Ervin Abel
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2020) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2020) |
Ervin Abel (8. november 1929 Narva – 16. märts 1984 Tallinn) oli eesti näitleja.

1953. aastal lõpetas ta Moskvas GITIS-e eesti stuudio. Temaga samal kursusel õppisid teiste seas ka Ita Ever, Kaljo Kiisk, Jaanus Orgulas ja Grigori Kromanov.
Pärast teatrikooli lõpetamist asus Ervin Abel tööle Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. Aastatel 1966–1984 kuulus ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia koosseisu.
1964. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus.
Lisaks koomiku ja estraadinäitleja tööle tegi Abel viis filmirolli, mis jäädvustasid ta nime kultuurilukku. Need filmid olid "Viini postmark" (1967), "Mehed ei nuta" (1968), "Kevade" (1969), "Noor pensionär" (1972), "Suvi" (1976) ja "Siin me oleme!" (1979).[1]
Ervin Abel oli kogu oma elu vältel väga töökas inimene. Isegi oma elu viimastel kuudel ei lakanud ta töötamast. Ta suri 54-aastaselt maovähki. Teda on nimetatud üheks Eesti suurimaks koomikuks.[2]
Elukäik muuda
Lapsepõlv muuda
Perekond kolis Rakverre, kuid Ervin ja Hillar külastasid tihti oma vanavanemaid Narvas. Vanaisa töötas teatri Võitleja garderoobis. Ervin nägi etendusi ja isegi lavatagust tegevust. Talle meeldis ballett "Luik", mis oli loodud Saint-Saënsi muusika põhjal.[3]
Juba kolmeaastane Ervin Abel sai tunda end näitlejana, kui Rakvere eralasteaias valmistuti peoks. Tema esimeseks rolliks oli mängida jaaniussi.[3]
Kaheksa-aastaselt luges Ervin Abel Oskar Lutsu romaani "Kevade". Tema lemmiktegelane oli Toots, kellega ta end samastas. Ta valmistas endale supikontidest kooljaluud, kardinapuust ahjuroobi ja lambikuplist maakera. Ervin püüdis kinni naabri kassi ja ristis ta Pitsuks. Kahjuks ta salakaval plaan ebaõnnestus ja kass põues ei püsinud. Ta nimetas kassi ümber Raja Teeleks, sest kass oli sama isekas ja pirtsakas kui Teele. Kui noor Ervin mängib läbi Tootsi rolli, siis ta asub tutvuma Arno, Kuslapi ja Tõnissoni rollidega. Lapsepõlves Ervin üldse ei sallinud Kiirt.[4]
Koolielu muuda
Ervin Abel alustas õpinguid Rakvere 3. algkoolis, mis oli noorukile küll vastumeelt. Seejärel õppis ta Rakvere 1. gümnaasiumis, kuid sõja tõttu oli koolitöö takistatud. Õppetöö jätkus 1944. aastal Rakvere keskkoolis. Juba 15-aastaselt paistis Ervin Abel silma Rakvere teatrijuhile, ning talle pakuti õpilase roll Marcel Pagnoli komöödias "Eluaabits." Ervin Abelist sai kommunistlik noor, hiljem kooli algorganisatsiooni sekretär. 1947. aastal mängis 17-aastane Ervin Abel Rakvere teatri esietenduses "Geiša."[5]
GITIS muuda
1949. aastal 19-aastaselt astus Ervin Abel GITIS-e teatrikõrgkooli ja lõpetas selle 1953. aastal. Koos temaga lõpetasid stuudio Virve Aruoja, Virve Kiple, Harry Karro, Tõnis Kask, Kaljo Kiisk, Vello Rummo, Grigori Kromanov, Arvo Kruusement, Asta Lott, Karin Sepre, Endla Hermann, Tamara Erglis, Leili Bluumer, Benjamin Drui, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Silvia Laidla, Kalju Karask, Erich Jaansoo, Aksel Orav, Ilse Ever, Lembit Anton. Nad suunati tööle Draamateatrisse.[6]
Draamateater muuda
1953. aasta sügisel alustas Ervin Abel tööd Draamateatris koos oma esimese naise Asta Lotiga. Noored gitislased peavad ennast tõestama ja otsustavad välja tuua Oskar Lutsu "Kevade". Ervin Abel sai Kiire ja Asta Teele rolli. Oluliseks peab pidama, et Ervin Abelile ei olnud tema roll esialgu üldse meeltmööda. Järk-järgult hakkas ta üles ehitama Kiire rolli ning ta enda sõnade järgi: "Hakkasin endas otsima halbu külgi, mis on olemas igas inimeses, aga mida me näha ei taha." 23. veebruaril 1954 esietendub "Kevade", mis osutub väga menukaks ja sellest saab alguse Ervin Abeli tähelend Kiirena. Kümne aasta jooksul mängitakse "Kevadet" 300 korda. Sealhulgas esineti lisaks Eestile ka Moskvas, Lätis ja Moldaavias. Peale Kiire suutis Ervin ka väga menukalt mängida Pastellit Oskar Lutsu "Tagahoovis". Lisaks näidendile otsustati teha samanimeline film, mis linastus 1956. aastal.[7]
Filharmoonia muuda
1965. aastal kirjutas humorist Romulus Tiitus Ervinile ja Jaanus Orgulasele uue estraadikava "Terekest kah". Etendusega hakati kohe tegelema, kuid mitte Draamateatris, vaid hoopis Filharmoonias. Filharmoonias maksti neile ühe kontserdi eest 40 rubla, samal ajal kui nende kuupalk oli olnud 60 rubla. Sama aasta juulis toimus Filharmoonias "Terekest kah" kontrolletendus, mis osutus väga menukaks. Ervin Abel hakkas Filharmooniaga rohkem koostööd tegema ning juba 1965. aasta 23. septembril kirjutas ta oma elu ainsa lahkumisavalduse Draamateatris. Lahkumisavaldus rahuldati alles 7. veebruaril 1966, kuna Draamateater ei tahtnud Ervin Abelist loobuda.[8]
Filharmoonias töötades muutus Ervin Abeli elu suureks ringreisiks. Igal aastal toodi välja üks tükk, millega Ervin Abel ja tema trupp teevad Eestile paar tiiru ümber. Iga kuu on ta vähemalt 20 päeva kodust eemal. Filharmoonia koosseisu jäi Ervin Abel elu lõpuni.[9]
Perekond muuda
Ervin Abel oli Aleksandri ja Meta teine laps. Ta sündis 8. novembril 1929 Narva Kreenholmi sünnitusmajas. Tema vanem vend oli Hillar Abel (1926–2012). Aleksander Abel (1902–1975) oli klarnetimängija Rakvere omakaitse 1. diviisis Ervini isa oli hea huumorimeelega ja järjekindel. Meta Abel (1904–1962) oli koduperenaine ja hooliv ema. Ta eelistas vaikust.[10]
1951. aasta kevadel abiellus Ervin Abel Asta Lotiga. Tütar Tiina sündis 30. detsembril 1951. Tiina Abel on kunstiteadlane.[11]
1966. aasta 27. juulil abiellus Ervin Tamara Gaenkoga. Nende poeg Margus Abel on näitleja. Tütar Kersti Engeli Abel on õpetaja.[12]
Isiklikku muuda
Ervin Abeli riietumisstiil oli alati laitmatu. Pärast oma esimese naise Astaga tutvumist hakkas ta kandma kingi, kaabut ja lipsu. Sellest ajast alates võis teda alati kohata triiksärgi, lipsu, ülikonna, kaabu ja mantliga.[13]
Kooliajal oli Ervin Abelil kaht hüüdnime: Aabli-Toddi ja Sibul. Esimene tulenes ingliskeelsest väljendist teddy bear, mis tähendab kaisukaru. Kui koolis peeti kostüümipidu, siis Ervin riietus end naiseks ja suutis ninapidi vedada oma klassikaaslasi. Teda hakati kutsuma sibulaks, millel on mitu kihti nagu Ervinilgi, sest ta on osav näitleja.[14]
Kooliajal Ervin Abel oli väga sportlik ja tegeles poksiga, kuid mitte kaua, sest talle ei meeldinud teistele liiga teha.[15]
Ervin Abel oli ka tulihingeline kalamees, ta hobiks oli spinninguga kalapüük.[16] Ervin Abeli lahutamatuks kaaslaseks sai valge malta-prantsuse bolonka Rolf, kelle tema poeg Margus salaja oli kutsikana koju toonud. Ervin saigi endale lemmiklooma, kes oli temaga kuni elupäevade lõpuni.[17]
Ervin Abel: Ideaalsest rollist "Meeldivad rasked osad, millest midagi välja tuleb ja mille kallal palju töötada saab. Ideaalne etendus oleks see, mis kõiki vaatajaid haaraks."[18]
Lemmikretsept: 1 purk hapukoort, 1 purk konservherneid, sibulaid, segada ja süüa.[19]
Rollid ja lavastused muuda
Eesti Draamateatris[20] muuda
1954 muuda
Maksim Gorki "Barbarid" – Dunka mees
Venjamin Kaverin "Kaks kaptenit" – Aggei
Pierre de Beaumarchais "Figaro pulm" – don Basilio
Aleksandr Korneitšuk "Eskaadri hukk" – kolmas komendor
August Jakobson "Võitlus rindejooneta" – August
1955 muuda
Mihhail Lermontov "Maskeraad" – episood
Oskar Luts / Hans Luik "Kevade" – Kiir
Ion Luca Caragiale "Kaotatud kiri" – Brõnzovenescu
August Kitzberg "Libahunt" – 2. haokandja
August Jakobson "Kaotatud paradiis" – kunstnik
Eduard Vilde "Mahtra sõda" – Ants Pille
1955 muuda
Oskar Luts "Tagahoovis" – hiromant Pastelli (alias Pastel)
William Shakespeare "Antonius ja Kleopatra" – Selecus
Aadu Hint "Kaugatoma kuningas" – Franz Hanschmidt
1956 muuda
Juhan Smuul "Atlandi ookean" – Raffael Suurvärav
1957 muuda
Alfred Gehr "Kuues majakord" – Robert
Alexandre Dumas / J. Radzinski "Kolm musketäri" – Aramis
Aleksei Faiko "Ära loo endale ebajumalat" – meesüliõpilane
Vladimir Majakovski "Saun" – seltsimees Momentalnikov
Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia" – episoodides
Eduardo de Filippo "Filumena Marturano" – advokaat Nocella
1958 muuda
Friedrich von Schiller "Don Carlos" – Domingo
Bertolt Brecht "Härra Punttila ja tema sulane Matti" – atašee
Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" – pasunapuhuja
1959 muuda
George Ciprian "Mees hobusekronuga" – Varlam
Oskar Luts "Nukitsamees" – Metsamoor
Jevgeni Švarts "Lumekuninganna" – muinasjutuvestja
1960 muuda
Anton Hansen Tammsaare "Juudit" – Kabris
Viktor Rozov "Ebavõrdne võitlus" – Mitja
Oskar Luts / Andres Särev "Suvi" – Kiir
1961 muuda
Oskar Luts / Andres Särev "Tootsi pulm" – Kiir
Mart Raud "Suveöö ilmsi" – Kirilind
1962 muuda
Henrik Ibsen "Peer Gynt" – Kõhn isik
Anton Hansen Tammsaare / Voldemar Panso "Inimene ja jumal" – Kulebjakov
Ardi Liives "Millest vaikis prohvet" – Potivar (oli ka näitejuht)
1963 muuda
Vladimir Majakovski "Lutikas" – David Ossipovitš
Egon Rannet "Haned" – Jüri Aasma
Valdo Pant "Avarii" – Janke
1964 muuda
Juhan Smuul "Kihnu Jõnn" – Jaan
1965 muuda
Egon Rannet "Karikas ja madu" – patsient
Filharmoonias[21] muuda
1965 Arne Oit "Imeilus Galatea" (lavastaja)
1966 Romulus Tiitus "Terekast kah" (mängiti 600 korda)
1968 Romulus Tiitus "Oh sa issand ütleb kiir tootsile kolhoosivirtsahvti studeerides" (mängiti 450 korda)
1968 Uno Laht "Maailm vestitaskus ehk ilma viisata Nuustakult Nukiraagiasse" (Arved Haugi muusika)
1970 Esko Tasa, Juhan Saar, Priit Aimla "Kasutage Karu teenet"
1971 Uno Laht "Hingede ränd ehk räim tomatis" (Arved Haugi muusika)
1972 "Ervin Abel ja Sulev nõmmik estraadil"
1972 Uno Laht "Pisar põske ja... puu otsa" (monoloogid; muusika Hans Hindpere, Villi Veskimäe ja Viisiveljed)
1974 Jüri Tuulik "Musta huumori maski all"
1974 Ervin Abel "Olgu tööl või kodus" (koos Tamara Abeliga)
1975 Ervin Abel, Priit Aimla "Infarkt saapasääres"
1976 Priit Aimla "Trips-traps-trull ehk 17 segast seika"
1977 Jüri Tuulik "Elulained – Nuustaku 78"
1978 "Surmasõlmed olmetsirkuses" (koos Tamara Abeliga)
1978 "Jöukal järjel Jöusikveres ehk..."
1979 "Kikerikii tibukene"
1980 Ervin ABeli juubelikontsert
1980 Jüri Tuulik "Elulained – Nuustaku 79"
1981 Kalju Kass "Intiimdisko"
1982 monotükk "Hõissa"
1983 Ervin Abel "Naeruravi"
Lavastused[22] muuda
1962 Juri Oleša "Kolm Paksu"
1964 Immanuel Pau "Elukooli õppemaks"
Estonias[22] muuda
1973 Johan Strauss "Nahkhiir" – vangivalvur
Filmis[22] muuda
1955 "Andruse õnn" – episood. Režissöör Herbert Rappaport, Lenfilm
1957 "Tagahoovis" – hiromant Pastelli. Režissöör Viktor Nevežin
1964 "Põrgupõhja uus Vanapagan" – matuseline. Režissöörid Grigori Kromanov, Jüri Müür.
1964 "Lõoke" – saksa ohvitser. Režissöörid Nikolai Kurikhin ja Leonid Menaker, Lenfilm
1967 "Viini postmark" – seltsimees Tasku. Režissöör Veljo Käsper
1968 "Mehed ei nuta" – unetu. Režissöör Sulev Nõmmik
1969 "Kevade" – papa Kiir. Režissöör Arvo Kruusement
1971 "Noor pensionär" (tummfilm) – noor pensionär. Režissöör Sulev Nõmmik
1973 "Noor pensionär" (mängufilm) – noor pensionär Pukspuu. Režissöör Sulev Nõmmik
1976 "Suvi" – papa Kiir. Režissöör Arvo Kruusement
1979 "Siin me oleme" – John. Režissöör Sulev Nõmmik.
Raadiokuuldemänge ja estraadikavu[23] muuda
1953 muuda
Nikolai Ostrovski "Kuidas karastus teeras" – Sereda
1954 muuda
Vladimir Ljovšin "Kass-kiidukukk" – episood
1955 muuda
Aadu Hint "Kaugatoma kuningas" (romaani "Tuuline rand" 2. osast) – Franz Hanschmidt
Charles Dickens "Polüüpide maal" (romaani "Väike Dorrit" ainetel) – Ametnik
Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel" – episood
Holger Pukk "Kaks punast kaelarätti" – Kala-Mihkel
Oskar Luts "Kevade" – Kiir
Vladimir Beljajev "Kevadine hommik" – episood
Aleksandr Korneitšuk "Tiivad" – Ovtšarenko
August Kitzberg "Laurits" – Säga, üliõpilane
1956 muuda
Jaroslav Hašek "Vahva sõduri Švejki seiklused I. Tagalas" – Kohtuarst
Mark Twain "Torn Sawyer" – advokaat
Harri Külvand "Wolfgang Amadeus Mozarti lapsepõlv" – episood
Nikolai Pogodin "Kremli kellad" – episood
Harri Vasar "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" – pöialpoiss
1957 muuda
Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" – õpetaja Vainio
Boriss Lavrenjov "Murrang" – episood
Eduardo de Filippo "Filumena Marturano" – advokaat Nocella
Jüri Järveti raadiokompositsioon "Klaverihäälestaja Kaarel" – esitaja
Toomas Rood "Seiklusrikas näärikarneval" – kõrvalosa
"Võlukingad", inglise muinasjutu ainetel – episood
Juhan Smuul "Atlandi ookean" – Raffael Suurvärav
Jaroslav Hašek "Vahva sõduri Švejki seiklused II. Teele rindele" – kohtuarst
1958 muuda
Anton Tšehhov "Kirurgia" – esitaja
Mihhail Šolohhov "Inimese saatus" – Krõžnev
Ilja Ilf, Jevgeni Petrov "Kaksteist tooli" – kunstnik
Anna Brigadire "Pöialpoiss" – õukondlane
Nikolai Virta "Piiritud kaugused" – Nikita Strežnov "Eitaja"
Anton Tšehhov "Saunas" – esitaja
1959 muuda
Luise Vaher "Mäiöö" – esitaja
Irene Jurgelevitš "Pik ja Funio" – Hädaohtlik ja Tigu
Jüri Järveti raadiokompositsioon "Mehed" – esitaja
Vitali Gubarev "Suur võlur" – Lõhkine Kõrv
Mait Metsanurk "Ümera jõel" – paater
David Samoilov "Elevandipojal on sünnipäev" – Kaamelivarss
Mihhail Šolohhov "Ülesküntud uudismaa" – osatäitja
Aleksandr Puškin "Poltaava" – Orlik
Elar Kuus "Mida linnud laulavad" – kõrvalosa
1960 muuda
Aleksei Arbuzov "Irkutski lugu" – Laptšenko
G. Diezmann "Lend Pipramaale" – osatäitja
Frank Baum "Elli ja tema sõbrad" – Raudne Puuraiuja
Agnia Kuznetsova "Komsomoli ausõna" – Senka
Raimond Kaugver "Sillad põlevad" – arst
August Kitzberg "Rätsep Õhk ja tema õnneloos" – Silk, külakaupmees
Gert Ledig "Duell" – Rein
Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" – Protopei, nõdrameelne
1961 muuda
Estraadikava "Laupäevaõhtu kõigile" (autor Uno Laht), ametkondlike laulude võistlus – esitaja
Enn Vaigur "Oma uks" – episood
B. Davidson "Pööris" – osatäitja
Max Frisch "Härra Biedermann ja tulesüütajad" – Eisering
1962 muuda
Valdo Pant "Miška" – Peltzer
"Moodne muinasjutt hundist ja Punamütsikesest" – esitaja
Jaan Rannap "Mikrofon on avatud" – Ülemmeister
1963 muuda
Konstantin Kondrja "Lapsed ja õunad" – osatäitja
Friedrich Dürrenmatt "Stranitzky ja Rahvuskangelane" – osatäitja
"Kirjanduslik kolmapäev", Koidula ja Kreutzwaldi õhtu. "Kilplased" – esitaja
Zajaitski "Robin Hood" – šerifi sekretär
Paul Kuusberg "Inimesed sõdurisinelis. I" – osatäitja
Gumilevskaja "Muinasjuttude saarel" – õpetlane Siirius noorem
Enne Kippel "Meelis" – preester Otu
"Naistepäeva õhtuks". Z. Robani följeton "Loeng" – esitaja
1964 muuda
Estraaistseene. "Haige mees" – esitaja
Estraadikava "Laupäevaõhtu kõigile": "Tahaksin olla hobune", "Protsess". "Pulmad Aatomlas" – esitaja
Vene huumori ja muusika õhtu. J. Petrov "Lugu grammofonist" – esitaja
Heinrich Altov "Purustatud Lõualuu saare lõpp" – osatäitja
Vene huumori ja muusika õhtu. Mihhail Zoštšenko "Limonaad" – esitaja
Ellen Niit "Narr laps" – Jaak Sanglep
1965 muuda
Leo Kerge, Harri Lehiste "Lahkumisavaldus omal soovil" – esitaja
Eduard Vilde "Prohvet Maltsvet" – osatäitja
Eero Sepling "Raadio parandamine", humoreske – esitaja
Estraadisaade. V. Katajev "Enesetapja vastu tahtmist" – esitaja; "Ideaalne naine" – professor; agronoom
William Irish "Aeg saab täis koidikul" – Arthur Holmes
Rakov "Mida küll homme öeldakse" – Teodor Luisk
Pongracz Galasi humoresk "Eelmise teose meister" – esitaja
Günter de Bruyn "Tunnistus vande all" – Gustav Herwich
Steila Adorjani humoresk "Kirjaniku kohtumine lugejatega" – esitaja
"Ilusal sinisel hommikul", humoreske – esitaja
1966 muuda
Peedu Ojamaa humoresk "Üks pesuehtne suusasõit" – esitaja
Jaroslav Hašek "Šavraneki pärandus" – esitaja
V. Aljonin "Pihtimus" – esitaja
Ion Luca Caragiale "Küpsustunnistus" – esitaja
Karel Čapek "Oreool" – esitaja
Arne Oit "Imekaunis Galatea ehk armunud jumalad" – Zeus
V. Aljonin "Kuidas ma kirjandusse sattusin" – esitaja
Edmund Niziurski "Basiliuse kiriku saladus" – osatäitja
Estraadisaade "Perekondlik küsimus" – esitaja
1967 muuda
Romulus Tiitus "Tootsi ja Kiire uued seiklused" – Kiir
Aleksandr Ostrovski "Kasvandik" – osatäitja
1968 muuda
Leo Kerge "Liigaasta", satiirilised stseenid – esitaja
1969 muuda
R. Nazarov "Võõras õnn" – osatäitja
1970 muuda
Peter Hein "Õhtu kahele", raadiovarietee Els Himma ja Ervin Abeliga
Priit Aimla "Skeptiku sõnavõtt tervisepäeval" – esitaja
1971 muuda
Sulev Nõmmik "Kingitud hobune" – esitaja
Priit AImla ja Toivo Tootsen "Säraküünlad", lühipalad – esitaja
Priit AImla "Need naised, need naised", naistepäeva estraadisaade – esitaja
1972 muuda
"Naerumeister Jaroslavlist", Kemoklidze satiiri- ja huumorilugusid – esitaja
"Nõukogude naerumeistreid. Feliks Kamov" – esitaja
"Kummaline Harms", huumorit Daniil Harmsilt, tema elust ja asjastust – esitaja
"Olmelaulud", 1971. aasta ER huumorivõistluse tööd – esitaja
Priit Aimla ja Toivi Tootsen "Nääritrall", vana-aastaõhtu estraadisaade. Peategelased Sulev Nõmmik ja Ervin Abel.
Eduard Uspenski "Mees tuttava katuse alt" – esitaja
"Assortii Eeva"", naistepäeva meelelahutussaade – esitaja
Vladimir Poljakovi mälestusõhtu – esitaja
Priit Aimla "Kaks kõigi eest" – osatäitja
"Mees "Rohelises portfellis"", Viktor Slavkini satiiri- ja huumorilood – esitaja.
1973 muuda
"Tumanovski – Abel – Nõmmik", Ratmir Tumanovski ja Danil Rudolõi humoreske – esitaja
"Ei mina kaeba midagi", estraadikuuldemäng naistepäevaks – esitaja
1974 muuda
Šargorodskite, Klimovitši, Žvanetski humoreske – esitaja
Harri Lehiste "Tom ja Tõnn", estraadikuuldemäng – esitaja
1975 muuda
"Suurseeria avamuigeid", Eesti autorite originaalhuumorit – esitaja
Priit Aimla "Ja lõpuks ometi me sõidame Pariisi!" – esitaja
"Üks lihtne aastavahetuse lugu," estraadietendus – esitaja
Boriss Laskin "Lahutusprotsess" – lavastaja ja esitaja
1976 muuda
Suveraadio "Meelejahutaja") NSV Liidu ja Rootsi humoristide loomingut – esitaja
Suveraadio ("Meelejahutaja"), Sukontsev "Konsultatsioon" – esitaja
Priit Aimla "Operatsioon "Sitikas"" – esitaja
1978 muuda
"Kanäe kus konks!", huumorit ÜR saatekavast – esitaja
1979 muuda
"Neljasilma naljajuttu", estraadisaade – esitaja
Sulev Nõmmiku ja Priit Aimla lühijutte – esitaja
1980 muuda
"Kas te ei võiks mulle öelda", ÜR hoomereske – esitaja
Lydia Mölder "Haritud abielumees", estraadisaade – esitaja
"Helesinine diagonaal", estraadikava – esitaja
"RAMETO sünd", Ervin Abel ja Jaanus Orgulas mängivad RAMETO nimesaamise lugu.
Viited muuda
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 88.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 9, 170, 172, 173.
- ↑ 3,0 3,1 Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 12.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 16.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 13, 18, 19, 20.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 24, 26.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 54, 55, 57, 61, 70.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 74-77.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 88.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu kirjastus. Lk 10-18.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 35.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 88.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 34, 49.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 10.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 16.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 54.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 131-133.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 191.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 197.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 198-200.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 206.
- ↑ 22,0 22,1 22,2 Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 200.
- ↑ Kirsti Vainküla (2010). Ervin Abel. Siin ma olen. Tallinn: Menu Kirjastus. Lk 200-206.
Kirjandus muuda
- Kirsti Vainküla, "Ervin Abel: siin ma olen". Menu Kirjastus, Tallinn 2010, 208 lk; ISBN 9789949904907
Välislingid muuda
- Film "Mehed ei nuta" (1969), ETV arhiiv, Kullafond
- Film "Noor pensionär" (1972), ETV arhiiv, Kullafond
- Film "Siin me oleme" (1979), ETV arhiiv, Kullafond
- Dokumentaalfilm "Estraaditähestik: Ervin Abel" (1976), ETV arhiiv, Kullafond
- Film "Harilik kontsert. Sulev Nõmmik" (1976), ETV arhiiv, Kullafond
- Ervin Abel oma esinemisest telekas: "Küll oli ikka hea saade üle tüki aja!", Õhtuleht, 7. november 2009