Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.[1][2] Ripskeha eritab vesivedelikku.

Roomajatel

muuda

Madudel

muuda

Madudel ümbritseb ripskeha silmaläätse, on ühenduses vöötmekesekiududega (fibrae zonulares) ja läheb üle võrkkestaks.[3]

Imetajatel

muuda

Inimestel

muuda

Inimestel paikneb ripskeha rõngakujuliselt silmaläätse ümber ja on fikseeritud erilise sideme – vöötmekesekiudude (Zinni sideme) abil. Ripskeha paikneb kõvakesta sarvkestaks ülemineku kohal. Eristatakse kolme osa:

Ripskehal paiknev ripslihas koosneb silelihastest, mille abil toimub silmaläätse kuju muutmine. Ripslihas osaleb akommodatsioonil.

Silma ripskeha põletik on tsükliit.

Viited

muuda
  1. "Meditsiinisõnastik" 665:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.01.2014) (inglise keeles)

Välislingid

muuda