See artikkel räägib anatoomia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Rinnak (täpsustus)

Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu. Rinnak koos sellele kinnituvate roietega on rinna luuliseks aluseks.[1]

Rinnak inimesel

Rinnaku areng, anatoomia, asend, luud, sellele kinnituvad lihased ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Fülogenees

muuda

Arvatakse, et rinnak kujunes algselt kahepaikseil (vt ka Rinnak (täpsustus)).

Linnud

muuda

Lindude rinnaluul on kõigile lennuvõimelistele liikidele iseloomulik suure rinnakiilu esinemine.

Roomajad

muuda

Maolised

muuda

Mao skeletil on õlavööde ja eesjäsemed täiesti kadunud. Rinnaluu puudumisel on roided väga liikuvad, olles toeks liikumisel ja toitumisel – võimaldavad mao seedekulglal suurt saaki mahutada.

Imetajad

muuda

Inimesel

muuda

Inimese rinnak paikneb rindkere eesseinas ja on piklik lameluu, sellele kinnituvad rangluud ja seitse ülemist roiet.[2]

Liigendus

muuda

Rinnakul eristatakse kolme kõhredega ühendatud osa [3]:

Rinnakupideme ülemisel serval paikneb kägisälk (incisura jugularis). Kägisälgust mõlemal pool paiknevad sälgud, kuhu liigestuvad rangluu ja 1. roie. Rinnakupide ühineb rinnakukehaga 2. roide kõrgusel. Ülejäänud pärisroided liigenduvad rinnakukeha servadel paiknevate roidesälkudega.

Inimese rinnak sobib luuüdipunktsiooniks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. [1]
  2. "Meditsiinisõnastik" 663:2004.
  3. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 37, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid

muuda