Kusepõis
See artikkel räägib elundist; kulinaarias kasutatava kusepõie kohta vaata artiklit Kusepõis (kulinaaria) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin. Kusepõis talitleb kuseelundite süsteemi (urogenitaalsüsteemi) uriinireservuaari ja uriiniväljutuselundina. [1][2][3][4] [5]
Kusepõie organogenees
muudaElundit on täheldatud juba mõnedel kaladel. Kahepaiksetel ja roomajatel (kellel on kusepõis, nagu sisalikulised) on kusepõis klassifitseeritud kloaagi väljasopistusena.[6]
Kusepõie anatoomia
muudaKusepõie asend
muudaInimesel
muudaNomenklatuur ja süstemaatika
muuda- Terminologia Anatomica: A08.3 Kusepõis
- Terminologia Histologica: H3.06
- Gray anatoomia: 11.1215.
Asend
muudaInimkehas asetseb kusepõis normaalasendis häbemeliiduse (ehk sümfüüsi) ees.[1][7]
Täitudes kusepõie asend muutub. Kusepõie taga asetsevad:
- emastel: emakas, tupp
- isastel: pärasool, seemnepõiekesed, seemnejuhaampull (ampulla ductus deferentis).
Kusepõie kuju
muudaKusepõiel eristatakse :[8][7] [9]
- kusepõietippu (apex vesicae urinariae)
- kusepõiekeha (corpus vesicae urinariae)
- kusepõiepõhja (fundus vesicae urinariae)
- kusepõiekaela (cervix vesicae).
Kusepõie ehitus läbilõikes
muudaKusepõie sein koosneb inimestel ja paljudel selgroogsetel seest väljapoole limaskestast, lihaskestast, submukooskihist ja adventitsiaalkestast.[9] Limaskestas paiknevad retseptorid reageerivad kusepõie sisesele rõhule ning ärritus kutsub esile urineerimise.[10]
Kusepõie seina täitumustunnet ja reageerimist ärritusele saab normaalse füsioloogiaga (ka halvatud alajäsemetega inimestel) treeninguga mõjutada.[7][11]
Kusepõie seina lihaskest
muudaKusepõie seina suubuvad paarilise kusejuha suudmed. Urineerimise ajal kusitisulgur lõõgastub ja põieseina lihaskest kontraheerub, mis tingib põie tühjenemise, seetõttu nimetatakse põie lihaskesta ka koondnimetusega kuseväljutajalihas.[12]
Kusepõiekaela piirkond
muudaKusepõiekaelas, mis asub kusepõie ahenevas allosas ja millest saab alguse kusiti, moodustub välimisest pikilihaskihist sisemine kusitisulgur (ka sisemine kusitisuistik), mille talitlus ei allu tahtele ja sulgeb iseseisvalt sisemise kusitisuudme.[10][12][9]
Kusepõie maht ja tühjenemine
muudaKusepõie maht (ka funktsioonid) on loomaliigiti erinevad, inimesel keskmiselt veerand kuni pool liitrit.[12]Täitunud kusepõis käivitab tavaliselt kusemisrefleksi.[13] Loomad aga kasutavad kusepõit ja selle sisu ka suhtlemisvahendina nn "märgistamine" (koertel, kassidel territooriumi märgistamine jpm).
Kusepõit innerveerivad nii sümpaatiline kui parasümpaatiline närvisüsteem ja mitmed arterid, samuti toimub kusepõiest lümfi äravool.[9]
Kusepõie haiguslikud seisundid
muudaInimestel võib esineda mitmeid kusepõie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, kusepõiekivitõbi, kusepõiepõletikud, kusepeetus, kusepidamatus (rõhkinkontinents, sundinkontinents, ülevooluinkontinets jt), kusepõie kasvajad jpm.[14]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 130, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
- ↑ Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 140, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 223-235, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
- ↑ Franz-Viktor Salomon: Nervensystem, Systema nervosum. – Salomon/Geyer/Gille (toim). Anatomie für die Tiermedizin. Enke, Stuttgart, 2004, lk 376-378. ISBN 3-8304-1007-7 Google'i raamat
- ↑ http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/08.3.01.001%20Entity%20TA98%20EN.htm TA code A08.3.01.001 Terminologia anatomica veebiversioon (vaadatud 05.06.2013)
- ↑ Sissekanne saidil www.britannica.com (vaadatud 20.05.2013)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 410, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
- ↑ Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 130-131, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 228, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8
- ↑ 10,0 10,1 Meeli Roosalu.Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 131, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
- ↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 371, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Arne Lepp. Inimese anatoomia I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 411, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
- ↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 370, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
- ↑ Meditsiinisõnastik, Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido,2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7