Kõrvalkilpnääre

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.[1][2]

Kõrvalkilpnäärmete areng, anatoomia, asend, sooned, morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, hormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad

muuda

Maolised

muuda

Madudel paiknevad kõrvalkilpnäärmed (2 paari) kilpnäärmest tunduvalt kaugemal, südame lähedal. Nende funktsiooniks on lihaste koordinatsioon ning vere kaltsiumi ja fosfori sisalduse regulatsioon.

Imetajad

muuda

Inimesel

muuda

Asend

muuda

Inimesel paikneb harilikult neli (arv varieerub, mõnikord 3, 5 ja 8) herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva (0,5–4%) ka kilpnäärme või harkelundi (50%-l opereerituist) sees.

Iga nääre kaalub 0,1 grammi.

Talitlus

muuda

Näärmekude toodab ja eritab otse vereringesse elutähtsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos kaltsitoniini ja D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtmärkelunditeks on neerud ja luud.

Kilpnäärme või tüümuse sees paiknevate kõrvalkilpnäärmete (või selle osade) talitlemisel võib esineda erisusi, mis võivad viia mitmete patoloogiliste seisunditeni.

Patoloogia

muuda

Kõrvalkilpnäärmetega seoses ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks tetaania, hüperparatüreoos, kilpnäärmepuudulikkus, kõrvalkilpnäärme kasvajad jne.

Ajaloolist

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Meditsiinisõnastik" 388:2004.
  2. Parathyroid gland, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013) (inglise keeles)

Välislingid

muuda