Ladiini keel

Ladiini keel (ladiini ladin, itaalia ladino, saksa Ladinisch) on romaani keel, mis koos friuuli ja romanši keelega kuulub retoromaani keelte hulka. Ladiini keelt kõnelevad põhiliselt ladiinid, keele kõnelejaid oli 2006–2011 üle 41 000.

Mitte segi ajada ladiino ja ladina keelega.

Keele kõnelejad elavad peamiselt Kirde-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Lõuna-Tirooli ehk Bolzano – Alto Adige, Trentino ja Belluno provintsides. Lõuna-Tiroolis moodustasid nad 2014. aastal elanikkonnast 4,1%, Trentinos 3,5% ja Bellunos on osakaal teadmata. Vähemuskeeleks on ladiini keel tunnistatud 54 Itaalia omavalitsuses, kuid keele kõnelejate täpset arvu ei ole võimalik teada, sest 10 aasta takka toimuvatel rahvaloendustel küsitakse emakeele kohta vaid Lõuna-Tiroolis ja Trentinos.

Lõuna-Tiroolis on ladiini keel ametlikult tunnustatud, seda õpetatakse koolides ja kasutatakse omavalitsuses nii kirjas kui ka kõnes. Ladiini Keele Planeerimisamet on töötanud välja standardse kirjakeele (Ladin Dolomitan), kuid see pole keele kõnelejate seas populaarne.

Val di Nonis kõneldavat noni keelt või murret ja Val di Soles kõneldavat solandro keelt või murret on peetud ladiini murreteks.

Ajalugu

Nagu teisedki retoromaani keeled, arenes ladiini keel välja vulgaarladina keele põhjal. Kirjalike mälestiste vähesuse tõttu on ladiini keele sünniaega raske määratleda. 1864. aastal avaldas preester Josef Anton Vian anonüümselt esimese ladiini keele Gherdëina murde grammatika. 19.-20. sajandi Itaalia rahvuslased pidasid ladiini keelt itaalia keele murdeks, kuid selle määratlusega mitmed tänapäeva keeleteadlased ei nõustu. Keele seisundit halvendas Benito Mussolini valitsusajal algatatud italiseerimiskampaania, mille käigus muuhulgas italiseeriti senised ladiinikeelsed kohanimed. Teisele maailmasõjale 1946. aastal järgnenud Gruber-De Gasperi lepingus sätestasid Austria ja Itaalia Trentino ja Lõuna-Tirooli autonoomia, kuid ei näinud ette meetmeid ladiini keele kaitseks. Osaline ametliku keele staatus anti ladiini keelele alles Lõuna-Tirooli teise autonoomiastatuudiga 1972. aastal.

Tänapäev

Ladiini keelt tunnustatakse ametlikult Trentino ja Lõuna-Tirooli provintsides nii provintside kui ka üleriigiliste õigusaktidega. 1991. aastal ühines Itaalia Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartaga, kuid pole seda tänini ratifitseerinud. Harta kutsub üles austama vähemuste õigusi ning kaitsma ja edendama vähemuskeeli, mille hulka kuulub ka ladiini keel. 1990. aastatest alates on Itaalia parlament ja provintside esindusorganid kehtestanud meetmeid ladiini keele ja kultuuri kaitseks, sel otstarbel loodi ka ladiini keele arendamise amet. Tänavasildid on muudetud kakskeelseteks ja koolides õpetatakse ladiini keelt.

1999. aastal vastu võetud ajalooliste vähemuskeelte kaitsestandardite seaduse nr 482 alusel on ladiini keel tunnistatud kaitstavaks keeleks ka Veneto regiooni Belluno provintsis, ent Lõuna-Tirooli ja Trentinoga võrreldes on reaalsed kaitsemeetmed sisuliselt olematud. 2007. aasta oktoobris korraldatud rahvaküsitlusel hääletasid Cortina d'Ampezzo elanikud ülekaalukalt selle poolt, et minna Veneto regioonist tagasi Lõuna-Tirooli alla, kuid tänini pole haldusreform teoks saanud.

Trentino ja Lõuna-Tirooli provintsides on ladiinide poliitiline esindatus tagatud esindusnormidega. Lõuna-Tiroolis rajati 1970. aastatel ka "etniliste proportsioonide" süsteem avalikus teenistuses, milles potentsiaalsed töökohad jagatakse vastavalt 10 aasta takka toimuva rahvaloenduse tulemustele keelerühmade järgi

Keelenäiteid

Issameie

Meieisapalve algus ladiini kirjakeeles, ladina ja itaalia keeles, teistes romaani keeltes ja inglise keeles.

Ladiini keel	Ladina keel	Itaalia keel	Ladiini lågeri murre	Hispaania keel	Portugali keel	Prantsuse keel	Rumeenia keel	Inglise keel
Pere nost, che t'ies en ciel, al sie santifiché ti inom, al vegne ti regn, sia fata tia volonté, coche en ciel enscì en tera.	Pater noster, qui es in caelis: sanctificetur nomen tuum; adveniat regnum tuum; fiat voluntas tua, sicut in caelo, et in terra.	Padre nostro che sei nei cieli, sia santificato il tuo Nome, venga il tuo Regno, sia fatta la tua Volontà come in cielo così in terra.	Pare noss qe ses ntej cjej, l sia santificà'l to nom, l vegna'l to rejgn, sia faata la to volontà lijstös ntèra e ntel cjel.	Padre nuestro que estás en los cielos, santificado sea tu Nombre, venga tu Reino, hágase tu Voluntad así en la tierra como en el cielo.	Pai nosso, que estais no céu, Santificado seja o Vosso nome, Venha a nós o Vosso reino, Seja feita a sua vontade Assim na terra como no céu.	Notre Père, qui es aux cieux, Que ton nom soit sanctifié, Que ton règne vienne, Que ta volonté soit faite sur la terre comme au ciel.	Tatăl nostru, care ești în ceruri, Sfințească-se numele Tău, Vie împărăția Ta, Facă-se voia Ta, Precum în cer așa și pre pământ.	Our Father, who art in heaven, hallowed be thy name. Thy kingdom come, Thy will be done, on earth as it is in heaven.

Käibefraase

Eesti	Itaalia	Gherdëina murre	Fassa oru murre	Zoldo murre	Alleghe murre	Noni keel	Solandro keel	Lågeri murre
Mis su nimi on?	Come ti chiami?	Co es'a inuem?	Co èste pa inom?	Ke asto gnóm?	kome te ciameto?	Come te clames po? (Che gias nom po?)	Che jas nòm po?	Come te cjames tive/po?
Kui vana sa oled?	Quanti anni hai?	Tan d'ani es'a?	Cotenc egn èste pa?	Quainch agn asto?	Kotanc agn asto?	Canti ani gias po?	Cuanti àni gh'às/jas po?	Qanti an' gås tive/po?
Lähen koju.	Vado a casa.	Vede a cësa.	Vae a cèsa.	Vade a casa.	Vade a ciesa.	Von a ciasa.	Von a chjasô / casa.	Vonn / Vago a maſon / ca'
Elan Trentos.	Vivo a Trento.	Stei a Trent.	Stae ja Trent.	Staghe a Trento.	Stae a Trient.	Ston a Trent	Ston a Trent	Stonn / Vivi a Treant
Kus sa elad?	Dove abiti?	Ulà stessa?	Olà stèste pa?	An do stasto?	Ulà stasto?	En do abites?	Ndo abites po?	Ndo abites tive/po?

Arvud ladiini keeles

Badiot

1: un
2: dui
3: trëi
4: cater
5: cinch

6: sis
7: set
8: ot
9: nü
10: diesc

11: önesc
12: dodesc
13: trëdesc
14: catordesc
15: chinesc

16: sëdesc
17: dejesset
18: dejedot
19: dejenü
20: vint

Fashan

1: un
2: doi
3: trei
4: cater
5: cinch

6: sie
7: set
8: ot
9: nef
10: diesc

11: unesc
12: doudesc
13: tredesc
14: catordesc
15: chinesc

16: sèidesc
17: dejessèt
18: desdot
19: desnef
20: vint

Gherdëina

1: un
2: doi
3: trëi
4: cater
5: cinch

6: sies
7: set
8: ot
9: nuef
10: diesc

11: undesc
12: dodesc
13: trëdesc
14: catordesc
15: chindesc

16: sëidesc
17: dejesset
18: dejedot
19: dejenuef
20: vint

Fodom ja Rocchesàn

1: un
2: doi
3: trei
4: cater
5: cinc

Zoldan ja Agordìn

1: un
2: doi
3: trei
4: quatre
5: zinc

6: siei
7: set
8: ot
9: nuof
10: dies

11: undes
12: dodes
13: tredes
14: catordes
15: chindes

16: sedes
17: didiset
18: disdot
19: disnuof
20: vint

Noni keel

1: un
2: doi
3: trei
4: cater
5: zinć

6: siei
7: set
8: ot
9: nueu
10: dies

11: undes
12: dodes
13: tredes
14: catordes
15: chindes

16: sedes
17: desesset
18: desdot
19: desnueu
20: vinti

Solàndro/Solànder

1: un
2: dói
3: tréi
4: quàtro/quàter
5: cinch

6: séi
7: sèt
8: òt
9: nöf
10: dés

11: ùndes
12: dòdes
13: trédes
14: quatòrdes
15: quìndes

16: sédes
17: desesèt
18: desdòt
19: desnöf
20: vinti/vénti

Låger

1: unn
2: dói
3: träj
4: quàtro/quàter
5: ȝinque

6: säj
7: sätö
8: òt
9: noovö
10: désö

11: ùndes
12: dódes
13: trödes
14: quatòrdes
15: quìndes

16: sédes
17: desesèt
18: desdòt
19: desnoovö
20: vinti

Fonoloogia

Konsonantfoneemid^[1]
		Labiaal	Dentaal/ Alveolaar	Palataal	Velaar	Glotaal
Nasaal		Mall:IPA link	Mall:IPA link	Mall:IPA link	Mall:IPA link
Plosiiv	helitu	Mall:IPA link	Mall:IPA link		Mall:IPA link
Plosiiv	heliline	Mall:IPA link	Mall:IPA link		Mall:IPA link
Afrikaat	helitu		Mall:IPA link	Mall:IPA link
Afrikaat	heliline			Mall:IPA link
Frikatiiv	helitu	Mall:IPA link	Mall:IPA link	Mall:IPA link		Mall:IPA link
Frikatiiv	heliline	Mall:IPA link	Mall:IPA link	Mall:IPA link
Tremulant			Mall:IPA link
Approksimant			Mall:IPA link

/m, p, b/ on bilabiaalid, /f, v/ labiodentaalid.

Vokaalfoneemid^[1]
	Eesvokaal	Keskvokaal	Tagavokaal
Kinnine	Mall:IPA link		Mall:IPA link
Kinnine keskvokaal	Mall:IPA link		Mall:IPA link
Lahtine keskvokaal	Mall:IPA link		Mall:IPA link
Lahtine		Mall:IPA link

/ɜ/ (kirjas ë, nt sõnas Urtijëi – hääldus^ⓘ) esineb mõnes murdes, kuid mitte ladiini kirjakeeles.

Vaata ka

Ladiinikeelne Vikipeedia

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Gramatica dl Ladin Standard, Servisc de Planificazion y Elaborazion dl Lingaz Ladin, 2001, ISBN 88-8171-029-3 "Archived copy" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.05.2011. Vaadatud 14.05.2011.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

Rut Bernardi, Curs de gherdëina – Trëdesc lezions per mparé la rujeneda de Gherdëina/Dreizehn Lektionen zur Erlernung der grödnerischen Sprache. St. Martin in Thurn: Istitut Ladin Micurà de Rü, 1999, ISBN 88-8171-012-9
Vittorio Dell'Aquila und Gabriele Iannàccaro, Survey Ladins: Usi linguistici nelle Valli Ladine. Trient: Autonome Region Trentino-Südtirol, 2006, ISBN 88-86053-69-X
Marco Forni: Wörterbuch Deutsch–Grödner-Ladinisch. Vocabuler tudësch–ladin de Gherdëina. Istitut Ladin Micurà de Rü, St. Martin in Thurn 2002, ISBN 88-8171-033-1
Günter Holtus, Michael Metzeltin, Christian Schmitt, eds., Lexikon der Romanistischen Linguistik (LRL), 12 vols. Tübingen: Niemeyer, 1988–2005; vol. 3: Die einzelnen romanischen Sprachen und Sprachgebiete von der Renaissance bis zur Gegenwart. Rumänisch, Dalmatisch / Istroromanisch, Friaulisch, Ladinisch, Bündnerromanisch, 1989.
Theodor Gartner, Ladinische Wörter aus den Dolomitentälern. Halle: Niemeyer, 1913 (veebis)
Maria Giacin Chiades, ed., Lingua e cultura ladina. Treviso: Canova, 2004, ISBN 88-8409-123-3 ([1])
Constanze Kindel, “Ladinisch für Anfänger”, Die Zeit 4 (2006) (veebis)
Heinrich Schmid, Wegleitung für den Aufbau einer gemeinsamen Schriftsprache der Dolomitenladiner. St. Martin in Thurn: Istitut Cultural Ladin Micurà de Rü & San Giovanni: Istitut Cultural Ladin Majon di Fascegn, 1994 (veebis)
Giampaolo Salvo, “Ladin”, in The Oxford Guide to the Romance Languages, eds. Adam Ledgeway & Martin Maiden. Oxford: Oxford University Press, 2016, pp. 154–68.
Servisc de Planificazion y Elaborazion dl Lingaz Ladin (SPELL), Gramatica dl Ladin Standard. St. Martin in Thurn, Istitut Cultural Ladin Micurà de Rü, 2001, ISBN 88-8171-029-3 (https://web.archive.org/web/20110514122102/http://www.spell-termles.ladinia.net/documents/gramatica_LS_2001.pdf veebis)

Välislingid

Ladiini keele arendusamet
Rai Ladinia – uudised telejaamalt Rai Sender Bozen.
Noeles.info – uudisteportaal
Weekly Paper – La Usc Di Ladins ("Ladiinide hääl").
Ladinienatlas ALD-I
Linguistic Atlas of Dolomitic Ladinian and neighbouring Dialects – Speaking Linguistic Atlas
Grzega, Joachim, Ku-eichstaett.de, Materialien zu einem etymologischen Wörterbuch des Dolomitenladinischen (MEWD), Katholische Universität Eichstätt-Ingolstadt (KU) 2005.
Itaalia-Fassano ladiini sõnaraamat
Itaalia-Cadorino ladiini sõnaraamat
Itaalia-Cadorino ladiini sõnaraamat
Itaalia-Gardenese ladiini sõnaraamat
Itaalia-Badiotto ladiini sõnaraamat
Itaalia-Gardenese ladiini sõnaraamat
Saksa-Badiotto ladiini sõnaraamat
Ladiini põhisõnavara, Global Lexicostatistical Database
Keelerühma kuuluvuse deklaratsioonid Lõuna-Tiroolis 2001. aasta rahvaloenduse põhjal

[gdls-1] 1,0 ^1,1 Gramatica dl Ladin Standard, Servisc de Planificazion y Elaborazion dl Lingaz Ladin, 2001, ISBN 88-8171-029-3 "Archived copy" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.05.2011. Vaadatud 14.05.2011.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]