Ava peamenüü

Munandid

(Ümber suunatud leheküljelt Munand)

Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Munandite areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, hormoonid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

RoomajadRedigeeri

MaolistelRedigeeri

Isastel madudel on kaks munandit: parem ja vasak munand, mille asend võib erineda olenedes neerude asendist, kuid harilikult neerupealiste läheduses. Munandeid varustavad verega munandiarterid ja vere äravoolu tagavad munandiveenid. Munanditest toimub lümfi äravool. Kummastki munandist väljub seemnejuha.

ImetajadRedigeeri

KoduloomadelRedigeeri

VälisehitusRedigeeri

Munandil eristatakse:

SiseehitusRedigeeri

Munand koosneb stroomast ja munandiparenhüümist.

MehelRedigeeri

Mehel on munandid paarilised sisesuguelundid (harilikult kaks), mis paiknevad munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärk on sperma transportimine.

Munandisagarikes paiknevad seemnetorukeste vahemikes leidub hulgaliselt meessuguhormoone (androgeenid) ja väheses koguses emassuguhormoone komplekteerivaid näärmerakke.

PatoloogiaRedigeeri

Munanditega seotult ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks kõhuõõnde pidama jäänud munand, ektoopiline munand, munandikeerdumus, munandilaskumatus, munandipõletik, munandikasvaja jt.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri