Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond kuulub Hiina Rahvavabariigi koosseisu. Asub Hiina äärmises lääne- ja loodeosas.

Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond
hiina 新疆维吾尔自治区
Xīnjiāng Wéiwú'ěr Zìzhìqū
uiguuri شىنجاڭ ئۇيغۇر ئاپتونوم رايونى
Shinjang Uyghur Aptonom Rayoni
Pindala: 1 660 000 km²
Elanikke: 21 813 334 (2010) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,1 in/km²
Pealinn: Ürümqi
Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna asendikaart

Xinjiangi tuntakse ka Ida-Turkestanina (uiguuri keeles شەرقىي تۈركىستان Šärqiy-Türkistan), vene allikates kasutatakse piirkonna kohta ka nime Синьцзян. Ala piirneb India, Pakistani, Afganistani, Tadžikistani, Kõrgõzstani, Kasahstani, Venemaa Altai Vabariigi ja Mongooliaga. Xinjiangi põhjaosa nimetatakse Džungaariaks.

Piirkond sattus Qingi dünastia kontrolli alla 18. sajandil. Hiinas toimunud Xinhai revolutsiooni tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser Pu Yi ja kuulutati välja Hiina Vabariik, kuid aastatel 1916–1926 toimunud sõdade käigus lagunes riik rivaalitsevate militaristlike grupeeringute vahel sisuliselt iseseisvateks piirkondadeks. Xinjiangi hoidis enda kontrolli all Hiina vabariigi prokommunistlik kuberner. 1944. aastal korraldati NSV Liidu toel võimuvastane ülestõus ja 12. novembril 1944 kuulutati Yiningis välja Ida-Turkestani Revolutsiooniline Vabariik. Pärast seda, kui kommunistid võitsid Hiina kodusõja, liideti Xinjiang Hiina Rahvavabariigiga.

Loodus

muuda

Piirkonna põhjaosa moodustab Džungaaria nõgu. Keskel asub Tian Shani mäestik, millest lõunas asub Tarimi nõgu Taklimakani kõrbega. Lõunapiiril asub Kunlun. Suurim järv oli Lop Nur, mis tänapäeval on pea täiesti ära kuivanud. Tänapäeval on suurim järv Bosten.

Rahvastik

muuda

2000. aasta rahvaloenduse andmetel on piirkonna elanikest 45% uiguure, 41% hiinlasi, 7% kasahhe ja 5% hueisid. Alla 1% on kirgiise, mongoleid, tungsjange, tadžikke, sibosid, mandžusid ja teisi.

Haldusjaotus

muuda

Ringkonna õigustega linnad

muuda

Maakonna õigustega linnad

muuda

(otsealluvusega provintsile)

Ringkonnad

muuda

Autonoomsed ringkonnad

muuda

Kohanimed

muuda

Xinjiangis on kasutusel nii uiguuri- kui ka hiinakeelsed kohanimed ning lisaks kasutatakse rahvusvahelises meedias ingliskeelseid nimekujusid, mis kohati erinevad üksteisest märkimisväärselt.

Hiina keeles Uiguuri keeles Inglise keeles
乌鲁木齐, Wūlǔmùqí ئۈرۈمچى, Ürümči Ürümqi
克拉玛依, Kèlāmǎyī قاراماي, Qaramay Karamay
吐鲁番, Tǔlǔfān تۇرپان, Turpan Turpan
哈密, Hāmì قۇمۇل, Qumul Hami
库尔勒, Kùěrlè كورلا, Korla Korla
博乐, Bólè بورتالا, Börtala Bole
昌吉, Chāngjí سانجى, Sanji Changji
阿克苏, Ākèsū ئاقسۇ, Aqsu Aksu
喀什, Kāshí قەشقەر, Qäšqär Kashgar
和田, Hétián خوتەن, Hotän Hotan
伊宁, Yīníng قۇلجا, Qulja Ghulja
阿勒泰, Ālètài; ئالتاي, Altay Altay
塔城, Tǎchéng چۆچەك, Čöčäk Tacheng
阿图什, Ātúshí ئاتۇش, Atuš Artux
石河子, Shíhézǐ شىخەنزە, Šixänjä Shihezi
莎车, Shāchē يەكەن, Yäkän Yarkand
塔什库尔干, Tǎshíkùěrgān تاشقورغان, Tašqurǧan Tashkurgan
龟兹, Qiūcí كۇچار, Kučar Kucha
尼雅, Níyǎ نىيە, Niyä Niya
且末, Qiěmò چەرچەن, Čärčän Charchan
若羌, Ruòqiāng چاقىلىق, Čaqiliq Qarkilik
英吉沙, Yīngjíshā يېڭىسار, Yeŋisar Yengisar
准噶尔盆地, Zhǔngáěr péndì جۇڭغار ئويمانلىقى, Jungǧar oymanliqi Dzungaria Basin
塔里木盆地, Tǎlǐmù péndì تارىم ئويمانلىقى, Tarim oymanliqi Tarim Basin
吐鲁番盆地, Tǔlǔfān péndì تۇرپان ئويمانلىقى, Turpan oymanliqi Turpan Depression
塔克拉玛干沙漠, Tǎkèlāmǎgān shāmò تەكلىماكان قۇملۇقى, Täklimakan qumluqi Taklamakan Desert
乔戈里峰, Qiáogēlǐ fēng چوگىر چوققىسى, Čogir čoqqisi K2 Mountain
天山山脉, Tiān Shān shānmài تەڭرىتاغ, Täŋritaǧ Tian Shan Mountains
帕米尔高原, Pàmǐěr gāoyuán پامىر ئېگىزلىكى, Pamir egizliki Pamir Mountains
罗布泊, Luóbù pō لوپنۇر, Lop nur Lop Nur Lake
艾丁湖, Àidīng hú ئايدىڭكۆل, Aydiŋköl Ayding Lake
额尔齐斯河, Éěrqísī hé ئېرتىش دەرياسى, Ertiš deryasi Irtysh River
丝绸之路, Sīchóu zhī lù يىپەك يولى, Yipäk yoli Silk Road

Viited

muuda

Välislingid

muuda