Ervin Abel

eesti näitleja
Ervin Abel Kadrioru kõlakojas 1974. aastal
Ervin Abeli haud Metsakalmistul

Ervin Abel (8. november 1929 Narva16. märts 1984 Tallinn) oli eesti näitleja.

Aastal 1953 lõpetas ta GITISe eesti stuudio. Temaga samal kursusel õppisid teiste seas ka Ita Ever, Kaljo Kiisk, Jaanus Orgulas ja Grigori Kromanov.

Pärast teatrikooli lõpetamist asus Ervin Abel tööle Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. Aastatel 19661984 kuulus ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia koosseisu.

Aastal 1964 sai ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse.

Lisaks koomiku ja estraadinäitleja unustamatule andele teeb Abel viis filmirolli, mis jäädvustavad ta nime kultuurilukku. Eesti filmi ajalukku on ta läinud filmidega "Viini postmark" (1967), "Mehed ei nuta" (1968), "Kevade" (1969), "Noor pensionär" (1972), "Suvi" (1976) ja "Siin me oleme!" (1979).[1]

Ervin Abel oli terve oma elu vältel väga töökas inimene. Isegi oma elu viimastel kuudel ei lakanud ta töötamast. Maovähk võttis Ervin Abeli 55-aastaselt, kuid inimeste südametesse jääb ta alati Eesti suurima koomikuna.[2]

ElukäikRedigeeri

LapsepõlvRedigeeri

Perekond kolis Rakverre, kuid Ervin ja Hillar tihti külastasid oma vanavanemaid Narvas. Vanaisa töötas teatri Võitleja garderoobis. Ervin nägi etendusi ja isegi lavatagust tegevust. Talle meeldis ballett, mis oli loodud Saint-Saënsi muusika põhjal "Luik."[3]

Juba kolmeaastane Ervin Abel sai tunda end näitleja rollis, kui Rakvere eralasteaias valmistuti peoks. Tema esimeseks rolliks oli mängida jaaniussi.[3]

Kaheksa-aastaselt luges Ervin Abel Oskar Lutsu romaani "Kevade". Tema lemmiktegelane oli Toots, kellega ta end samastab. Ta valmistas endale supikontidest kooljaluud, kardinapuust ahjuroobi ja lambikuplist maakera. Ervin isegi püüdis kinni naabri kassi ja ristis ta Pitsuks. Kahjuks ta salakaval plaan ebaõnnestub ja kass põues ei püsi. Ta nimetas kassi ümber Raja Teeleks, sest kass on sama isekas ja pitsakas kui Teele. Kui noor Ervin mängib läbi Tootsi rolli, siis ta asub tutvuma Arno, Kuslapi ja Tõnissoni rollidega. Lapsepõlves Ervin üldse ei sallinud Kiirt.[4]

KoolieluRedigeeri

Ervin Abel alustas õpinguid Rakvere 3. algkoolis, mis oli noorukile küll vastumeelt. Seejärel õppis ta Rakvere 1. gümnaasiumis, kuid sõja tõttu oli koolitöö takistatud. Õppetöö jätkus 1944. aastal Rakvere keskkoolis. Juba 15-aastaselt paistis Ervin Abel silma Rakvere teatrijuhile, ning talle pakuti õpilase roll Marcel Pagnoli komöödias "Eluaabits." Ervin Abelist sai kommunistlik noor, hiljem kooli algorganisatsiooni sekretär. 1947. aastal mängis 17-aastane Ervin Abel Rakvere teatri esietenduses "Geiša."[5]

GITISRedigeeri

1949. aastal 19-aastaselt astus Ervin Abel GITIS-e teatrikõrgkooli ja lõpetas selle 1953. Koos temaga lõpetasid stuudio Virve Aruoja, Virve Kiple, Harry Karro, Tõnis Kask, Kaljo Kiisk, Vello Rummo, Grigori Kromanov, Arvo Kruusement, Asta Lott, Karin Sepre, Endla Hermann, Tamara Erglis, Leili Bluumer, Benjamin Drui, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Silvia Laidla, Kalju Karask, Erich Jaansoo, Aksel Orav, Ilse Ever, Lembit Anton. Neist enamus suunati Tallinna Draamateatrisse.[6]

DraamateaterRedigeeri

1953. aasta sügisel alustas Ervin Abel tööd Draamateatris koos oma esimese naise Astaga. Noored gitislased peavad ennast tõestama ja otsustavad välja tuua Oskar Lutsu "Kevade". Ervin Abel sai Kiire ja Asta Teele rolli. Oluliseks peab pidama, et Ervin Abelile ei olnud tema roll esialgu üldse meeltmööda. Järk-järgult hakkas ta üles ehitama Kiire rolli ning ta enda sõnade järgi: "Hakkasin endas otsima halbu külgi, mis on olemas igas inimeses, aga mida me näha ei taha." 23. veebruaril 1954 esietendub "Kevade", mis osutub väga menukaks ja sellest saab alguse Ervin Abeli tähelend Kiirena. Kümne aasta jooksul mängitakse "Kevadet" 300 korda. Sealhulgas esineti lisaks Eestile ka Moskvas, Lätis ja Moldovas. Peale Kiire suutis Ervin ka väga menukalt mängida Pastellit Oskar Lutsu "Tagahoovis". Lisaks tükile otsustatakse ka vändata samanimeline film, mis tuleb välja 1956. aastal.[7]

FilharmooniaRedigeeri

1965. aastal kirjutas humorist Romulus Tiitus Ervinile ja Jaanus Orgulasele uue estraadikava "Terekest kah". Etendusega hakati kohe tegelema, kuid mitte Draamateatris, vaid hoopis Filharmoonias. Filharmoonias maksti neile ühe kontserdi eest 40 rubla, samal ajal kui nende kuupalk oli olnud 60 rubla. Sama aasta juulis toimus Filharmoonias "Terekest kah" kontrolletendus, mis osutus väga menukaks. Ervin Abel hakkas Filharmooniaga rohkem koostööd tegema ning juba 1965. aasta 23. septembril kirjutas ta oma elu ainsa lahkumisavalduse Draamateatris. Lahkumisavaldus rahuldati alles 7. veebruaril 1966, kuna Draamateater ei tahtnud Ervin Abelist loobuda.[8]

Filharmoonias töötades muutus Ervin Abeli elu suureks ringreisiks. Igal aastal toodi välja üks tükk, millega Ervin Abel ja tema trupp teevad Eestile paar tiiru ümber. Iga kuu on ta vähemalt 20 päeva kodust eemal. Filharmoonia koosseisu jäi Ervin Abel elu lõpuni.[9]

PerekondRedigeeri

Ervin Abel oli Aleksandri ja Meta teine laps. Ta sündis 8. novembril 1929 Narva Kreenholmi sünnitusmajas. Tema vanem vend oli Hillar Abel (1926–2012). Aleksander Abel (1902–1975) oli klarnetimängija Rakvere omakaitse 1. diviisis Ervini isa oli hea huumorimeelega ja järjekindel. Meta Abel (1904–1962) oli koduperenaine ja hooliv ema. Ta eelistas vaikust.[10]

1951. aasta kevadel abiellus Ervin Abel Asta Lotiga. Tütar Tiina sündis 30. detsembril 1951. Tiina Abel on kunstiteadlane.[11]

1966. aasta 27. juulil abiellus Ervin Tamara Gaenkoga. Nende poeg Margus Abel on näitleja. Tütar Kersti Engeli Abel on õpetaja.[12]

IsiklikkuRedigeeri

Ervin Abeli riietumisstiil oli alati laitmatu. Pärast oma esimese naise Astaga tutvumist hakkas ta kandma kingi, kaabut ja lipsu. Sellest ajast alates võis teda alati kohata triiksärgi, lipsu, ülikonna, kaabu ja mantliga.[13]

Kooliajal oli Ervin Abelil kaht hüüdnime: Aabli-Toddi ja Sibul. Esimene tulenes ingliskeelsest väljendist teddy bear, mis tähendab kaisukaru. Kui koolis peeti kostüümipidu, siis Ervin riietus end naiseks ja suutis ninapidi vedada oma klassikaaslasi. Teda hakati kutsuma sibulaks, millel on mitu kihti nagu Ervinilgi, sest ta on osav näitleja.[14]

Kooliajal Ervin Abel oli väga sportlik ja tegeles poksiga, kuid mitte kaua, sest talle ei meeldinud teistele liiga teha.[15]

Ervin Abel oli ka tulihingeline kalamees, ta hobiks oli spinninguga kalapüük.[16] Ervin Abeli lahutamatuks kaaslaseks sai valge malta-prantsuse bolonka Rolf, kelle tema poeg Margus salaja oli kutsikana koju toonud. Ervin saigi endale lemmiklooma, kes oli temaga kuni elupäevade lõpuni.[17]

Ervin Abel: Ideaalsest rollist "Meeldivad rasked osad, millest midagi välja tuleb ja mille kallal palju töötada saab. Ideaalne etendus oleks see, mis kõiki vaatajaid haaraks."[18]

Lemmikretsept: 1 purk hapukoort, 1 purk konservherneid, sibulaid, segada ja süüa.[19]

Rollid ja lavastusedRedigeeri

Eesti Draamateatris[20]Redigeeri

1954Redigeeri

Maksim Gorki "Barbarid" – Dunka mees

Venjamin Kaverin "Kaks kaptenit" – Aggei

Pierre de Beaumarchais "Figaro pulm" – don Basilio

Aleksandr Korneitšuk "Eskaadri hukk" – kolmas komendor

August Jakobson "Võitlus rindejooneta" – August

1955Redigeeri

Mihhail Lermontov "Maskeraad" – episood

Oskar Luts / Hans Luik "Kevade" – Kiir

Ion Luca Caragiale "Kaotatud kiri" – Brõnzovenescu

August Kitzberg "Libahunt" – 2. haokandja

August Jakobson "Kaotatud paradiis" – kunstnik

Eduard Vilde "Mahtra sõda" – Ants Pille

1955Redigeeri

Oskar Luts "Tagahoovis" – hiromant Pastelli (alias Pastel)

William Shakespeare "Antonius ja Kleopatra" – Selecus

Aadu Hint "Kaugatoma kuningas" – Franz Hanschmidt

1956Redigeeri

Juhan Smuul "Atlandi ookean" – Raffael Suurvärav

1957Redigeeri

Alfred Gehr "Kuues majakord" – Robert

Alexandre Dumas / J. Radzinski "Kolm musketäri" – Aramis

Aleksei Faiko "Ära loo endale ebajumalat" – meesüliõpilane

Vladimir Majakovski "Saun" – seltsimees Momentalnikov

Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia" – episoodides

Eduardo de Filippo "Filumena Marturano" – advokaat Nocella

1958Redigeeri

Friedrich von Schiller "Don Carlos" – Domingo

Bertolt Brecht "Härra Punttila ja tema sulane Matti" – atašee

Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" – pasunapuhuja

1959Redigeeri

George Ciprian "Mees hobusekronuga" – Varlam

Oskar Luts "Nukitsamees" – Metsamoor

Jevgeni Švarts "Lumekuninganna" – muinasjutuvestja

1960Redigeeri

Anton Hansen Tammsaare "Juudit" – Kabris

Viktor Rozov "Ebavõrdne võitlus" – Mitja

Oskar Luts / Andres Särev "Suvi" – Kiir

1961Redigeeri

Oskar Luts / Andres Särev "Tootsi pulm" – Kiir

Mart Raud "Suveöö ilmsi" – Kirilind

1962Redigeeri

Henrik Ibsen "Peer Gynt" – Kõhn isik

Anton Hansen Tammsaare / Voldemar Panso "Inimene ja jumal" – Kulebjakov

Ardi Liives "Millest vaikis prohvet" – Potivar (oli ka näitejuht)

1963Redigeeri

Vladimir Majakovski "Lutikas" – David Ossipovitš

Egon Rannet "Haned" – Jüri Aasma

Valdo Pant "Avarii" – Janke

1964Redigeeri

Juhan Smuul "Kihnu Jõnn" – Jaan

1965Redigeeri

Egon Rannet "Karikas ja madu" – patsient

Filharmoonias[21]Redigeeri

1965 Arne Oit "Imeilus Galatea" (lavastaja)

1966 Romulus Tiitus "Terekast kah" (mängiti 600 korda)

1968 Romulus Tiitus "Oh sa issand ütleb kiir tootsile kolhoosivirtsahvti studeerides" (mängiti 450 korda)

1968 Uno Laht "Maailm vestitaskus ehk ilma viisata Nuustakult Nukiraagiasse" (Arved Haugi muusika)

1970 Esko Tasa, Juhan Saar, Priit Aimla "Kasutage Karu teenet"

1971 Uno Laht "Hingede ränd ehk räim tomatis" (Arved Haugi muusika)

1972 "Ervin Abel ja Sulev nõmmik estraadil"

1972 Uno Laht "Pisar põske ja... puu otsa" (monoloogid; muusika Hans Hindpere, Villi Veskimäe ja Viisiveljed)

1974 Jüri Tuulik "Musta huumori maski all"

1974 Ervin Abel "Olgu tööl või kodus" (koos Tamara Abeliga)

1975 Ervin Abel, Priit Aimla "Infarkt saapasääres"

1976 Priit Aimla "Trips-traps-trull ehk 17 segast seika"

1977 Jüri Tuulik "Elulained – Nuustaku 78"

1978 "Surmasõlmed olmetsirkuses" (koos Tamara Abeliga)

1978 "Jöukal järjel Jöusikveres ehk..."

1979 "Kikerikii tibukene"

1980 Ervin ABeli juubelikontsert

1980 Jüri Tuulik "Elulained – Nuustaku 79"

1981 Kalju Kass "Intiimdisko"

1982 monotükk "Hõissa"

1983 Ervin Abel "Naeruravi"

Lavastused[22]Redigeeri

1962 Juri Oleša "Kolm Paksu"

1964 Immanuel Pau "Elukooli õppemaks"

Estonias[22]Redigeeri

1973 Johan Strauss "Nahkhiir" – vangivalvur

Filmis[22]Redigeeri

1955 "Andruse õnn" – episood. Režissöör Herbert Rappaport, Lenfilm

1957 "Tagahoovis" – hiromant Pastelli. Režissöör Viktor Nevežin

1964 "Põrgupõhja uus Vanapagan" – matuseline. Režissöörid Grigori Kromanov, Jüri Müür.

1964 "Lõoke" – saksa ohvitser. Režissöörid Nikolai Kurikhin ja Leonid Menaker, Lenfilm

1967 "Viini postmark" – seltsimees Tasku. Režissöör Veljo Käsper

1968 "Mehed ei nuta" – unetu. Režissöör Sulev Nõmmik

1969 "Kevade" – papa Kiir. Režissöör Arvo Kruusement

1971 "Noor pensionär" (tummfilm) – noor pensionär. Režissöör Sulev Nõmmik

1973 "Noor pensionär" (mängufilm) – noor pensionär Pukspuu. Režissöör Sulev Nõmmik

1976 "Suvi" – papa Kiir. Režissöör Arvo Kruusement

1979 "Siin me oleme" – John. Režissöör Sulev Nõmmik.

Raadiokuuldemänge ja estraadikavu[23]Redigeeri

1953Redigeeri

Nikolai Ostrovski "Kuidas karastus teeras" – Sereda

1954Redigeeri

Vladimir Ljovšin "Kass-kiidukukk" – episood

1955Redigeeri

Aadu Hint "Kaugatoma kuningas" (romaani "Tuuline rand" 2. osast) – Franz Hanschmidt

Charles Dickens "Polüüpide maal" (romaani "Väike Dorrit" ainetel) – Ametnik

Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel" – episood

Holger Pukk "Kaks punast kaelarätti" – Kala-Mihkel

Oskar Luts "Kevade" – Kiir

Vladimir Beljajev "Kevadine hommik" – episood

Aleksandr Korneitšuk "Tiivad" – Ovtšarenko

August Kitzberg "Laurits" – Säga, üliõpilane

1956Redigeeri

Jaroslav Hašek "Vahva sõduri Švejki seiklused I. Tagalas" – Kohtuarst

Mark Twain "Torn Sawyer" – advokaat

Harri Külvand "Wolfgang Amadeus Mozarti lapsepõlv" – episood

Nikolai Pogodin "Kremli kellad" – episood

Harri Vasar "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" – pöialpoiss

1957Redigeeri

Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" – õpetaja Vainio

Boriss Lavrenjov "Murrang" – episood

Eduardo de Filippo "Filumena Marturano" – advokaat Nocella

Jüri Järveti raadiokompositsioon "Klaverihäälestaja Kaarel" – esitaja

Toomas Rood "Seiklusrikas näärikarneval" – kõrvalosa

"Võlukingad", inglise muinasjutu ainetel – episood

Juhan Smuul "Atlandi ookean" – Raffael Suurvärav

Jaroslav Hašek "Vahva sõduri Švejki seiklused II. Teele rindele" – kohtuarst

1958Redigeeri

Anton Tšehhov "Kirurgia" – esitaja

Mihhail Šolohhov "Inimese saatus" – Krõžnev

Ilja Ilf, Jevgeni Petrov "Kaksteist tooli" – kunstnik

Anna Brigadire "Pöialpoiss" – õukondlane

Nikolai Virta "Piiritud kaugused" – Nikita Strežnov "Eitaja"

Anton Tšehhov "Saunas" – esitaja

1959Redigeeri

Luise Vaher "Mäiöö" – esitaja

Irene Jurgelevitš "Pik ja Funio" – Hädaohtlik ja Tigu

Jüri Järveti raadiokompositsioon "Mehed" – esitaja

Vitali Gubarev "Suur võlur" – Lõhkine Kõrv

Mait Metsanurk "Ümera jõel" – paater

David Samoilov "Elevandipojal on sünnipäev" – Kaamelivarss

Mihhail Šolohhov "Ülesküntud uudismaa" – osatäitja

Aleksandr Puškin "Poltaava" – Orlik

Elar Kuus "Mida linnud laulavad" – kõrvalosa

1960Redigeeri

Aleksei Arbuzov "Irkutski lugu" – Laptšenko

G. Diezmann "Lend Pipramaale" – osatäitja

Frank Baum "Elli ja tema sõbrad" – Raudne Puuraiuja

Agnia Kuznetsova "Komsomoli ausõna" – Senka

Raimond Kaugver "Sillad põlevad" – arst

August Kitzberg "Rätsep Õhk ja tema õnneloos" – Silk, külakaupmees

Gert Ledig "Duell" – Rein

Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" – Protopei, nõdrameelne

1961Redigeeri

Estraadikava "Laupäevaõhtu kõigile" (autor Uno Laht), ametkondlike laulude võistlus – esitaja

Enn Vaigur "Oma uks" – episood

B. Davidson "Pööris" – osatäitja

Max Frisch "Härra Biedermann ja tulesüütajad" – Eisering

1962Redigeeri

Valdo Pant "Miška" – Peltzer

"Moodne muinasjutt hundist ja Punamütsikesest" – esitaja

Jaan Rannap "Mikrofon on avatud" – Ülemmeister

1963Redigeeri

Konstantin Kondrja "Lapsed ja õunad" – osatäitja

Friedrich Dürrenmatt "Stranitzky ja Rahvuskangelane" – osatäitja

"Kirjanduslik kolmapäev", Koidula ja Kreutzwaldi õhtu. "Kilplased" – esitaja

Zajaitski "Robin Hood" – šerifi sekretär

Paul Kuusberg "Inimesed sõdurisinelis. I" – osatäitja

Gumilevskaja "Muinasjuttude saarel" – õpetlane Siirius noorem

Enne Kippel "Meelis" – preester Otu

"Naistepäeva õhtuks". Z. Robani följeton "Loeng" – esitaja

1964Redigeeri

Estraaistseene. "Haige mees" – esitaja

Estraadikava "Laupäevaõhtu kõigile": "Tahaksin olla hobune", "Protsess". "Pulmad Aatomlas" – esitaja

Vene huumori ja muusika õhtu. J. Petrov "Lugu grammofonist" – esitaja

Heinrich Altov "Purustatud Lõualuu saare lõpp" – osatäitja

Vene huumori ja muusika õhtu. Mihhail Zoštšenko "Limonaad" – esitaja

Ellen Niit "Narr laps" – Jaak Sanglep

1965Redigeeri

Leo Kerge, Harri Lehiste "Lahkumisavaldus omal soovil" – esitaja

Eduard Vilde "Prohvet Maltsvet" – osatäitja

Eero Sepling "Raadio parandamine", humoreske – esitaja

Estraadisaade. V. Katajev "Enesetapja vastu tahtmist" – esitaja; "Ideaalne naine" – professor; agronoom

William Irish "Aeg saab täis koidikul" – Arthur Holmes

Rakov "Mida küll homme öeldakse" – Teodor Luisk

Pongracz Galasi humoresk "Eelmise teose meister" – esitaja

Günter de Bruyn "Tunnistus vande all" – Gustav Herwich

Steila Adorjani humoresk "Kirjaniku kohtumine lugejatega" – esitaja

"Ilusal sinisel hommikul", humoreske – esitaja

1966Redigeeri

Peedu Ojamaa humoresk "Üks pesuehtne suusasõit" – esitaja

Jaroslav Hašek "Šavraneki pärandus" – esitaja

V. Aljonin "Pihtimus" – esitaja

Ion Luca Caragiale "Küpsustunnistus" – esitaja

Karel Čapek "Oreool" – esitaja

Arne Oit "Imekaunis Galatea ehk armunud jumalad" – Zeus

V. Aljonin "Kuidas ma kirjandusse sattusin" – esitaja

Edmund Niziurski "Basiliuse kiriku saladus" – osatäitja

Estraadisaade "Perekondlik küsimus" – esitaja

1967Redigeeri

Romulus Tiitus "Tootsi ja Kiire uued seiklused" – Kiir

Aleksandr Ostrovski "Kasvandik" – osatäitja

1968Redigeeri

Leo Kerge "Liigaasta", satiirilised stseenid – esitaja

1969Redigeeri

R. Nazarov "Võõras õnn" – osatäitja

1970Redigeeri

Peter Hein "Õhtu kahele", raadiovarietee Els Himma ja Ervin Abeliga

Priit Aimla "Skeptiku sõnavõtt tervisepäeval" – esitaja

1971Redigeeri

Sulev Nõmmik "Kingitud hobune" – esitaja

Priit AImla ja Toivo Tootsen "Säraküünlad", lühipalad – esitaja

Priit AImla "Need naised, need naised", naistepäeva estraadisaade – esitaja

1972Redigeeri

"Naerumeister Jaroslavlist", Kemoklidze satiiri- ja huumorilugusid – esitaja

"Nõukogude naerumeistreid. Feliks Kamov" – esitaja

"Kummaline Harms", huumorit Daniil Harmsilt, tema elust ja asjastust – esitaja

"Olmelaulud", 1971. aasta ER huumorivõistluse tööd – esitaja

Priit Aimla ja Toivi Tootsen "Nääritrall", vana-aastaõhtu estraadisaade. Peategelased Sulev Nõmmik ja Ervin Abel.

Eduard Uspenski "Mees tuttava katuse alt" – esitaja

"Assortii Eeva"", naistepäeva meelelahutussaade – esitaja

Vladimir Poljakovi mälestusõhtu – esitaja

Priit Aimla "Kaks kõigi eest" – osatäitja

"Mees "Rohelises portfellis"", Viktor Slavkini satiiri- ja huumorilood – esitaja.

1973Redigeeri

"Tumanovski – Abel – Nõmmik", Ratmir Tumanovski ja Danil Rudolõi humoreske – esitaja

"Ei mina kaeba midagi", estraadikuuldemäng naistepäevaks – esitaja

1974Redigeeri

Šargorodskite, Klimovitši, Žvanetski humoreske – esitaja

Harri Lehiste "Tom ja Tõnn", estraadikuuldemäng – esitaja

1975Redigeeri

"Suurseeria avamuigeid", Eesti autorite originaalhuumorit – esitaja

Priit Aimla "Ja lõpuks ometi me sõidame Pariisi!" – esitaja

"Üks lihtne aastavahetuse lugu," estraadietendus – esitaja

Boriss Laskin "Lahutusprotsess" – lavastaja ja esitaja

1976Redigeeri

Suveraadio "Meelejahutaja") NSV Liidu ja Rootsi humoristide loomingut – esitaja

Suveraadio ("Meelejahutaja"), Sukontsev "Konsultatsioon" – esitaja

Priit Aimla "Operatsioon "Sitikas"" – esitaja

1978Redigeeri

"Kanäe kus konks!", huumorit ÜR saatekavast – esitaja

1979Redigeeri

"Neljasilma naljajuttu", estraadisaade – esitaja

Sulev Nõmmiku ja Priit Aimla lühijutte – esitaja

1980Redigeeri

"Kas te ei võiks mulle öelda", ÜR hoomereske – esitaja

Lydia Mölder "Haritud abielumees", estraadisaade – esitaja

"Helesinine diagonaal", estraadikava – esitaja

"RAMETO sünd", Ervin Abel ja Jaanus Orgulas mängivad RAMETO nimesaamise lugu.

ViitedRedigeeri

  1. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 88. 
  2. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 9, 170, 172, 173. 
  3. 3,0 3,1 Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 12. 
  4. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 16. 
  5. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 13, 18, 19, 20. 
  6. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 24, 26. 
  7. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 54, 55, 57, 61, 70. 
  8. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 74-77. 
  9. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 88. 
  10. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu kirjastus. Lk 10-18. 
  11. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 35. 
  12. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 88. 
  13. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 34, 49. 
  14. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 10. 
  15. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 16. 
  16. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 54. 
  17. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 131-133. 
  18. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 191. 
  19. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 197. 
  20. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 198-200. 
  21. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 206. 
  22. 22,0 22,1 22,2 Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 200. 
  23. Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen.. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 200-206. 

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri