavel, ""Mikumärdist" "Roosade prillideni". Hugo Raudsepa loomingu kõrgperiood" – Looming 1983, nr 7, lk 976–986
  • Harald Peep, "Hugo Raudsepa koomiline meel" – Looming 1983, nr 8, lk 1127–35
  • Lehte Tavel, "Karakteriloomingust Hugo Raudsepa komöödiates" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 10, lk 594–602
  • Lehte Tavel, "Hugo Raudsepp kirjanduskriitikuna aastail 1905–1924" – kogumikus "Kirjanduse tõe poole", Tallinn 1988, lk 60–72
  • Ervin Reimo, "Ühe dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta, 1952" (seni avaldamata märkmeid; kommenteerinud Lea Tormis) – TMK 1989, nr 1, lk 73–80; täpsustusi – Lehte Tavel, TMK 1989, nr 5, lk 92–93
  • Lydia Raudsepp, ""Ärge nukrutsege minu pärast..." Kolmkümmend aastat ühist teed" (abikaasa meenutused) – Akadeemia 2013, nr 11, lk 2038–60
  • Jüri Uustalu, "Hugo Raudsepa viimsed elupäevad" – samas, lk 2062–67
  • Mart Orav, ""See ei või olla ilmsi..." Hugo Raudsepa viimasest eluaastast". I osa – Akadeemia 2014, nr 4, lk 651–664

Välislingid

muuda