Ava peamenüü

Neerupüramiidideks (ladina pyramis renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerusäsi moodustuvaid koonusekujulisi neeru osasid.[1]

Neerukoorest neerupüramiidide vahele kiiluvat osa nimetatakse neerusammasteks.

Neerupüramiidi tippu, mis ulatub neeruurkesse, nimetatakse neerunäsaks.

Neerupüramiidide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Süstemaatiline anatoomiaRedigeeri

Kehtivas loomaanatoomia standardis "Nomina Anatomica Veterinaria" liigitatakse neerupüramiidid urogenitaalsüsteemi.[2]

Kehtivas inimese anatoomia standardis "Terminologia Anatomica" kuuluvad neerupüramiidid kuseelundite süsteemi.

Varem liigitati neerupüramiidid kuse-suguelundkonna kuseelundite hulka (Roosalu, 2010:128).

 
Inimese neeru ristlõike illustratsioon
1. neerupüramiidid • 2. neeru-sagaratevahearterid • 3. neeruarter • 4. neeruveen 5. neeruvärat • 6. neeruvaagen • 7. kusejuha • 8. väikesed neerukarikad • 9. neeru fibrooskihn • 10. extremitas inferior • 11. extremitas superior • 12. neeru-sagaratevaheveenid • 13. nefron • 14. väikesed neerukarikad • 15. suured neerukarikad • 16. neerunäsa • 17. neerusambad

Imetajate neerRedigeeri

InimestelRedigeeri

Inimese neerul on hulgaliselt neerupüramiide, mille ülesandeks on uriini transportimine neerukoorest neerutorukeste kaudu neerukarikatesse.

Iga neerupüramiidi sees on tõenäoliselt ligi 10 000 nefronit.

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 504:2004.
  2. Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. Urogenitaalsüsteem, lk 59, 5. väljaanne, 2012

Kirjanduslikud allikadRedigeeri