Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude. Mustaine paikneb keskajus, suuraju sääre ja keskajukatendi piiril paiknevas tuumas.[1]
Mustaine koosneb melaniinpigmenti sisaldavatest närvirakkudest.
Mustaine areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel muuda
Inimestel muuda
Ülesanded muuda
Mustaine osaleb peaaju töös, näit liigutamisvõime tagamine, motivatsioon, reward-seeking behavior, õppimine, kognitsioon ja ka sõltuvustega seotud käitumine.
Patoloogia muuda
Mustainega seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu Parkinsoni tõbi, skisofreenia, autism, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (lastel).
Mustainet mõjutavad ravimite toimeained (osaline) muuda
Psühhotroopse toimega retseptiravimites, milles üks toimeaine on levodopa.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 197, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid muuda
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.06.111: Substantia nigra. Mustaine