Terminologia Anatomica

Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia^[1]) ehk Anatoomia terminoloogia^[2] on rahvusvaheline inimese anatoomia standard. See sisaldab ladinakeelsed terminid koos inglise vastetega.

Selle töötas välja Föderatiivne Rahvusvaheline Anatoomiaterminoloogia Komitee (FICAT) Anatoomide Assotsiatsioonide Rahvusvahelise Föderatsiooni (IFAA) juures ning avaldati 1998.

TA vahetas välja eelmise standardi Nomina Anatomica. TA sisaldab üle 7500 inimese makroskoopilise anatoomilise struktuuri nimetuse.

Aastal 2011 avaldas FICAT-i järglane Föderatiivne Rahvusvaheline Anatoomiaterminoloogiate Programm (FIPAT) TA veebis.

Sisukord muuda

A01: Anatomia generalis. Üldine anatoomia
- A01.0: Nomina generalia. Üldised nimetused
- A01.1: Partes corporis humani. Inimese kehaosad
  - A01.1.00.051: Cavitas abdominis. Kõhuõõs
- A01.2: Plana, lineae, et regiones. Tasandid, jooned ja piirkonnad
  - A01.2.01: Regiones capitis. Pea piirkonnad
  - A01.2.02: Regiones cervicales. Kaela piirkonnad
  - A01.2.03: Regiones thoracicae anteriores et laterales. Rindkere eesmised ja külgmised piirkonnad
  - A01.2.04: Regiones abdominales. Kõhu piirkonnad
  - A01.2.05: Regiones dorsales (dorsi). Selja piirkonnad
  - A01.2.06: Regio perinealis. Lahklihapiirkond
  - A01.2.07: Regiones membri superioris. Ülajäseme piirkonnad
  - A01.2.08: Regiones membri inferioris. Alajäseme piirkonnad

A02: Ossa; Systema skeletale. Luud; Skeletisüsteem
- A02.0: Nomina generalia. Üldised nimetused
- A02.1: Cranium. Kolju
  - - A02.1.00.067: Orbita. Silmakoobas
  - A02.1.01: Ossa cranii. Kolju luud
  - A02.1.02: Os parietale. Kiiruluu
  - A02.1.03: Os frontale. Otsmikuluu
  - A02.1.04: Os occipitale. Kuklaluu
  - A02.1.05: Os sphenoidale. Kiilluu ehk põhiluu
  - A02.1.06: Os temporale. Oimuluu
  - A02.1.07: Os ethmoidale. Sõelluu
  - A02.1.08: Concha nasalis inferior. Alumine ninakarbik
  - A02.1.09: Os lachrimale. Pisaraluu
  - A02.1.10: Os nasale. Ninaluu
  - A02.1.11: Vomer. Sahkluu
  - A02.1.12: Maxilla. Ülalõualuu
  - A02.1.13: Os palatinum. Suulaeluu
  - A02.1.14: Os zygomaticum. Sarnaluu
  - A02.1.15: Mandibula. Alalõualuu
  - A02.1.16: Os hyoideum. Keeleluu
  - A02.1.17: Ossicula auditus (auditoria). Kuulmeluukesed
- A02.2: Columna vertebralis. Lülisammas
  - A02.2.00.001: Columna vertebralis. Lülisammas
  - A02.2.00.009: Canalis vertebralis. Lülisambakanal
  - A02.2.01: Vertebra. Lüli
  - A02.2.02: Vertebrae cervicales [C I - C VII]Kaelalülid
  - A02.2.03: Vertebrae thoraciae [T I - T XII]Rinnalülid
  - A02.2.04: Vertebrae lumbales [L I - L V]Nimmelülid
  - A02.2.05: Os sacrum [vertebrae sacrales I - V].Ristluu (ristluulülid)
  - A02.2.06: Os coccygis; Coccyx [vertebrae coccygeae I - IV]Õndraluu (õndralülid)
- A02.3: Skeleton thoracis. Rindkere skelett
  - A02.3.01: Costae [I - XII]. Roided
  - A02.3.02: Costa. Roie
  - A02.3.03: Sternum. Rinnak
  - A02.3.04: Cavea thoracis. Rinnaõõs
- A02.4: Ossa membri superioris. Ülajäseme luud
  - A02.4.01: Scapula. Abaluu

A03: Juncturae; Systema articulare. Ühendid; Liigesesüsteem
- A03.0: Nomina generalia. Üldised nimetused
  - - A03.0.00.031: Synovia. Liigesevõie
- A03.1: Juncturae cranii. Kolju luude ühendid
  - A03.1.01: Syndesmoses cranii. Kolju sidekudeliidused
  - A03.1.02: Suturae cranii. Kolju õmblused
  - A03.1.03: Syndesmoses dentoalveolaris; Gomphoses. Hamba-sombu-sidekudeliidused. Gomfoosid
  - A03.1.04: Juncturae cartilagineae cranii. Kolju kõhrühendid
  - A03.1.05: Synchondroses cranii. Kolju kõhrliidused
  - A03.1.06: Articulationes cranii. Kolju liigesed
  - A03.1.07: Articulatio temporomandibularis. Alalõualiiges ehk oimuluu-alalõualiiges
  - A03.1.08: Articulatio atlantooccipitalis. Kandelüli-kuklaluu liiges
- A03.2: Juncturae columnae vertebralis. Lülisamba luude ühendid
  - A03.2.01: Syndesmoses columnae vertebralis. Lülisamba sidekudeliidused
  - A03.2.02: Synchondroses columnae vertebralis. Lülisamba kõhrliidused
  - A03.2.03: Articulationes columnae vertebralis. Lülisamba liigesed
  - A03.2.04: Articulatio atlantoaxialis mediana. Keskpidine kandelüli-telglüli liiges
  - A03.2.05: Articulatio atlantoaxialis lateralis. Külgmine kandelüli-kesklüli liiges
  - A03.2.06: Articulationes zygapophysiales. Liigesjätkete-vaheliigesed
  - A03.2.07: Articulatio lumbosacralis. Nimme-ristluu liiges
  - A03.2.08: Articulatio sacrococcygea. Ristluu-õndraluu liiges
- A03.3: Juncturae thoracis. Rindkere luude ühendid
  - A03.3.01: Syndesmoses thoracis. Rindkere sidekudeliidused
  - A03.3.02: Synchondroses thoracis. Rindkere kõhrliidused
  - A03.3.03: Articulationes thoracis. Rindkere liigesed
  - A03.3.04: Articulationes costovertebrales. Roide-lüli liigesed.
  - A03.3.05: Articulationes sternocostales. Rinnaku-roide liigesed
  - A03.3.05: Articulationes costochondrales. Roideluu-roidekõhre liigesed
  - A03.3.05: Articulationes interchondrales. Kõhredevaheliigesed
- A03.4: Juncturae cinguli pelvici. Vaagnavöötme luude ühendid; Alajäsemevöötme luude ühendid
- A03.5: Juncturae membri superioris. Ülajäsemevöötme luude ühendid
  - A03.5.01: Syndesmoses cinguli pectoralis; Syndesmoses cinguli membri superioris. Õlavöötme sidekudeliidused; Ülajäsemevöötme sidekudeliidused
  - A03.5.02: Articulationes cinguli pectoralis; Articulationes cinguli membri superioris. Õlavöötme liigesed; Ülajäsemevöötme liigesed
  - A03.5.03: Articulatio acromioclavicularis. Õlanuki-rangluu liiges
  - A03.5.04: Articulatio sternoclavicularis. Rinnaku-rangluu liiges
  - A03.5.05: Juncturae membri superioris liberi. Ülajäseme vabaosa ühendid
  - A03.5.06: Syndesmosis radioulnaris. Kodarluu-küünarluu sidekudeliidus
  - A03.5.07: Articulationes membri superioris liberi. Ülajäseme vabaosa luude liigesed
  - A03.5.08: Articulatio humeri; Articulatio glenohumeralis. Õlaliiges
  - A03.5.09: Articulatio cubiti. Küünarliiges
  - A03.5.10: Articulatio radioulnaris distalis. Distaalne kodarluu-küünarluu liiges
  - A03.5.11: Articulationes manus Käe luude liigesed
- A03.6: Juncturae membri inferioris. Alajäseme luude ühendid
  - A03.6.01: Syndesmoses cinguli pelvici. Vaagnavöötme sidekudeliidused
  - A03.6.02: Symphysis pubica. Häbemeliidus
  - A03.6.03: Articulatio sacroiliaca. Ristluu-niudeluu liiges
  - A03.6.04: Juncturae membri inferioris liberi. Alajäseme vabaosa ühendid
  - A03.6.05: Syndesmosis tibiofibularis. Sääreluu-pindluu sidekudeliidus
  - A03.6.06: Articulationes membri inferioris liberi. Alajäseme vabaosa liigesed
  - A03.6.07: Articulatio coxae; Articulatio coxofemoralis. Puusaliiges
  - A03.6.08: Articulatio genus. Põlveliiges
  - A03.6.09: Articulatio tibiofibularis. Sääreluu-pindluu liiges
  - A03.6.10: Articulationes pedis. Jala liigesed

A04: Musculi; Systema musculare. Lihased; Lihaste süsteem
- - - A04.7.02.048 Tendo calcaneus. Achilleuse kõõlus

A05: Systema digestorium. Seedeelundite süsteem
- - - A05.4.01.001: Oesophagus. Söögitoru
    - A05.5.01.001: Gaster. Magu
    - A05.7.01.001: Intestinum grassum. Jämesool
    - A05.7.02.007: Appendix vermiformis. Ussripik
    - A05.7.02.008: Ostium appendicis vermiformis. Ussripikusuue
    - A05.7.02.009: Noduli lympoidei aggregati.
    - A05.9.01.001: Pancreas. Pankreas

A06: Systema respiratorium. Hingamiselundite süsteem
- - A06.1.: Nasus Nina
  - A06.2.: Larynx Kõri
  - A06.3.-5.: Bronchus Bronh

A07: Cavitas thoracis; Cavitas thoracica. Rindkereõõs
- - A07.1.01: Cavitas pleuralis. Rinnakelmeõõs
  - A07.1.02: Pleura. Rinnakelme
  - A07.1.03: Cavitas pericardiaca. Südamepaunaõõs

A08: Systema urinarium. Kuseelundite süsteem
- - A08.1.01: Ren; Nephros. Neer
    - A08.1.01.013: Capsula fibrosa. Neeru fibrooskihn
    - A08.1.01.015: Cortex renalis. Neerukoor
    - A08.1.01.019: Columnae renales. Neerusambad
    - A08.1.01.020: Medulla renalis. Neerusäsi
    - A08.1.01.029: Pyramides renales. Neerupüramiidid
  - A08.1.02: Segmenta renalia. Neerusegmendid
    - A08.1.02.001: Segmenta renalia. Neerusegmendid
    - A08.1.02.002: Segmentum superius: Ülasegment
    - A08.1.02.003: Segmentum anterius superius. Eesmine ülasegment
    - A08.1.02.004: Segmentum anterius inferius. Eesmine alasegment
    - A08.1.02.005: Segmentum inferius. Alasegment
    - A08.1.02.006: Segmentum posterius. Tagasegment
  - A08.1.03: Arteriae intrarenales. Neerusisesed arterid
  - A08.1.04: Venae intrarenales. Neerusisesed veenid
  - A08.1.05: Pelvis renalis. Neeruvaagen
  - A08.2.01: Ureter. Kusejuha
  - A08.3.01: Vesica urinaria. Kusepõis
  - A08.4.01: Urethra feminina. Naisekusiti
  - A08.5.01: Urethra masculina. Mehekusiti

A09: Systemata genitalia. Suguelundite süsteemid
- - - A09.1.01.001: Ovarium. Munasari
    - A09.1.02.001: Tuba uterina. Munajuha
    - A09.1.03.001: Uterus. Emakas
    - A09.1.03.027: Tunica mucosa; Endometrium. Endomeetrium
    - A09.1.04.001: Vagina. Tupp
    - A09.1.04.008: Hymen. Neitsinahk
    - A09.1.03.010: Cervix uteri. Emakakael
    - A09.3.01.001: Testis. Munand
    - A09.3.02.001: Epididymis. Munandimanus
    - A09.3.02.006: Ductus epididymidis. Munandimanusejuha
    - A09.4.01.001: Penis. Suguti
    - A09.4.01.007: Glans penis. Sugutilukk

A10: Cavitas abdominis et pelvis. Kõhuõõs ja vaagnaõõs

A11: Glandulae endocrinae. Sisesekretoorsed näärmed
- A11.1: Hypophysis; Glandula pituitaria. Hüpofüüs; Ajuripats
  - - A11.1.00.001: Hypophysis. Hüpofüüs
    - A11.1.00.002: Adenohypophysis. Adenohüpofüüs
    - A11.1.00.004: Pars intermedia. Hüpofüüsi kesksagar
    - A11.1.00.006: Neurohypophysis. Neurohüpofüüs
    - A11.2.00.001: Glandula pinealis; Corpus pineale. Käbinääre; Käbikeha
- A11.3: Glandula thyroidea. Kilpnääre
- A11.4: Glandula parathyroidea. Kõrvalkilpnääre
- A11.5: Glandula suprarenalis. Neerupealis

A12: Systema cardiovasculare. Kardiovaskulaarsüsteem ehk südame-veresoonte süsteem
- - - A12.0.00.005: Arteriola. Arteriool
    - A12.0.00.011: Plexus venosus. Veenipõimik
    - A12.1.00.012: Ventriculus cordis. Südamevatsake
    - A12.1.00.013: Septum interventriculare. Vatsakestevahesein
    - A12.2.01.001: Truncus pulmonalis. Kopsutüvi
    - A12.2.02.001: Aorta. Aort
    - A12.2.04.001: Arcus aortae. Aordikaar
    - A12.2.05.002: A. thyroidea superior. Ülemine kilpnäärmearter
    - A12.2.08.002: Arteria vertebralis. Lüliarter
    - A12.3.00.001: Venae. Veenid
    - A12.3.04.002: V. thyroidea inferior. Alumine kilpnäärmeveen
    - A12.3.04.005: Vv. thymicae. Harkelundiveenid

A13: Systema lymphoideum. Lümfisüsteem
- - - A13.1.00.001. Organa lymphoidea primaria. Esmased lümfoidorganid
    - A13.1.01.001. Medulla ossium. Luuüdi
    - A13.1.02.001: Thymys. Tüümus
    - A13.1.02.004: Cortex thymi. Tüümuse koor
    - A13.1.02.005: Medulla thymi. Tüümuse säsi
    - A13.2.03.001: Nodus lymphoideus. Lümfisõlm

- - A13.2.01: Splen. Põrn
    - A13.2.01.001: Splen: Põrn
    - A13.2.01.002: Capsula. Kihn
    - A13.2.01.003: Trabeculae lienis. Põrnapõrgad
    - A13.2.01.004: Pulpa splenica. Põrnapulp

A14: Systema nervosum. Närvisüsteem
- - - A14.0.00.000: Systema nervosum. Närvisüsteem
    - A14.0.00.001: Neurofibra. Närvikiud
    - A14.0.00.002: Neuron. Neuron
    - A14.0.00.005. Neuroglia. Neurogliia
    - A14.1.00.001: Systema nervosum centrale. Kesknärvisüsteem
    - A14.1.01.001: Meninges. Ajukelmed
    - A14.1.01.102: Dura mater cranialis. Peaaju-kõvakest
    - A14.1.01.201: Arachnoidea mater. Ämblikuvõrkkest
    - A14.1.02.001: Medulla spinalis. Seljaaju
  - A14.1.03: Encephalon. Aju
    - A14.1.03.003: Myelencephalon. Piklikaju
    - A14.1.04.008: Oliva. Oliiv
    - A14.1.04.101: Substantia alba. Valgeaine
    - A14.1.04.201: Substantia grisea. Hallaine
    - A14.1.05.702: Fossa rhomboidea. Rombauk
    - A14.1.06.111: Substantia nigra. Mustaine
    - A14.1.07.0: Cerebellum. Väikeaju
  - A14.1.08: Diencephalon. Vaheaju
    - A14.1.08.101: Thalamus. Talamus
    - A14.1.08.301: Metathalamus. Metatalamus
    - A14.1.08.401: Hypothalamus. Hüpotalamus
  - A14.1.09.0: Telencephalon. Telentsefalon
    - A14.1.09.002: Hemispherium cerebri. Suuraju poolkerad
    - A14.1.09.110: Lobus frontalis. Otsmikusagar

- - - A14.2.00.001: Systema nervosum periphericum. Piirdenärvisüsteem
    - A14.2.00.013: Nervus. Närv
    - A14.2.00.027: Nervus spinalis. Seljaajunärv
    - A14.2.01.001: Nervi craniales. Kraniaalnärvid
    - A14.2.01.004: Nervus olfactorius [I]. Haistmisnärv
    - A14.2.01.006: Nervus opticus [II]. Nägemisnärv
    - A14.2.01.007: Nervus oculomotorius [III]. Silmaliigutajanärv
    - A14.2.01.011: Nervus trochlearis [IV]. Plokinärv
    - A14.2.01.012: Nervus trigeminus [V]. Kolmiknärv
    - A14.2.01.098: Nervus abducens [VI]. Eemaldajanärv
    - A14.2.01.099: Nervus facialis [VII]. Näonärv
    - A14.2.01.121: Nervus vestibulocochlearis [VIII]. Esiku-teonärv
    - A14.2.01.135. Nervus glossopharyngeus [IX]. Keele-neelunärv
    - A14.2.01.153: Nervus vagus [X]. Uitnärv
    - A14.2.01.184: Nervus accessorius [XI]. Lisanärv
    - A14.2.01.191. Nervus hypoglossus [XII]. Keelealune närv

A15: Organa sensuum. Meeleelundid
- - - A15.0.00.000: Organa sensum. Meeleelundid
  - A15.2.01: Bulbus oculi. Silmamuna
    - A15.2.02.002: Sclera. Kõvakest
    - A15.2.03.001: Tunica vasculosa bulbi. Vaskulooskest
    - A15.2.03.002: Choroidea. Pärissoonkest

- - - A15.2.03.009: Corpus ciliare. Ripskeha
    - A15.2.03.020: Iris. Vikerkest
    - A15.2.03.028: Pupilla. Silmaava

- - - A15.2.04.002: Retina. Võrkkest
    - A15.2.04.008. Stratum pigmentosum. Pigmentrakukiht
    - A15.2.04.024: Nervus opticus. Nägemisnärv

- - A15.2.05: Lens. Silmalääts

- - - A15.2.06.002: Humor aquosus. Vesivedelik
    - A15.2.06.008: Corpus vitreum. Klaaskeha
    - A15.2.06.014: Humor vitreus. Klaaskehaneste

- - - A15.2.07.047: Tunica conjunctiva. Silmasidekest
    - A15.2.07.056: Apparatus lacrimalis. Pisaraaparaat
    - A15.2.07.057: Glandula lacrimalis. Pisaranääre
    - A15.2.07.061: (Glandulae lacrimales accessoriae).
    - A15.2.07.062: Rivus lacrimalis.
    - A15.2.07.063: Lacus lacrimalis. Pisarajärv
    - A15.2.07.064: Papilla lacrimalis.
    - A15.2.07.065: Punctum lacrimale. Pisaratäpp
    - A15.2.07.066: Canaliculus lacrimalis. Pisarakanalike
    - A15.2.07.068: Saccus lacrimalis. Pisarakott
    - A15.2.07.070: Ductus nasolacrimalis. Nina-pisarajuha.

- - A15.3.00: Auris. Kõrv
    - A15.3.02.001: Auris media. Keskkõrv
    - A15.3.03.001: Auris interna. Sisekõrv
    - A15.3.03.025: Cochlea. Tigu
    - A15.3.01.045: Meatus acusticus externus. Välimine kuulmekäik

A16: Integumentum commune. Üldkehakate ehk nahk
- - A16.0.00: Cutis. Nahk
  - A16.0.00.009 : Epidermis. Marrasknahk
  - A16.0.01: Unguis. Küüs
  - A16.0.02: Mamma. Rinnanääre
  - A16.0.03: Tela subcutanea; Hypodermis. Nahaaluskude

Viited muuda

↑ Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 38, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
↑ Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 221, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.

Välislingid muuda

Terminologia Anatomica veebiväljaanne
William E Allen, Terminologia anatomica: international anatomical terminology and Terminologia Histologica: International Terms for Human Cytology and Histology, J Anat. Aug 2009; 215(2): 221., doi: 10.1111/j.1469-7580.2009.1093_1.x, PMCID: PMC2740970, veebiversioon (vaadatud 21.06.2014) (inglise keeles)

[1] Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 38, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

[2] Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 221, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.

[1]

[2]