Näonärv

Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.[1]

InimeselRedigeeri

Inimestel areneb näonärv välja neljandaks eluaastaks. Näonärv väljub oliivi ja ajusilla vahelt. Näonärvi motoorsed kiud kulgevad läbi oimuluu sisemisse kuulmekäiku ja näonärvikanalisse ning edasi kõrvasüljenäärmesse. Siis jaguneb nägemisnärv harudeks, mis innerveerivad näo miimikalihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid.[2] Nägemisnärvi parasümpaatilised kiud innerveerivad tiibjätke-suulaeganglioni (ganglion pterygopalatinum) kaudu pisaranääret ja submandibulaarganglioni (ganglion submandibulare) kaudu keele- ja lõuaalust süljenääret.

Inimestel seostatakse näonärvi kahjustustega mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu Belli paralüüs, vöötohatisejärgne genikulaatganglioniit ehk Ramsay Hunti sündroom ja Lyme'i tõbi.

Teistel loomadelRedigeeri

KoduloomadelRedigeeri

Koduloomadel väljub näonärv ajusillas asuvast motoorsest (nucleus motorius n. facialis) ja piklikajus olevast parasümpaatilisest tuumast (nucleus parasymphaticus n. facialis) ning suundub koos esiku-teonärviga oimuluu kaudu sisemisse kuulmekäiku.[3] Näonärv jaguneb koduloomadel järgmisteks närvideks:

RoomajatelRedigeeri

Roomajate neuroanatoomiat on vähe uuritud. Näo osadest saavad nad liigutada ainult silmalauge, mida innerveerib näonärv. Näonärvist lähtuvad ka sensoorsed kiud, mis innerveerivad roomajatel maitsmispungasid.[4]

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 525:2004.
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, l 222, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 370,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. Mader, Douglas R. (2006). "Neurology". Reptile Medicine and Surgery. St. Louis: Saunders Elsevier. Lk 143.

VälislingidRedigeeri