Ava peamenüü

Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude. Mustaine paikneb keskajus, suuraju sääre ja keskajukatendi piiril paiknevas tuumas.[1]

Mustaine koosneb melaniinpigmenti sisaldavatest närvirakkudest.

Mustaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

ImetajatelRedigeeri

InimestelRedigeeri

ÜlesandedRedigeeri

Mustaine osaleb peaaju töös, näit liigutamisvõime tagamine, motivatsioon, reward-seeking behavior, õppimine, kognitsioon ja ka sõltuvustega seotud käitumine.

PatoloogiaRedigeeri

Mustainega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu Parkinsoni tõbi, skisofreenia, autism, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (lastel).

Mustainet mõjutavad ravimite toimeained (osaline)Redigeeri

Psühhotroopse toimega retseptiravimites, milles üks toimeaine on levodopa.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 197, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

VälislingidRedigeeri