Belutši keel on makrokeel, mis jaguneb lõunabelutši keeleks, idabelutši keeleks ja läänebelutši keeleks. Belutši keeles kasutatakse araabia kirja.[1] Keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelte haru iraani keelte rühma.

Belutši keel on peamine esimese või teise keelena räägitav keel belutšide seas Belutšistanis, mis hõlmab Pakistani edelaosa, Iraani kaguosa ja Afganistani äärmise lõunaosa alad.[2]

Lõunabelutši keelt kõneldakse Lõuna-Sindhis ja Karachis, mis asuvad Pakistanis, samuti Iraanis, Omaanis ja Araabia Ühendemiraatides.[3] Idabelutši keelt kõneldakse Loode-Sindhis, Edela-Punjabis ja ka Indias.[4] Läänebelutši keelt kõneldakse Afganistanis, Iraanis, Türkmenistanis ja Tadžikistanis.[5]

Belutši keelt räägib kokku 7 005 640 inimest.[6] Nendest 3 405 000 räägib lõunabelutši keelt[7], 1 800 800 idabelutši keelt[8] ja 1 799 840 läänebelutši keelt.[9]

Foneetika muuda

Vokaalid muuda

Belutši häälikusüsteemis on vähemalt kaheksa vokaali: viis pikka ja kolm lühikest. Pikad vokaalid on /aː/, /eː/, /iː/, /oː/ ja /uː/. Lühikesed vokaalid on /a/, /i/ ja /u/. Lühikestel vokaalidel on rohkem tsentraliseeritud foneetiline kvaliteet kui pikkadel. Lõunabelutši keeles on ka nasaalsed täishäälikud, peamiselt /ẽː/ ja /ãː/.

Konsonandid muuda

Konsonantide /s/, /z/, /n/, /ɾ/ ja /l/ häälduskoht on läänebelutši keeles väidetavalt hambasompude juures, kuid lõunabelutši keeles on vähemalt /ɾ/ hammashäälik. Sulghäälikud /t/ ja /d/ on väidetavalt mõlemas dialektis hammashäälikud.

Grammatika muuda

Normaalne sõnade järjestus on subjekt-objekt-verb. Nagu paljude teiste indo-iraani keelte puhul, jälgib belutši keel osaliselt ergatiivset malli (sihitu tegusõna alus käitub nagu sihilise tegusõna sihitis). Olevikus ja tulevikus on belutši keeles alus nimetavas käändes ja sihitis on sihitavas käändes. Minevikus aga on sihiliste tegusõnade alused märgitud kaudseks kõneviisiks ja tegusõnad vastavad sihitisele.[10] Selle tõttu on belutši keele süntaks ja morfoloogia eesti keelest erinevad.

Belutši keele näiteid muuda

Arvsõnad 1–10 muuda

  1. یک (YAAKE)
  2. دو (DO)
  3. سے (SAY)
  4. چار (CHAAR)
  5. پنچ (PANCH)
  6. SHASH
  7. ہفت (HAPTH)
  8. ہشت (HASHT)
  9. نُہ (NOH)
  10. دَہ (DAH)
  • man ki handitun a hum handitant – kui mina naersin, naersid nemad ka.[11]
  • Ta’ee Louge mardum choon naa.n.? – kuidas su perel läheb?
  • Dura’ein louge madum vash-daad jooraa.n? – kõigil läheb kodus hästi.[12]

Muu muuda

Arvatakse, et belutši keel on arenenud aastatel 200–700 eKr hääbunud keelest (Partia keel)[viide?], mida räägiti Partia impeeriumi territooriumil. See aitaks seletada seda, miks belutši keele lähimad sugulaskeeled on kurdi ja pärsia (farsi) keeled. Mitte ükski riik, milles belutši keelt räägitakse, ei ole andnud belutši keelele ametliku keele staatust, seda ei kasutata nende riikide haridussüsteemis. Olgugi et belutši keel on peamine räägitav keel Belutšistanis, ei õpetata seda koolides õpetajate vähesuse, lapsevanemate toetuse puudumise ja teiste keelegruppide konkureerimise surve tõttu. Belutši keeles on ajalehti, ajakirju ja ka ilukirjandust, aga kirjanduse hulk moodustab vaid 1%. Raadio osatähtsus on olnud väga oluline keele kolme dialekti edendamises. Nüüdisajal on belutši keel jäänud peamiselt kodu ja kohaliku kogukonna keeleks.[13]

Enne 19. sajandit ei olnud see keel kirjakeeles levinud. Esimene belutšikeelne luulekogumik "Gulbang" avaldati 1951. Selle kirjutas Mir Gul Khan Nasir. Hiljem kirjutas Sayad Zahurshah Hashomi kõikehõlmava juhise urdu araabia kirjast ja standardiseeris selle Pakistanis kui belutši ortograafia.[14]

Viited muuda

  1. http://www.ethnologue.com/language/bal
  2. http://aboutworldlanguages.com/balochi
  3. http://www.ethnologue.com/language/bcc
  4. http://www.ethnologue.com/language/bgn
  5. http://www.ethnologue.com/language/bgp
  6. http://www.ethnologue.com/language/bal
  7. http://www.ethnologue.com/language/bcc
  8. http://www.ethnologue.com/language/bgn
  9. http://www.ethnologue.com/language/bgp
  10. "Balochi" at National Virtual Translation Center
  11. http://balochilinguist.wordpress.com/2011/06/
  12. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2014. Vaadatud 25. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  13. http://aboutworldlanguages.com/balochi
  14. http://en.wikipedia.org/wiki/Balochi_language