Ava peamenüü

Neerusäsiks (ladina keeles medulla renis; ka medulla renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neeru parenhüümi osa, milles paikneb rohkelt neerutorukesi ja veresooni, aga mitte neerukehakesi.[1]

Neerusäsi koosneb üksikutest neerupüramiididest ja on jutja struktuuriga.

Neerusäsi areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Neerusäsis sünteesitakse ja vabastatakse rohkelt prostaglandiini E2.

Süstemaatiline anatoomiaRedigeeri

Kehtivas loomaanatoomia standardis Nomina Anatomica Veterinaria liigitatakse neerusäsi urogenitaalsüsteemi.[2]

Kehtivas inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomica kuulub neerusäsi kuseelundite süsteemi.

Varem liigitati neerusäsi kuse-suguelundkonna kuseelundite hulka (Roosalu, 2010:128).

Nefroloogia ja uroloogiaRedigeeri

PatoloogiaRedigeeri

Neerusäsiga seostatakse kaasasündinud tsüstiliste muutustega tsüstneeru (sh nefronoftiis).

KasvajadRedigeeri

Inimestel seostatakse neerukoorega mitmeid kasvajavorme.[3]

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 505:2004.
  2. Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s, APPARATUS UROGENITALIS. Urogenitaalsüsteem, lk 59, 5. väljaanne, 2012
  3. Srinivasa R. Prasad, Peter A. Humphrey, Christine O. Menias, William D. Middleton, Marilyn J. Siegel, Kyongtae T. Bae ja Jay P. Heiken, Neoplasms of the Renal Medulla: Radiologic-Pathologic Correlation, RSNA Education Exhibits, märts-aprill 2005, 25. väljaanne, nr 2, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014) (inglise keeles)

Kirjanduslikud allikadRedigeeri