Ava peamenüü

Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund. Munandimanused, mis paiknevad munandi juures, on enamikul amniootidel.[1]

Munandimanused arenevad Wolffi juhadest. Munandimanused on sõltuvad androgeenidest ja östrogeenist.

RoomajatelRedigeeri

MadudelRedigeeri

Madudel paikneb munandi ja munandimanusepea vahel lisakanal. Munandimanuses toimub isassugurakkude küpsemine ja säilitamine. Munandimanuse piirkonnas paikneb keerdunult munandimanusejuha.

ImetajatelRedigeeri

Paljudel imetajatel koosneb munandimanus munandimanuse peast, kehast ja sabast.[2]

InimeneRedigeeri

 
Täiskasvanud mehe munand koos munandimanusega:
A) munandimanusepea;
B) munandimanusekeha;
C) munandimanusesaba;
D) seemnejuha.

Inimesel eristatakse elundil kolme piirkonda[3]:

FunktsioonidRedigeeri

Seemnerakud, mis sisenevad munandimanusepea piirkonda, küpsevad (nad ei suuda veel ujuda). Neid toidetakse munandimanuses nõrega ja küpsemana liiguvad nad edasi.[4] Seemnepurske ajal liiguvad seemnerakud munandimanuse alumise osa piirkonnast, mis toimib seemnerakkude reservuaarina, seemnejuhadesse.

Munandimanuses talitlevad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.

PatoloogiaRedigeeri

Levinuim haiguslik seisund on munandimanusepõletik ehk epididümiit. Kuid esineb ka mitmeid healoomulisi kasvajaid nagu kaasasündinud von Hippel-Lindau sündroomi (RHK-10 ja ICD-10Q85.8)[5], mille korral kasvajakolle paikneb munandimanuse piirkonnas.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri