Ava peamenüü
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid

Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.

Aort esineb kõigil amniootidel (imetajad, linnud ja roomajad). Kaladel on kaks aorti. Üks neist viib verd südamest lõpustesse ning teine lõpustest ülejäänud kehasse. Need kaks aorti on omavahel ühendatud väiksemate veresoontega, mis kulgevad läbi lõpuste.

Kahepaiksetel on olemas kaks paralleelset aordikaart. Aordikaares asuvad retseptorid, mis registreerivad vererõhku, vere happesust ja süsinikdioksiidi taset veres, ning edastavad näitajad ajju.

Aordi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

RoomajatelRedigeeri

MadudelRedigeeri

Madudel väljuvad südamest kaks aorti: parem aort väljub südame vatsakese vasakult ja vasak aort paremalt poolt.

ImetajatelRedigeeri

InimestelRedigeeri

 
Inimese aort

Inimestel saab üksainus aort alguse südame vasaku vatsakese aordisuistikust ning suundub esmalt paremale (ülenev aort), pöördub vasakule ja lülisamba lähedale taha (aordikaar) ning edasi kulgeb alla (alanev aort). Rinnaõõnes kulgevat alaneva aordi osa kuni vahelihaseni nimetatase aordi rinnaosaks. [1]

Aort hargneb lõpuks kaheks ühisniudearteriks. Vasaku vatsakese ja aordi vahel on kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Aordis voolab arteriaalne ehk hapnikurikas veri. Aordist lähtuvad arterid viivad vere kõigisse kehaosadesse, varustades neid hapnikuga.

Aort kulub elastsete arterite hulka.

Aorti innerveerib koljuõõnest kägimulgu kaudu väljuv uitnärv koos harudega.[2]

Aordi jagunemineRedigeeri

Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks:

  • ülenev aort (ladina keeles aorta ascendens) – aordi algusosa, mis suundub ülespoole;
  • aordikaar (ladina keeles arcus aortae) ehk piirkond, kus aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole;
  • alanev aort (ladina keeles aorta descendens) – aort liigub allapoole:
    • rinnaaort – alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülalpool;
    • kõhuaort – alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega.

Aordi ehitusRedigeeri

Aort, nagu teised arterid ja veenid, koosneb kolmest kihist:

PatoanatoomiaRedigeeri

Aordipõletik on aortiit.

ViitedRedigeeri

  1. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 204, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 223, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

VälislingidRedigeeri