Ava peamenüü

Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.[1]

Aordikaare areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Sisukord

RoomajatelRedigeeri

Roomajate lootel veelesinev kõhuaort jaguneb kolmeks: kaheks aordikaareks ning kopsuarteriks. Paremast aordikaarest lähtuvad lisaks keha varustavatele soontele ka kaks paari uneartereid, mis suunduvad pähe, ning eesjäsemeid varustavad rangluuarterid, vasakust aordikaarest aga ainult keha varustavad arterid (sealhulgas suur sisusearter). Mõlema aordikaare peasooned ühinevad tagapool seljaaordiks.

MaolisedRedigeeri

Tänapäevastel madudel on tuvastatud kaks aordikaart: vasak ja parem.

Harilikul rästikul väljub parem aordikaar südame vatsakese vasemalt poolt, kulgeb vasaku aordikaare eest, liigub taha söögitoru ja hingetoruni ning ühineb aordiga (aortae dorsales). Vahepeal saab sellest alguse vasak ühisunearter. Vasak aordikaar väljub südame vatsakese paremalt poolt ja ei anna suuri harusid.

Vasaku ja parema aordikaare seintes paiknevad närvikiud. Arterid paiknevad lümfikudedega ümbritsetult.[2]

ImetajatelRedigeeri

Ainupilulistel on üksainus vasakpoolne aordikaar.[3]

KoduloomadelRedigeeri

Koduloomadel algab aordikaar südamepaunasiseselt. Aordikaar kulgeb südamest V...VII rinnalüli kõrguseni ja seondub kopsutüvega arterioossideme (lig.arteriosum) varal.[4]

Aordikaare jagunemine on loomaliigiti ja indiviiditi erinev.

InimestelRedigeeri

Inimestel on aordikaar üleneva ja alaneva aordi vaheline osa. Aordikaarest väljuvad arterid varustavad verega kaela, pead, ülajäsemeid ja keha ülemist osa.[5][6]

Aordikaar liigitatakse suure vereringe arterite hulka.

ArteridRedigeeri

Aordikaarelt algavad arterid on:

PatoanatoomiaRedigeeri

Aordikaarel on tuvastatud ateroskleroosi.[7]

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 55:2004.
  2. J. D. Boyd,The nerve supply of the branchial arch arteries in Vipera berus, J Anat. 1942 Aprill; 76(Pt 3): 252, 254, PMCID: PMC1252688, veebiversioon (vaadatud 13.05.2014) (inglise keeles)
  3. [http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=1187 ainupilulised (Monotremata) ], Tea Kirjastus 2008, veebiversioon (vaadatud 25.05.2014)
  4. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 280, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  5. "Meditsiinisõnastik" 55:2004.
  6. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 158, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  7. Geraci A, Weinberger J, Natural history of aortic arch atherosclerotic plaque. Lühikokkuvõte, Neurology. 2000 Feb 8;54(3):749-51., veebiversioon (vaadatud 25.05.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri