Ervin Abel

Ervin Abel (8. november 1929 Narva – 16. märts 1984 Tallinn) oli eesti näitleja.

Ervin Abel
Ervin Abel (paremal) Kadrioru pargi kõlakojas 1974. aastal
Sünniaeg	8. november 1929
Sünnikoht	Narva
Surmaaeg	16. märts 1984 (54-aastaselt)
Surmakoht	Tallinn
Abikaasa	Asta Lott (1951–1966) Tamara Gaenko (1966–1984)
Lapsed	Tiina, Margus, Kersti Engeli

Ervin Abeli haud Metsakalmistul

1953. aastal lõpetas ta Moskvas GITIS-e eesti stuudio. Temaga samal kursusel õppisid teiste seas Ita Ever, Kaljo Kiisk, Jaanus Orgulas ja Grigori Kromanov.

Pärast teatrikooli lõpetamist asus Ervin Abel tööle Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. Aastatel 1966–1984 kuulus ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia koosseisu.

1964. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus.

Lisaks koomiku ja estraadinäitleja tööle tegi Abel viis filmirolli filmides "Viini postmark" (1967), "Mehed ei nuta" (1968), "Kevade" (1969), "Noor pensionär" (1972), "Suvi" (1976) ja "Siin me oleme!" (1979).

Ervin Abel oli kogu elu väga tegus ega lakanud töötamast ka elu viimastel kuudel. Ta suri 54-aastaselt maovähki. Teda on nimetatud Eesti suurimaks koomikuks.

Elukäik

Lapsepõlv

Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narva Kreenholmi sünnitusmajas. 1932. aastal kolis Abelite pere Rakverre, kuid Ervin ja tema vanem vend Hillar külastasid tihti oma Narvas elavaid vanavanemaid. Vanaisa töötas teatri Võitleja garderoobis ja võttis poisi teatrisse kaasa. Ervin nägi etendusi ja isegi lavatagust tegevust. Etendustest meeldis talle eriti Camille Saint-Saënsi muusikale loodud ballett "Luik".

Oma esimese rolli tegi Ervin kolmeaastaselt Rakvere eralasteaia peol. Ta mängis jaaniussi osa.

Kaheksa-aastaselt luges Ervin Oskar Lutsu romaani "Kevade". Tema lemmiktegelane oli Toots ja sestap kujutles ta end temaks. Kui Tootsi rollist küllalt sai, võttis ta ette teised tegelased: kord oli ta Arno, kord Kuslap, kord Tõnisson. Kiirt ei sallinud Ervin lapsepõlves üldse.

Koolielu

Kooliteed alustas Ervin Rakvere 3. algkoolis, seejärel asus ta õppima Rakvere 1. gümnaasiumisse, kuid sõja tõttu oli koolitöö takistatud. Õppetöö jätkus 1944. aastal Rakvere keskkoolis. 15-aastaselt jäi Ervin silma Rakvere teatrijuhile, kes pakkus talle õpilase rolli Marcel Pagnoli komöödias "Eluaabits". Ervin Abelist sai kommunistlik noor, hiljem kooli algorganisatsiooni sekretär. 1947. aastal mängis 17-aastane Ervin Abel Rakvere teatri "Geiša" esietenduses.

GITIS

1949. aastal 19-aastaselt astus Ervin Abel GITIS-e teatrikõrgkooli ja lõpetas selle 1953. aastal. Koos temaga lõpetasid stuudio Virve Aruoja, Virve Kiple, Harry Karro, Tõnis Kask, Kaljo Kiisk, Vello Rummo, Grigori Kromanov, Arvo Kruusement, Asta Lott, Karin Sepre, Endla Hermann, Tamara Erglis, Leili Bluumer, Benjamin Drui, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Silvia Laidla, Kalju Karask, Erich Jaansoo, Aksel Orav, Ilse Ever, Lembit Anton. Nad suunati tööle draamateatrisse.

Draamateater

1953. aasta sügisel alustas Ervin Abel tööd draamateatris koos oma esimese naise Asta Lotiga. Et end tõestada, otsustasid noored gitislased välja tuua Oskar Lutsu "Kevade". Ervin sai Kiire ja Asta Teele rolli. Esialgu polnud Ervinile tema roll üldse meeltmööda. Järk-järgult aga hakkas ta Kiire rolli üles ehitama. Nagu ta ise ütles: "Hakkasin endas otsima halbu külgi, mis on olemas igas inimeses, aga mida me ei taha näha." "Kevade" esietendus 23. veebruaril 1954 ja oli väga menukas. Sellest sai alguse Ervin Abeli tähelend Kiirena. Kümne aasta jooksul mängiti "Kevadet" 300 korda. Lisaks Eestile esineti ka Moskvas, Lätis ja Moldaavias. Peale Kiire mängis Ervin väga menukalt ka Pastellit Oskar Lutsu jutustusel põhinevas etenduses "Tagahoovis". 1956. aastal linastus ka samanimeline film.

Filharmoonia

1965. aastal kirjutas humorist Romulus Tiitus Ervinile ja Jaanus Orgulasele uue estraadikava "Terekest kah". Etendust hakati kohe ette valmistama, kuid mitte draamateatris, vaid hoopis filharmoonias. Filharmoonias maksti neile ühe kontserdi eest 40 rubla, samal ajal kui nende kuupalk oli olnud 60 rubla. Sama aasta juulis toimus filharmoonias estraadikava kontrolletendus, mis sai võimsa vastuvõtu. Ervin Abel hakkas filharmooniaga rohkem koostööd tegema ning 1965. aasta 23. septembril kirjutas ta draamateatrile oma elu ainsa lahkumisavalduse. Kuna draamateater ei tahtnud Ervin Abelist loobuda, rahuldati lahkumisavaldus alles 7. veebruaril 1966.

Filharmoonias töötades muutus Ervin Abeli elu suureks ringreisiks. Igal aastal toodi välja üks tükk, millega Ervin Abel ja tema trupp tegid Eestile paar tiiru ümber. Iga kuu oli ta vähemalt 20 päeva kodust eemal. Filharmoonia koosseisu jäi Ervin Abel elu lõpuni.

Perekond

Ervini vanemad olid Aleksander ja Meta Abel. Aleksander Abel (1902–1975) oli klarnetimängija Rakvere omakaitses ning hea huumorimeelega ja järjekindel mees. Meta Abel (1904–1962) oli koduperenaine ja hooliv ema ning eelistas vaikust. Ervinil oli vanem vend Hillar Abel (1926–2012).

1951. aasta kevadel abiellus Ervin Abel Asta Lotiga. 30. detsembril 1951 sündis neile tütar Tiina. Tiina Abel on kunstiteadlane.

1966. aasta 27. juulil abiellus Ervin Abel Tamara Gaenkoga. Nende poeg Margus Abel on näitleja ning tütar Kersti Engeli Abel õpetaja.

Isiklikku

Ervin Abeli riietumisstiil oli alati laitmatu. Pärast oma esimese naise Astaga tutvumist hakkas ta kandma kingi, kaabut ja lipsu. Sellest ajast alates võis teda alati kohata triiksärgi, lipsu, ülikonna, kaabu ja mantliga.

Kooliajal oli Ervin Abelil kaks hüüdnime: Aabli-Toddi ja Sibul. Esimene tulenes ingliskeelsest väljendist teddy bear, mis tähendab kaisukaru. Kord, kui koolis peeti kostüümipidu, riietas Ervin end naiseks ja suutiski klassikaaslased ära petta. Osava näitleja ja mitmekihilise karakterina pälvis ta teise nime Sibul.

Kooliajal vaimustus Ervin spordist ja alustas poksitreeninguid, kuid jättis need peagi pooleli, sest talle ei meeldinud teistele haiget teha.

Ervin Abel oli ka tulihingeline kalamees, tema hobiks oli spinninguga kalapüük. Ervin Abeli lahutamatuks kaaslaseks sai valge malta-prantsuse bolonka Rolf, kelle tema poeg Margus salaja oli kutsikana koju toonud. Ervin saigi endale lemmiklooma, kes oli temaga kuni elupäevade lõpuni.

Ervin Abel ideaalsest rollist: "Meeldivad rasked osad, millest midagi välja tuleb ja mille kallal palju töötada saab. Ideaalne etendus oleks see, mis kõiki vaatajaid haaraks."

Rollid ja lavastused

Eesti Draamateatris

• 1954 – Maksim Gorki "Barbarid" – Dunka mees

• 1954 – Venjamin Kaverini "Kaks kaptenit" – Aggei

• 1954 – Pierre de Beaumarchais’ "Figaro pulm" – don Basilio

• 1954 – Aleksandr Korneitšuki "Eskaadri hukk" – kolmas komendor

• 1954 – August Jakobsoni "Võitlus rindejooneta" – August

• 1955 – Mihhail Lermontovi "Maskeraad" – episoodis

• 1955 – Oskar Lutsu ja Hans Luige "Kevade" – Kiir

• 1955 – Ion Luca Caragiale "Kaotatud kiri" – Brõnzovenescu

• 1955 – August Kitzbergi "Libahunt" – 2. haokandja

• 1955 – August Jakobsoni "Kaotatud paradiis" – kunstnik

• 1955 – Eduard Vilde "Mahtra sõda" – Ants Pille

• 1955 – Oskar Lutsu "Tagahoovis" – hiromant Pastelli (alias Pastel)

• 1955 – William Shakespeare’i "Antonius ja Kleopatra" – Selecus

• 1955 – Aadu Hindi "Kaugatoma kuningas" – Franz Hanschmidt

• 1956 – Juhan Smuuli "Atlandi ookean" – Raffael Suurvärav

• 1957 – Alfred Gehri "Kuues majakord" – Robert

• 1957 – Alexandre Dumas’ ja J. Radzinski "Kolm musketäri" – Aramis

• 1957 – Aleksei Faiko "Ära loo endale ebajumalat" – meesüliõpilane

• 1957 – Vladimir Majakovski "Saun" – seltsimees Momentalnikov

• 1957 – Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia" – episoodides

• 1957 – Eduardo de Filippo "Filumena Marturano" – advokaat Nocella

• 1958 – Friedrich von Schilleri "Don Carlos" – Domingo

• 1958 – Bertolt Brechti "Härra Punttila ja tema sulane Matti" – atašee

• 1958 – Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" – pasunapuhuja

• 1959 – George Cipriani "Mees hobusekronuga" – Varlam

• 1959 – Oskar Lutsu "Nukitsamees" – Metsamoor

• 1959 – Jevgeni Švartsi "Lumekuninganna" – muinasjutuvestja

• 1960 – Anton Hansen Tammsaare "Juudit" – Kabris

• 1960 – Viktor Rozovi "Ebavõrdne võitlus" – Mitja

• 1960 – Oskar Lutsu ja Andres Särevi "Suvi" – Kiir

• 1961 – Oskar Lutsu ja Andres Särevi "Tootsi pulm" – Kiir

• 1961 – Mart Raua "Suveöö ilmsi" – Kirilind

• 1962 – Henrik Ibseni "Peer Gynt" – kõhn isik

• 1962 – Anton Hansen Tammsaare ja Voldemar Panso "Inimene ja jumal" – Kulebjakov

• 1962 – Ardi Liivese "Millest vaikis prohvet" – Potivar (oli ka näitejuht)

• 1963 – Vladimir Majakovski "Lutikas" – David Ossipovitš

• 1963 – Egon Ranneti "Haned" – Jüri Aasma

• 1963 – Valdo Pandi "Avarii" – Janke

• 1964 – Juhan Smuuli "Kihnu Jõnn" – Jaan

• 1965 – Egon Ranneti "Karikas ja madu" – patsient

Filharmoonias

• 1965 – Arne Oidi "Imeilus Galatea" (lavastaja)

• 1966 – Romulus Tiituse "Terekast kah" (mängiti 600 korda)

• 1968 – Romulus Tiituse ""Oh sa issand!" ütleb Kiir Tootsile kolhoosivirtsahvti studeerides" (mängiti 450 korda)

• 1968 – Uno Lahe "Maailm vestitaskus ehk ilma viisata Nuustakult Nukiraagiasse" (Arved Haugi muusika)

• 1970 – Esko Tasa, Juhan Saare ja Priit Aimla "Kasutage Karu teenet"

• 1971 – Uno Lahe "Hingede ränd ehk räim tomatis" (Arved Haugi muusika)

• 1972 – "Ervin Abel ja Sulev nõmmik estraadil"

• 1972 – Uno Lahe "Pisar põske ja... puu otsa" (monoloogid; muusika Hans Hindpere, Villi Veskimäe ja Viisiveljed)

• 1974 – Jüri Tuuliku "Musta huumori maski all"

• 1974 – Ervin Abeli "Olgu tööl või kodus" (koos Tamara Abeliga)

• 1975 – Ervin Abeli ja Priit Aimla "Infarkt saapasääres"

• 1976 – Priit Aimla "Trips-traps-trull ehk 17 segast seika"

• 1977 – Jüri Tuuliku "Elulained – Nuustaku 78"

• 1978 – "Surmasõlmed olmetsirkuses" (koos Tamara Abeliga)

• 1978 – "Jöukal järjel Jöusikveres ehk..."

• 1979 – "Kikerikii tibukene"

• 1980 – Ervin Abeli juubelikontsert

• 1980 – Jüri Tuuliku "Elulained – Nuustaku 79"

• 1981 – Kalju Kass "Intiimdisko"

• 1982 – monotükk "Hõissa"

• 1983 – Ervin Abeli "Naeruravi"

Lavastused

• 1962 – Juri Oleša "Kolm Paksu"

• 1964 – Immanuel Pau "Elukooli õppemaks"

Estonias

• 1973 – Johan Straussi "Nahkhiir" – vangivalvur

Filmis

• 1955 – "Andruse õnn" – episoodis, režissöör Herbert Rappaport, Lenfilm

• 1957 – "Tagahoovis" – hiromant Pastelli, režissöör Viktor Nevežin

• 1964 – "Põrgupõhja uus Vanapagan" – matuseline, režissöörid Grigori Kromanov ja Jüri Müür

• 1964 – "Lõoke" – saksa ohvitser, režissöörid Nikolai Kurihhin ja Leonid Menaker, Lenfilm

• 1967 – "Viini postmark" – seltsimees Tasku, režissöör Veljo Käsper

• 1968 – "Mehed ei nuta" – unetu, režissöör Sulev Nõmmik

• 1969 – "Kevade" – papa Kiir, režissöör Arvo Kruusement

• 1971 – "Noor pensionär" (tummfilm) – noor pensionär, režissöör Sulev Nõmmik

• 1973 – "Noor pensionär" (mängufilm) – noor pensionär Pukspuu, režissöör Sulev Nõmmik

• 1976 – "Suvi" – papa Kiir, režissöör Arvo Kruusement

• 1979 – "Siin me oleme!" – John, režissöör Sulev Nõmmik

Raadiokuuldemänge ja estraadikavu

1953–1959

• 1953 – Nikolai Ostrovski "Kuidas karastus teeras" – Sereda

• 1954 – Vladimir Ljovšini "Kass-kiidukukk" – episoodis

• 1955 – Aadu Hindi "Kaugatoma kuningas" (romaani "Tuuline rand" 2. osast) – Franz Hanschmidt

• 1955 – Charles Dickensi "Polüüpide maal" (romaani "Väike Dorrit" ainetel) – ametnik

• 1955 – Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel" – episoodis

• 1955 – Holger Puki "Kaks punast kaelarätti" – Kala-Mihkel

• 1955 – Oskar Lutsu "Kevade" – Kiir

• 1955 – Vladimir Beljajevi "Kevadine hommik" – episoodis

• 1955 – Aleksandr Korneitšuki "Tiivad" – Ovtšarenko

• 1955 – August Kitzbergi "Laurits" – Säga, üliõpilane

• 1956 – Jaroslav Hašeki "Vahva sõduri Švejki seiklused I. Tagalas" – kohtuarst

• 1956 – Mark Twaini "Tom Sawyer" – advokaat

• 1956 – Harri Külvandi "Wolfgang Amadeus Mozarti lapsepõlv" – episoodis

• 1956 – Nikolai Pogodini "Kremli kellad" – episoodis

• 1956 – Harri Vasara "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" – pöialpoiss

• 1957 – Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" – õpetaja Vainio

• 1957 – Boriss Lavrenjovi "Murrang" – episoodis

• 1957 – Eduardo de Filippo "Filumena Marturano" – advokaat Nocella

• 1957 – Jüri Järveti raadiokompositsioon "Klaverihäälestaja Kaarel" – esitaja

• 1957 – Toomas Roodu "Seiklusrikas näärikarneval" – kõrvalosas

• 1957 – "Võlukingad", inglise muinasjutu ainetel – episoodis

• 1957 – Juhan Smuuli "Atlandi ookean" – Raffael Suurvärav

• 1957 – Jaroslav Hašeki "Vahva sõduri Švejki seiklused II. Teele rindele" – kohtuarst

• 1958 – Anton Tšehhovi "Kirurgia" – esitaja

• 1958 – Mihhail Šolohhovi "Inimese saatus" – Krõžnev

• 1958 – Ilja Ilfi, Jevgeni Petrovi "Kaksteist tooli" – kunstnik

• 1958 – Anna Brigadire "Pöialpoiss" – õukondlane

• 1958 – Nikolai Virta "Piiritud kaugused" – Nikita Strežnov "Eitaja"

• 1958 – Anton Tšehhovi "Saunas" – esitaja

• 1959 – Luise Vahtra "Mäiöö" – esitaja

• 1959 – Irene Jurgelevitši "Pik ja Funio" – Hädaohtlik ja Tigu

• 1959 – Jüri Järveti raadiokompositsioon "Mehed" – esitaja

• 1959 – Vitali Gubarevi "Suur võlur" – Lõhkine Kõrv

• 1959 – Mait Metsanurga "Ümera jõel" – paater

• 1959 – David Samoilovi "Elevandipojal on sünnipäev" – kaamelivarss

• 1959 – Mihhail Šolohhovi "Ülesküntud uudismaa" – osatäitja

• 1959 – Aleksandr Puškin "Poltaava" – Orlik

• 1959 – Elar Kuue "Mida linnud laulavad" – kõrvalosas

1960–1969

• 1960 – Aleksei Arbuzovi "Irkutski lugu" – Laptšenko

• 1960 – G. Diezmanni "Lend Pipramaale" – osatäitja

• 1960 – Frank Baumi "Elli ja tema sõbrad" – Raudne Puuraiuja

• 1960 – Agnia Kuznetsova "Komsomoli ausõna" – Senka

• 1960 – Raimond Kaugveri "Sillad põlevad" – arst

• 1960 – August Kitzbergi "Rätsep Õhk ja tema õnneloos" – Silk, külakaupmees

• 1960 – Gert Ledigi "Duell" – Rein

• 1960 – Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" – Protopei, nõdrameelne

• 1961 – estraadikava "Laupäevaõhtu kõigile" (autor Uno Laht), ametkondlike laulude võistlus – esitaja

• 1961 – Enn Vaiguri "Oma uks" – episoodis

• 1961 – B. Davidsoni "Pööris" – osatäitja

• 1961 – Max Frischi "Härra Biedermann ja tulesüütajad" – Eisering

• 1962 – Valdo Pandi "Miška" – Peltzer

• 1962 – "Moodne muinasjutt hundist ja Punamütsikesest" – esitaja

• 1962 – Jaan Rannapi "Mikrofon on avatud" – ülemmeister

• 1963 – Konstantin Kondrja "Lapsed ja õunad" – osatäitja

• 1963 – Friedrich Dürrenmatti "Stranitzky ja Rahvuskangelane" – osatäitja

• 1963 – "Kirjanduslik kolmapäev", Koidula ja Kreutzwaldi õhtu. "Kilplased" – esitaja

• 1963 – Zajaitski "Robin Hood" – šerifi sekretär

• 1963 – Paul Kuusbergi "Inimesed sõdurisinelis. I" – osatäitja

• 1963 – Gumilevskaja "Muinasjuttude saarel" – õpetlane Siirius noorem

• 1963 – Enn Kippeli "Meelis" – preester Otu

• 1963 – "Naistepäeva õhtuks", Z. Robani följeton "Loeng" – esitaja

• 1964 – estraadistseene. "Haige mees" – esitaja

• 1964 – estraadikava "Laupäevaõhtu kõigile": "Tahaksin olla hobune", "Protsess", "Pulmad Aatomlas" – esitaja

• 1964 – vene huumori ja muusika õhtu. J. Petrovi "Lugu grammofonist" – esitaja

• 1964 – Heinrich Altovi "Purustatud Lõualuu saare lõpp" – osatäitja

• 1964 – vene huumori ja muusika õhtu. Mihhail Zoštšenko "Limonaad" – esitaja

• 1964 – Ellen Niidu "Narr laps" – Jaak Sanglep

• 1965 – Leo Kerge, Harri Lehiste "Lahkumisavaldus omal soovil" – esitaja

• 1965 – Eduard Vilde "Prohvet Maltsvet" – osatäitja

• 1965 – Eero Seplingu "Raadio parandamine", humoreske – esitaja

• 1965 – estraadisaade. V. Katajevi "Enesetapja vastu tahtmist" – esitaja; "Ideaalne naine" – professor; agronoom

• 1965 – William Irishi "Aeg saab täis koidikul" – Arthur Holmes

• 1965 – Rakovi "Mida küll homme öeldakse" – Teodor Luisk

• 1965 – Pongracz Galasi humoresk "Eelmise teose meister" – esitaja

• 1965 – Günter de Bruyni "Tunnistus vande all" – Gustav Herwich

• 1965 – Steila Adorjani humoresk "Kirjaniku kohtumine lugejatega" – esitaja

• 1965 – "Ilusal sinisel hommikul", humoreske – esitaja

• 1966 – Peedu Ojamaa humoresk "Üks pesuehtne suusasõit" – esitaja

• 1966 – Jaroslav Hašeki "Šavraneki pärandus" – esitaja

• 1966 – V. Aljonini "Pihtimus" – esitaja

• 1966 – Ion Luca Caragiale "Küpsustunnistus" – esitaja

• 1966 – Karel Čapeki "Oreool" – esitaja

• 1966 – Arne Oidi "Imekaunis Galatea ehk armunud jumalad" – Zeus

• 1966 – V. Aljonini "Kuidas ma kirjandusse sattusin" – esitaja

• 1966 – Edmund Niziurski "Basiliuse kiriku saladus" – osatäitja

• 1966 – estraadisaade "Perekondlik küsimus" – esitaja

• 1967 – Romulus Tiituse "Tootsi ja Kiire uued seiklused" – Kiir

• 1967 – Aleksandr Ostrovski "Kasvandik" – osatäitja

• 1968 – Leo Kerge "Liigaasta", satiirilised stseenid – esitaja

• 1969 – R. Nazarovi "Võõras õnn" – osatäitja

1970–1980

• 1970 – Peter Heina "Õhtu kahele", raadiovarietee Els Himma ja Ervin Abeliga

• 1970 – Priit Aimla "Skeptiku sõnavõtt tervisepäeval" – esitaja

• 1971 – Sulev Nõmmiku "Kingitud hobune" – esitaja

• 1971 – Priit Aimla ja Toivo Tootseni "Säraküünlad", lühipalad – esitaja

• 1971 – Priit Aimla "Need naised, need naised", naistepäeva estraadisaade – esitaja

• 1972 – "Naerumeister Jaroslavlist", Kemoklidze satiiri- ja huumorilugusid – esitaja

• 1972 – "Nõukogude naerumeistreid. Feliks Kamov" – esitaja

• 1972 – "Kummaline Harms", huumorit Daniil Harmsilt, tema elust ja asjastust – esitaja

• 1972 – "Olmelaulud", 1971. aasta ER-i huumorivõistluse tööd – esitaja

• 1972 – Priit Aimla ja Toivo Tootseni "Nääritrall", vana-aastaõhtu estraadisaade. Peategelased Sulev Nõmmik ja Ervin Abel

• 1972 – Eduard Uspenski "Mees tuttava katuse alt" – esitaja

• 1972 – "Assortii Eeva"", naistepäeva meelelahutussaade – esitaja

• 1972 – Vladimir Poljakovi mälestusõhtu – esitaja

• 1972 – Priit Aimla "Kaks kõigi eest" – osatäitja

• 1972 – "Mees "Rohelises portfellis"", Viktor Slavkini satiiri- ja huumorilood – esitaja

• 1973 – "Tumanovski – Abel – Nõmmik", Ratmir Tumanovski ja Danil Rudolõi humoreske – esitaja

• 1973 – "Ei mina kaeba midagi", estraadikuuldemäng naistepäevaks – esitaja

• 1974 – Šargorodskite, Klimovitši, Žvanetski humoreske – esitaja

• 1974 – Harri Lehiste "Tom ja Tõnn", estraadikuuldemäng – esitaja

• 1975 – "Suurseeria avamuigeid", Eesti autorite originaalhuumorit – esitaja

• 1975 – Priit Aimla "Ja lõpuks ometi me sõidame Pariisi!" – esitaja

• 1975 – "Üks lihtne aastavahetuse lugu," estraadietendus – esitaja

• 1975 – Boriss Laskin "Lahutusprotsess" – lavastaja ja esitaja

• 1976 – Suveraadio "Meelejahutaja") NSV Liidu ja Rootsi humoristide loomingut – esitaja

• 1976 – Suveraadio ("Meelejahutaja"), Sukontsevi "Konsultatsioon" – esitaja

• 1976 – Priit Aimla "Operatsioon "Sitikas"" – esitaja

• 1978 – "Kanäe kus konks!", huumorit ÜR-i saatekavast – esitaja

• 1979 – "Neljasilma naljajuttu", estraadisaade – esitaja

• 1979 – Sulev Nõmmiku ja Priit Aimla lühijutte – esitaja

• 1980 – "Kas te ei võiks mulle öelda", ÜR-i hoomereske – esitaja

• 1980 – Lydia Möldri "Haritud abielumees", estraadisaade – esitaja

• 1980 – "Helesinine diagonaal", estraadikava – esitaja

• 1980 – "RAMETO sünd", Ervin Abel ja Jaanus Orgulas mängivad RAMETO nimesaamise lugu

Kirjandus

• Vainküla, Kirsti (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu. ISBN 9789949904907.

Välislingid

• Film "Mehed ei nuta" (1969), ETV arhiiv, Kullafond
• Film "Noor pensionär" (1972), ETV arhiiv, Kullafond
• Film "Siin me oleme" (1979), ETV arhiiv, Kullafond
• Dokumentaalfilm "Estraaditähestik: Ervin Abel" (1976), ETV arhiiv, Kullafond
• Film "Harilik kontsert. Sulev Nõmmik" (1976), ETV arhiiv, Kullafond
• Ervin Abel oma esinemisest telekas: "Küll oli ikka hea saade üle tüki aja!", Õhtuleht, 7. november 2009