Väike vereringe

Väike vereringe^[1] ehk kopsuvereringe (circulatio pulmonalis) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga organismides. Kopsuvereringe on ka kopskaladel ja kahepaiksetel.^[2]

Inimene

Enamiku inimeste kopsuvereringes voolab veri (sünnijärgselt) südame paremast vatsakesest mööda kopsutüve, jagunedes paremasse ja vasakusse kopsuarterisse ning voolates kapillaaride kaudu edasi kopsudesse. Kopsukapillaaridest voolab veri väikeses vereringes nelja kopsuveeni (kummaski kopsus 2), mis väljuvad kopsuvärati kaudu, südame vasakusse kotta ja edasi vasakusse vatsakesse.^[3]

Vererõhk väikeses vereringes on madalam kui suures vereringes.

R. A. Young (1940) arvab, et kopsuvereringet püüdsid kirja panna ka Hippokrates ning kreeka arst ja anatoom Herophilus (335–280 eKr);
Galenos (129 – umbes 200^[küsitav]) olevat aga tõestanud, et arterites voolab veri;
Kopsuvereringe esmakirjeldajaks peetakse siiski araabia arsti Ibn al-Nafist (1213–1288);
1546. aastal kirjeldas kopsuvereringet hispaania teoloog ja arst Michael Servetus (algul teoses "Manuscript of Paris" ja hiljem teoses "Christianismi Restitutio" (1553));
William Harvey (1578–1657), inglise arst ja anatoom, lahkas palju loomi ning jõudis oma uurimistöös ka mitme järelduseni, mis puudutasid kopsuvereringet.^[4]
Kopsukapillaaride avastajaks peetakse itaalia arsti ja loodusteadlast Marcello Malpighit (1628–1694).
...

↑ Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
↑ [1]©2013 Encyclopædia Britannica, Inc. Veebiversioon (vaadatud 27.09.2013) (inglise keeles)
↑ Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 156-157, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
↑ ^4,0 ^4,1 R. A. Young,The Pulmonary Circulation—Before and After Harvey, Part I, Br Med J. 1940 January 6; 1(4122): 1–5, PMCID: PMC2176288, Veebiversioon (vaadatud 27.09.2013) (inglise keeles)