Uiguurid

Inimesed

Uiguurid (endanimetus ئۇيغۇر) on suurim turgi rahvas Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas.

Ida-Turkestani lipp

Uiguurid kõnelevad uiguuri keelt.

 
Uiguuri mees Kaxgarist

1990. aasta rahvaloenduse andmetel elas Hiinas 7 214 431 uiguuri, neist 99,73% Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas. 2000. aasta rahvaloenduse põhjal oli Hiinas 8 399 400 uiguuri. 2003. aasta Hiina andmetel elas Xinjiangis 8 823 500 uiguuri. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on uiguure 10 001 302.

1953. aasta andmeil elas Xinjiangis 4,54 miljonit rahvusvähemuse esindajat, neist enamik uiguurid.

Umbes 300 000 uiguuri elab Kasahstanis. Vähemustena on neid ka Mongoolias, Türgis, Afganistanis ning mujal Kesk-Aasias. Kogukonnad on ka Saksamaal, Pakistanis, Indoneesias, Austraalias, Taiwanil ja Saudi Araabias.

Ajalugu

muuda
 
Uiguuri khaaniriik ja sellest sõltuvad alad (820. aastal)

Uiguuride eellased olid Tiele hõimud, kes elasid Baikalist lõunas ja Jenissei ülemjooksul. Esimest korda mainiti neid 357 hiina allikates nime Gaoche all – selle nimega kujutati jurtade vedamiseks mõeldud härjakaarikuid, mis olid iseloomulike kõrgete ratastega. Nad allusid Xiongnu hõimuliidule, mis hakkas 300. aasta paiku nõrgenema, kuni lakkas 460. aasta paiku olemast.

Neid asendasid mongoli päritolu Rourani khaaniriik Hiinast põhjas ja algul neile allunud, hiljem iseseisev iraani keeli kõnelnud heptaliidide riik Hiinast Läänes, kelle omavahelist vaenu Hiina õhutas. Tiele hõimude elupaigas oli palju rauamaaki ja sellepärast oli neil osavate seppade kuulsus. Nad mässasid Rourani vastu ja võitsid neid 508 lahingus, aga 516 said neilt taas lüüa ja pidid neile edasi alluma. Rourani riik lakkas 555 olemast ja heptaliidide riik nõrgenes samast ajast peale üha enam, kuni lakkas peatselt olemast.

 

Nende asemele tuli köktürkide khaaniriik, mille riigiusuks oli tengrism. Köktürgid olid turgi päritolu rahvas nagu uiguuridki, aga uiguuridele olid nad samamoodi vaenlased ja nad mässasid 7. sajandi alguses nende vastu mitu korda, olles sageli Hiinaga liidus. Seoses köktürkide-vastase ülestõusuga on uiguure Hiina allikates aastal 600 ka esimest korda mainitud. 611615 olid nad köktürkidest sõltumatud. 744 toimunud järjekordne ülestõus, mida taas toetasid hiinlased, lõppes iseseisvumisega. Köktürkide riik lakkas olemast ja asendus Uiguuri khaaniriigiga.

Uiguuri khaaniriik ulatus Kaspia merest Mandžuuriani ja selle pealinn oli Ordu-Baliq, esimene tänapäeva Mongoolia maa-alale rajatud linn. Ordu-Baliqisse saabus Sogdianast palju elanikke pärast seda, kui moslemid olid selle vallutanud. Nende mõjul sai Uiguuri khaaniriigi riigiusuks manihheism. Sogdianalased võtsid enda kanda hulga tähtsaid kohti riigiaparaadis – sellele tööle ei pidanud võtma hiinlasi, mis oli destabiliseerinud köktürkide riigi. Hiinlased seevastu võtsid 779 vastu seaduse, mis kohustas uiguure nende pealinnas kandma erilist riietust, keelas neil abielluda hiinlastega ja keelas neil hiinlasi teeselda. Hiinlased ei sallinud uiguure selle pärast, et nood harrastasid liigkasuvõtmist.

840841 tungisid Uiguuri khaaniriiki kirgiisid, kes vallutasid ja hävitasid kõik selle linnad. 849 langes sõjas nende vastu viimane Uiguuri khaan ja riik lakkas olemast. Uiguurid kolisid nende eest mujale ning asutasid kolm riiki: Gansu Põhja-Hiinas (lamaistlik), Turpani Loode-Hiinas (budistlik) ja Karahhaniidide riigi umbes Kasahstanis (muhameedlik). Ükski neist riikidest ei saanud nii võimsaks kui Uiguuride riik, kuid kõik kolm püsisid sellest kauem ja kandsid edasi uiguuride kultuuri.

  • 1933–1934 Ida-Turkestani islami vabariik
  • 1944–1949 Teine Ida-Turkestani vabariik

Tänapäeval on uiguurid lõhenenud mitme maailmavaate vahel. Panislamismi esindab Ida-Turkestani Islamiliikumine, pantürkismi Ida-Turkestani Vabastusorganisatsioon ja iseseisvustaotlusi Ida-Turkestani sõltumatuse liikumine. Selle tulemusena ei kõnele ükski organisatsioon enamiku uiguuride nimel, ehkki mõnigi seda väidab. Kõik nimetatud organisatsioonid on ka üksteise vastu vägivallaakte sooritanud, kui nad peavad mõnda neist liiga Hiina või Venemaa mõju all olevaks või liiga vähe religioosseks.

Hiljaaegu keelas Taiwan Maailma Uiguuride Kongressi presidendil Rebiya Kadeeril 3 aastaks riiki siseneda. Kadeer on kurtnud, et Taiwan on saanud Hiina osaks: kõik Hiina ametnikud tohivad vabalt Taiwanisse sõita, aga temal ja dalai-laamal, kes on Hiina valitsuse vastased, on see keelatud.

Tagakiusamine Hiinas

muuda
 
Uiguuride protest Amsterdamis 2011. aastal

Aastail 2017–2019 saadeti enam kui 80 000 uiguuri sunnitööle Xinjiangis ja mujal Hiinas asuvatesse tehastesse, millest on tarneahela kaudu kasu saanud ka 82 Lääne ettevõtet.[1] Hiljem on lisandunud veel sadu tuhandeid laagritesse koondatuid. Muuhulgas on süüdistatud Volkswagenit, Apple'it, Niket, Zarat, Adidast, Amazoni ja veel kümneid tuntud ettevõtteid seotuses uiguuri sunnitööliste ärakasutamisega.[2]

2021. aasta märtsis kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid (varade külmutamine, reisipiirangud) Hiina ametnikele, kes on seotud vähemalt miljoni uiguuri vangistamise ja inimõiguste rikkumisega. See on esimene kord pärast 1989. aasta Tiananmeni meeleavaldust, kui EL on Hiina suhtes sanktsioonid kehtestanud. Hiina eitas rikkumisi ja kehtestas vastusanktsioonid.[3] Sama aasta märtsis avaldatud Washingtoni mõttekoja Newlines Institute for Strategy and Policy raportis sedastatakse, et laagrites kinnipeetavaid uiguure ja teisi moslemivähemusi vägistatakse ning piinatakse.[4] Sama aasta veebruaris teatasid Kanada seadusandjad, et peavad uiguuride kohtlemist genotsiidiks. Eesti välispoliitika instituudi teaduri Frank Jürise hinnangul püüab Hiina valitsus riigi identiteedi tugevdamiseks kõiki vähemusi vägisi integreerida, kuna varasem majandusintegratsioonil põhinenud lähenemine ei toiminud.[1] Hiina võimud on uiguuride ja teiste vähemuste laagritesse koondamist nimetanud ümberõppeks.[1] Samas on enam kui 380 ümberõppeasutuse juures ka tootmishooned, mistõttu on põhjust oletada, et lisaks ümber- ja keeleõppele tegeletakse ka sunnitööga.[1]

Kirjandust

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Frank Jüris (21.03.2021). "Frank Jüris: Hiina vähemuspoliitika – jälitustegevusest genotsiidini". https://www.err.ee/1608149980/frank-juris-hiina-vahemustepoliitika-jalitustegevusest-genotsiidini. Vaadatud 04.04.2021. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)
  2. Veermäe, Kadri (02.03.2020). "Täisnimekiri. Need eestlastegi seas armastatud firmad kasutasid Hiinas uiguuride orjatööd". Delfi. Vaadatud 04.04.2021.
  3. "EL kehtestas Hiina ametnikele saktsioonid uiguuride inimõiguste rikkumise eest". ERR. 22.03.2021. Vaadatud 04.04.2021.
  4. "Raport: Hiina rikub uiguuride kohtlemisel ÜRO genotsiidikonventsiooni". ERR. 10.03.2021. Vaadatud 04.04.2021.

Välislingid

muuda