Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Kilpnäärme areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, kilpnäärmehormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja arenguastmeti.
Roomajad muuda
Maolised muuda
Madudel paikneb paaritu kilpnääre harkelundi ja südame ees.
Kilpnäärme arengut madudel on vähe uuritud, kuid kilpnääre on tuvastatud hariliku nastiku embrüotel juba pärast munade väljutamist.[1]
Kilpnäärme kuju võib maoliigiti erineda, nii on emase Natrix sipedon sipedoni kilpnääre munaja kujuga, mõõtmetega 3,0 x 4,0 mm ning asukoht 21. ja 24. kõhukilbise juures.[2][3]
Verevarustuse garanteerivad kraniaalne kilpnäärmearter (a. thyroidea superior) (hargnevad kilpnäärmetüvest) ja kaudaalne kilpnäärmearter (a. thyroidea inferior). Vere äravoolu tagavad kaudaalne kilpnäärmeveen (v. thyroidea inferior) ja kraniaalne kilpnäärmeveen (v. thyroidea superior).[4]Lümfisooned katavad kilpnääret väljast ja lümf liigub kaelalümfisõlmedesse.
Madudel tehtud türeoidektoomia mõjutab kestamiste sagedust nii, et kestamine toimub lühemate ajavahemike tagant. Sagedaste kestamistsüklitega seostatakse seltsilisloomadena peetavatel madudel ka hüpertüreoidismi.
Kilpnäärmehormoonide sisaldus on samuti varieeruv nii on isaste harilike rästikute ringleva türoksiini (T4) sisaldus suurim just paljunemisperioodil.[5]
Madudel reguleerivad kilpnääre ja kilpnäärmehormoonid kasvu, kestamist ja puhkeseisundeid ning paljunemist.
Kilpnääre on allutatud ajuripatsi kontrollile.[6]
Imetajad muuda
Inimesel muuda
Välisanatoomia ja asend muuda
Kilpnääre koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast kitsusest ehk püramiidsagarast.
Kilpnääre kaalub 10–40 g.
Inimesel paikneb paaritu kilpnääre harilikult kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Arenguhäire korral võib tegu olla ektoopilise kilpnäärmega ja see võib paikneda sagedasti keeles, prelarüngeaalses või sublingvaalses piirkonnas ja harvemini keskseinandis, südames, söögitorus, diafragmas[7] aga võib paikneda ka aordis, neerupealistes, kõhunäärmes, sapipõies, nahas[8], lümfisõlmedes jm.
Kilpnäärme areng muuda
Lapse sünniks on kilpnääre formeerunud ja kaalub 1,6–2,0 g. Esimese eluaasta lõpuks näärme kaal kahekordistub ja 20. eluaastaks kaalub kilpnääre 35 g. Esimestel elukuudel on kilpnäärme iseärasusteks õrn sidekoeline strooma, veresoonte rohkus, väiksemõõtmelised lõpp-põiekesed ja kolloidi puudumine folliikulite õõntes ning näärme minimaalne aktiivsus. Kilpnääre on kesknärvisüsteemi reguleeriva mõju all vahetult närviharude ja hüpofüüsi kaudu.[9]
Talitlus muuda
Kilpnäärme talitluslikeks üksusteks on folliikulid. Folliikulite vahel paiknevad C-rakud, mis toodavad kaltsitoniini. Kilpnäärme folliikuli moodustab ühekihiline epiteeliga vooderdatud õõs. Õõs sisaldab kolloidi ja see sisaldab türeoglobuliini. Türeoglobuliini struktuuris säilitatakse kilpnäärmehormoone türoksiini ja trijoodtüroniini.[10]
Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (kaltsitoniin, trijoodtüroniin, türoksiin) reguleerivad ja mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi erutusprotsesse, suguelundite ja piimanäärmete arengut ja talitlust.
Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats.
Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.
Patoloogia muuda
Kilpnäärmega seoses ja elundi talitluses võib esineda mitmesuguseid häireid, mille diagnoosiks võivad olla struuma, hüpertüreoos, hüpotüreoos, kilpnäärmepõletik, türeotoksikoos, vastsündinu türeotoksikoos, Basedowi tõbi, autoimmuuntüreodiit, Hashimoto tõbi, kilpnäärmevähk jpt.
Ajaloolist muuda
- 1656 – nimetas Thomas Wharton näärme kilpnäärmeks;
- 1880 – viis Saksa arst Lugwig Rehn läbi esimese türeoidektoomia;[11]
- ...
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Rupik W., Structural and ultrastructural differentiation of the thyroid gland during embryogenesis in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes)., Zoology (Jena). oktoober 2011 ;114(5):284-97. doi: 10.1016/j.zool.2011.05.002, veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ W. Gardner Lynn,Structure and Functions of the Thyroid Gland in Reptiles, American Midland Naturalist, 64. väljaanne, nr 2 (oktoober, 1960), lk 309–326, Veebiversioon (vaadatud 9.12.2013) (inglise keeles)
- ↑ Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ David O. Norris, Kristin H. Lopez, "Hormones and Reproduction of Vertebrates", – 3. köide : Reptiles, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 60, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Peeter Müürsepp, Ene Kivirüüt, Mart Kull, Heleri Konik, Valeri Tiganik, Küllike Hallik, Ektoopiline kilpnääre keeles, Eesti Arst 2005; 84 (6):423–425, vaadatud 5. aprillil 2017
- ↑ Klubo-Gwiezdzinska J, Manes RP, Chia SH, Burman KD, Stathatos NA, Deeb ZE, Wartofsky L., Clinical review: Ectopic cervical thyroid carcinoma—review of the literature with illustrative case series. Lühikokkuvõte., J Clin Endocrinol Metab. september 2011;96(9):2684-91. doi: 10.1210/jc.2011-0611., (vaadatud 12.12.2014)
- ↑ Prof M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 362–365, 1957
- ↑ Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 557, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
- ↑ The history of the thyroid gland, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013)
Välislingid muuda
- Terminologia Anatomica – A11.3: Glandula thyroidea. Kilpnääre
- Kilpnääre on kõigi organite mõjutaja, Tervis Pluss, 1. aprill 2015, 14:16, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)
- "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 423–428, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
- Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 144–145, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Peeter Müürsepp, Ene Kivirüüt, Mart Kull, Heleri Konik, Valeri Tiganik, Küllike Hallik, Ektoopiline kilpnääre keeles, Eesti Arst 2005; 84 (6):423–425, veebiversioon (vaadatud 12.12.2014)
- Prof M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 362–365, 1957
- Hormoonid
- Östrogeen: Ana Paula Santin ja Tania Weber Furlanetto, Role of Estrogen in Thyroid Function and Growth Regulation, J Thyroid Res. 2011; 2011: 875125., 4. mai 2011, doi: 10.4061/2011/875125, PMCID: PMC3113168