Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna. Tänapäeval kõneleb indoeuroopa keeli emakeelena ligikaudu 2,6 miljardit inimest (34% maailma rahvastikust).

Indo-euroopa keelerühmade leviala Euraasias.

Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani.

Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel.

Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud heti keelest (18. sajand eKr–16. sajandist eKr).

Klassifikatsioon

• keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi
• itali keeled: †ladina -> romaani keeled
• romaani keeled: itaalia, prantsuse, hispaania, portugali, rumeenia, romanši, friuuli, ladiini, katalaani, provansi
• germaani keeled
  • põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi
  • läänegermaani keeled: inglise, friisi, jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa
  • idagermaani keeled: †gooti
• kreeka keel
• † illüüria keeled
• albaania keel
• balti keeled: leedu, läti, latgali, †preisi, †jatvingi
• slaavi keeled
  • lääneslaavi keeled: poola, kašuubi, tšehhi, slovaki, sorbi
  • idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene, russiini
  • lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria, kirikuslaavi
• armeenia keel
• anatoolia keeled: †heti
• indoiraani keeled
  • india keeled: assami, bengali, marathi, dardi keeled, mustlaskeel, gudžarati, hindi, oria, †paali, pandžabi, †praakritid, †sanskrit, singali, urdu
  • iraani keeled: †avesta, belutši, jagnoobi, kurdi, osseedi, pamiiri keeled, pehlevi, puštu, pärsia, tadžiki
  • Nuristani keeled: aškuni keel, kati keel, prasuni keel, vaigali keel.
• † tohhaari keeled

Vaata ka

• indoeuropeistika