Kaelalülid (ladina vertebrae cervicales, ainsuses vertebra cevricalis) on paljude selgroogsete loomade selgroo ülemised lülid, mis järgnevad ajukoljule ja moodustavad kaela luulise aluse – kaelaskeleti, ka skeleti luu.

Kaelalülide areng, anatoomia, kuju, sooned, lihased ning morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Kaladel kaelalülide piirkonda ei eristata.

Roomajatel

muuda

Maolistel

muuda

Madudel on 7 kaelalüli.

Imetajad

muuda

Enamikul imetajatel on 7 kaelalüli.

Inimestel

muuda

Inimesel on selgroo kaelaosa kaelalülideks lülisamba seitse ülemist lüli, neid tähistatakse lühendatult tähega C (CI kuni CVII).

Kaelalülidel on väike ja madal keha kuid suur lülimulk. Ristijätkel on mulgud, mida läbivad lüliarterid.

Kaelalülil eristatakse: ristijätket, ülemist liigesejätket, alumist liigesejätket, ogajätket, ristijätkemulku ja lülikeha.

Esimesel kaelalülil ehk kandelülil (CI) ehk atlasel (atlas) lülikeha puudub, teisel kaelalülil ehk telglülil (CII) ehk aksisel (axis) on hammasmine lohk, mis liigestub kandelüli kaare sisepinnaga. Nende kahe kaelalüli abiga liigutatakse pead:

1% inimestel võib alumise kaelalüliga olla ühendatud ka ülemäärane roiekaelaroie.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda