Kopsutüvi

Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.^[1] Kopsutüvi loetakse väikese vereringe arteriks.

Kopsutüve areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel

Madudel

Madude südamevatsakeste arvus pole lõplikult selgusele jõutud kuid vatsakesest väljub paaritu kopsutüvi. Kopsutüvi annab 2 haru: parem kopsuarter suundub paremasse kopsu ja vasak vasakusse kopsu, kopsuarterid moodustavad rohkelt anastomoose.

L. D. Brongersma uurimuse kohaselt annab parem kopsuarter boalastel, rullmadulastel, kiirikmadulastel, Colubridae ja mürknastiklastel harusid ka vasakusse kopsu.^[2]

Imetajatel

Inimestel

Inimestel lähtub paaritu kopsutüvi südame paremast vatsakesest ja hargneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks.

Parema koja-vatsakese suistiku kohal, kopsutüve alguses, paiknevad kolm poolkuuklapikut.

Vaata ka

pulmonaalhüpertensioon

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 370:2004.
↑ Leo Daniël Brongersma,SOME REMARKS ON THE PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS, lk 4 –5, veebiversioon (vaadatud 20.11.2013) (inglise keeles)

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomica-s A12.2.01.001: Truncus pulmonalis. Kopsutüvi
Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Truncus pulmonalis. Kopsutüvi, lk 74, 5. väljaanne, 2012

[1] "Meditsiinisõnastik" 370:2004.

[2] Leo Daniël Brongersma,SOME REMARKS ON THE PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS, lk 4 –5, veebiversioon (vaadatud 20.11.2013) (inglise keeles)

[1]

[2]