Ava peamenüü

Kusepõie organogeneesRedigeeri

Elundit on täheldatud juba mõnedel kaladel. Kahepaiksetel ja roomajatel (kellel on kusepõis, nagu sisalikulised) on kusepõis klassifitseeritud kloaagi väljasopistusena.[6]

Kusepõie anatoomiaRedigeeri

Kusepõie asendRedigeeri

InimeselRedigeeri

Nomenklatuur ja süstemaatikaRedigeeri
AsendRedigeeri

Inimkehas asetseb kusepõis normaalasendis häbemeliiduse (ehk sümfüüsi) ees.[7][8]

Täitudes kusepõie asend muutub. Kusepõie taga asetsevad:

Kusepõie kujuRedigeeri

Kusepõiel eristatakse :[9][10][11]

Kusepõie ehitus läbilõikesRedigeeri

Kusepõie sein koosneb inimestel ja paljudel selgroogsetel seest väljapoole limaskestast, lihaskestast, submukooskihist ja adventitsiaalkestast.[12] Limaskestas paiknevad retseptorid reageerivad kusepõie sisesele rõhule ning ärritus kutsub esile urineerimise.[13]

Kusepõie seina täitumustunnet ja reageerimist ärritusele saab normaalse füsioloogiaga (ka halvatud alajäsemetega inimestel) treeninguga mõjutada.[14][15]

Kusepõie seina lihaskestRedigeeri

Kusepõie seina suubuvad paarilise kusejuha suudmed. Urineerimise ajal kusitisulgur lõõgastub ja põieseina lihaskest kontraheerub, mis tingib põie tühjenemise, seetõttu nimetatakse põie lihaskesta ka koondnimetusega kuseväljutajalihas.[16]

Kusepõiekaela piirkondRedigeeri

Kusepõiekaelas, mis asub kusepõie ahenevas allosas ja millest saab alguse kusiti, moodustub välimisest pikilihaskihist sisemine kusitisulgur (ka sisemine kusitisuistik), mille talitlus ei allu tahtele ja sulgeb iseseisvalt sisemise kusitisuudme.[17][18][19]

Kusepõie maht ja tühjenemineRedigeeri

Kusepõie maht (ka funktsioonid) on loomaliigiti erinevad, inimesel keskmiselt veerand kuni pool liitrit.[20]Täitunud kusepõis käivitab tavaliselt kusemisrefleksi.[21] Loomad aga kasutavad kusepõit ja selle sisu ka suhtlemisvahendina nn "märgistamine" (koertel, kassidel territooriumi märgistamine jpm).

Kusepõit innerveerivad nii sümpaatiline kui parasümpaatiline närvisüsteem ja mitmed arterid, samuti toimub kusepõiest lümfi äravool.[22]

Kusepõie haiguslikud seisundidRedigeeri

Inimestel võib esineda mitmeid kusepõie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, kusepõiekivitõbi, kusepõiepõletikud, kusepeetus, kusepidamatus (rõhkinkontinents, sundinkontinents, ülevooluinkontinets jt), kusepõie kasvajad jpm.[23]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 130, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  2. Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 140, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 223-235, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
  4. Franz-Viktor Salomon: Nervensystem, Systema nervosum. – Salomon/Geyer/Gille (toim). Anatomie für die Tiermedizin. Enke, Stuttgart, 2004, lk 376-378. ISBN 3-8304-1007-7 Google'i raamat
  5. http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/08.3.01.001%20Entity%20TA98%20EN.htm TA code A08.3.01.001 Terminologia anatomica veebiversioon (vaadatud 05.06.2013)
  6. Sissekanne saidil www.britannica.com (vaadatud 20.05.2013)
  7. Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 130, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  8. Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 410, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  9. Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 130-131, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  10. Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 410, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  11. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 228, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
  12. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 228, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
  13. Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 131, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  14. Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 410, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  15. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 371, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
  16. Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 411, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  17. Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 131, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  18. Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 411, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  19. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 228, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
  20. Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 411, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  21. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 370, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
  22. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 228, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
  23. Meditsiinisõnastik, Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido,2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7