Uiguuri keel
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Uiguuri keel (uiguuri keeles ئۇيغۇر تىلى, hääldus uyğur tili) on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga. Uiguuri keelt kõneldakse peamiselt Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, aga ka Kasahstanis, Usbekistanis, Afganistanis, Türgis ning mujal Euroopas ja Aasias.[1]
Uiguuri keel | |
---|---|
Kõneldakse | Hiina, Kasahstan, Usbekistan, Afganistan, Türgi jt |
Piirkonnad | Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas, erinevad riigid Euroopas ja Aasias |
Kokku kõnelejaid | Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas umbes 10–25 miljonit elanikku, Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades |
Keelesugulus | Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | uig |
Kõnelejate arv
muudaXinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas räägib uiguuri keelt umbes 10–25 miljonit elanikku (andmed varieeruvad), lisaks veel Kasahstanis 300 000 inimest, vähem teistes Euroopa ja Aasia piirkondades.[2]
Põhiarvsõnad 1–10
muuda1-bir 2-ikki 3-üch 4-tört 5-bäsh 6-alti 7-yättä 8-säkkiz 9-toqquz 10-on [2]
Keele struktuur
muudaUiguuri keelele on omane SOV (subjekt-objekt-verb)-tüüpi sõnajärg ja sufiksite ning tagasõnade kasutamine. Omastavad asesõnad, omadussõnad, arvsõnad ja kõrvallaused asuvad enne nimisõna, küsisõnad lause alguses. Sõnade järjekord on oluline eristamaks aluseid ja kaudsihitisi. 8 nimisõna käänet moodustatakse sufiksite abil. Verbi sufiksid määravad aluse isiku ning ainsuse ja mitmuse.[1]
Nagu paljudes turgi keeltes, esineb ka uiguuri keeles vokaalharmoonia. Ühe eripärana võib välja tuua vokaalide reduktsiooni, mille puhul sufiks võib mõjutada sõnatüve.Näiteks:ata ´isa´; -im ´minu´; ata+im=etim ´minu isa´ [2]
Uiguuri keeles jäetakse tihtipeale sõna lõpus r hääldamata. Selle asemel pikendatakse r-häälikule eelnevat vokaali. Näiteks sõna adamlar (´inimesed´) hääldatakse sageli adamlaa.[2]
Uiguuri tähestik erineb teistest araabiakirjalistest tähestikest selle poolest, et seal on ära märgitud nii konsonandid kui vokaalid.[3]
Keelenäited
muudaMän Uyghurche oquymen. – ´Ma õpin uiguuri keelt.´ [4]
mamutlar – ´Mamut koos oma teiste pereliikmetega´ [5]
Män estoniyilik – Ma olen eestlane (Eesti riigi kodanik).
Män eston – Ma olen eestlane (etniline eestlane).
Män Estoniyädin – Ma olen pärit Eestist.
Meniŋ ismim Toomas – Minu nimi on Toomas.
hemme adem zatidinla erkin, izzet-hörmet we hoquqta babbarawer bolup tughulghan. ular eqilghe we wijdan'gha ige hemde bir-birige qérindashliq munasiwitige xas roh bilen muamile qilishi kérek.[6] – 'Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.' [7]
Laensõnad
muudaUiguuri keeles leidub mitmeid laensõnu, allpool on vaid mõned näited. Hiina keelest pärinevad eeskätt toidunimed.
Päritolukeel | Sõna | Uiguuri keeles | Eesti keeles |
---|---|---|---|
Vene keel | велосипед | ۋېلىسىپىت, welisipit | jalgratas |
доктор | دوختۇر, doxtur | doktor (medits.) | |
поезд | پويىز, poyiz | rong | |
область | ئوبلاست, oblast | oblast | |
телевизор | تېلېۋىزور, telewizor | televiisor | |
ви́лка | ۋىلكا, wilka | kahvel | |
адрес | ئادرېس, adres | aadress | |
дива́н | دىۋان, diwan | diivan | |
почта | پوچتا, počta | post (postiteenus) | |
кепка | كەپكە, käpkä | nokamüts | |
шарф | شارپا, šarpa | sall | |
моро́женое | ماروژنى, marožni | jäätis | |
аэроплан | ئايروپىلان, ayropilan | lennuk | |
аэродром | ئايرودروم, ayrodrom | lennujaam | |
щётка | چوتكا, čotka | hari (ntks hambahari, põrandahari) | |
торт | تورت, tort | tort | |
медицина | مېدىتسىنا, meditsin | meditsiin | |
церковь | چېركاۋ, čerkaw | kirik | |
трактор | تراكتور, traktor | traktor | |
Hiina keel | 凉粉 liángfěn | لەڭپۇڭ, läŋpuŋ | Hiina külmnuudlid |
豆腐 dòufu | دۇفۇ, dofu | tofu | |
中国 zhōngguó | جۇڭگو, juŋgo | Hiina | |
书记 shūji | شۇجى, šuji | (partei)sekretär | |
白菜 báicài | بەسەي, bäsäy | hiina kapsas | |
Araabia keel | كتاب kitāb | كىتاب, kitap | raamat |
خَلْق ḵalq | خەلق, xälq | rahvas | |
جُمْهُورِيَّة jumhūriyya | جۇمھۇرىيىتى, jumhuriyiti | vabariik | |
مَرْكَز markaz | مەركەز, märkäz | keskus | |
خَرِيطَة ḵarīṭa | خەرىتە, häritä | (maa)kaart | |
أَدَبِيَّات ʾadabiyyāt | ئەدەبىيات, ädäbiyat | kirjandus | |
مَزَار mazār | مازار, mazar | haud | |
جَامِعْ ʾjāmiʿ | مەسچىت, mäsčit | mošee | |
Pärsia keel | شهر šahr | شەھەر, šähär | linn |
دوست dôst | دوست, dost | sõber | |
گل gol | گۈل, gül | lill | |
گوشت gušt | گۆش, göš | liha | |
بازار bâzâr | بازار, bazar | turg, bazaar | |
آسمان âsemân | ئاسمان, asman | taevas |
Kirjaviis
muudaTänapäeva Hiinas kasutavad uiguurid araabia kirja, Venemaa eri aladel kasutatakse kirillitsat ja Türgis ladina kirja. Paljudel uiguuri keelealadel, nagu Illi, Kaxgar, Hotan ja Lop, on oma murre. Uiguuri keel kuulub Hiina ametlikult tunnustatud vähemuskeelte hulka ja on tihedalt seotud usbeki keelega.[2]
Huvitavat
muudaAjaloos kasutusel olnud uiguuri tähestik põhineb sogdi kirjal, mille juured omakorda on pärit aramea kirjast. Uiguuri kirja kirjutatakse ülevalt alla tulpades ja vasakult paremale.[8]
Mongoli kirja juured pärinevad umbes 14. sajandist p. Kr. turgi keelkonna uiguuri keele kirjutamise süsteemist ning seda kirjutatakse samuti tulpades vasakult paremale. 7. sajandil p. Kr. kasutati ühe vana Kesk-Aasia turgi keele kirjutamiseks turgi ruunikirja, mille päritolu on aga teadmata.[9]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/uig Kasutatud november 2013.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Austin, P. , K. 2008. Tuhat keelt. Elavad, ohustatud ja hääbunud.Kirjastus Koolibri: Tallinn, 2009 (lk 145)
- ↑ http://www.eki.ee/knab/lat/kblug1.pdf Kasutatud november 2013.
- ↑ Pereltsvaig, A. 2012. Languages of the world. An introduction. Cambridge University Press. (lk 90)
- ↑ http://wals.info/valuesets/36A-uyg Kasutatud november 2013.
- ↑ http://www.lexilogos.com/declaration/index_english.htm Kasutatud november 2013.
- ↑ http://www.vm.ee/?q=node/12958 Kasutatud november 2013.
- ↑ https://web.archive.org/web/20140218145141/http://www.uyghur.co.uk/en/language.html Kasutatud november 2013.
- ↑ Comrie, B. , Matthews, S. , Polinsky, M. 1996. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. Kirjastus Koolibri, 2000. (lk 202–203)
Välislingid
muuda- Uiguuri nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus