Valdo Pant
Valdo Pant (21. jaanuar 1928 Valgjärve vald – 30. juuli 1976 Tallinn) oli eesti tele- ja raadioajakirjanik.
ElukäikRedigeeri
Valdo Pant sündis politseikonstaabel Voldemar Pandi (1896–1945) ja tema abikaasa Ida Pandi (neiupõlvenimi Ruber; 1897–1982) kolmanda pojana.
HariduskäikRedigeeri
- 1935–1938 Mustvee eesti algkool
- 1938–1941 Sadala algkool
- 1941–1943 Mustvee gümnaasiumi humanitaarharu
- 1943–1944 Tartu Õpetajate Seminar
Tegevus- ja tööRedigeeri
Alaealisena kuulus Noorte Kotkaste Tartumaa maleva Jõgeva malevkonna Sadala rühma. Pälvis 1939. aasta suvel noorkotkaliku käitumise ja eeskujuliku esinemise eest erakorralise auhinna[1].
Aastal 1944 mobiliseeriti Pant Saksa sõjaväkke ja ta teenis 20. Eesti diviisi väljaõpperügemendis. Samal aastal langes ta Punaarmee vangi, veetes 1944–1945 Maardu vangilaagris. Aastal 1945 teenis ta Punaarmees.
Pärast sõda 1945–1948 oli Valdo Pant Kohtla-Järve 1. Keskkooli geograafia õpetaja.
Aastal 1948 alustas ta tööd Eesti Raadios reporteri, kommentaatori ja saatejuhina. Aastal 1966 lõpetas Pant töö Eesti Raadios ning asus tööle Eesti Televisioonis, täites samu ameteid mis raadios.
Aastast 1950 oli Valdo Pant teinud reportaaže laulupidudest.
Ta juhtis Eesti TV mälumängusaateid, sealhulgas rahvusvahelist telesaadet "Naapurivisa", kus eesti ja soome kilbarid teineteiselt mõõtu võtsid. Pandi algatusel hakati viktoriini nimetama mälumänguks.
Pant on kirjutanud ka mitu näidendit, mängu- nuku- ja dokumentaalfilmi stsenaariumi, kuuldemängu ning estraadinäidendit.
Aastast 1958 kuulus ta Ajakirjanike Liitu.
Pant maeti 4. augustil 1976 Tallinna Metsakalmistule[2].
Mälestuse jäädvustamineRedigeeri
Aastast 1980 antakse välja temanimelist auhinda.
Valdo Pant valiti Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka.
1. veebruaril 2013 avati Valdo Pandi 85. sünniaastapäeva puhul tema sünnikohas Valgjärve vallas Savernas mälestuskivi.
LoomingRedigeeri
RaadiosaateidRedigeeri
TelesaateidRedigeeri
NäidendidRedigeeri
- "Avarii"
- "Lasud tuisus"
- "Tuisuöö"
- "Õhtust hommikuni"
TunnustusRedigeeri
- 1939 – Noorte Kotkaste Tartumaa maleva auhind (eeskujuliku käitumise ja esinemise eest)
- 1955 – rinnamärk "NSV Liidu auradist"[viide?]
- 1967 – NSV Liidu Ajakirjanike Liidu preemia (saatesarja "Täna 25 aastat tagasi" eest)
- 1974 – Eesti NSV teeneline ajakirjanik
IsiklikkuRedigeeri
Valdo Pandi abikaasa oli Eesti Raadio diktor Elsa Pant (neiuna Peterson; 1926–2002), kellega ta tutvus 1945. ja abiellus 1949. aastal. Valdo ja Elsa poeg Ville sündis aastal 1966.
Valdo Pandil oli kaks vanemat venda Ilo (1921–1942) ja Kalju (1923–1988) ning noorem vend Uno (1932–1970).
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ NK Tartumaa maleva vanema 8.08.1939 kk nr 8 § 4 (Tartumaa Maleva Teataja 1939 nr 8)
- ↑ http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Valdo&filter_maetud_perenimi=Pant&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=[alaline kõdulink]
KirjandusRedigeeri
- "Kas mäletad? Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga". Koostaja Voldemar Lindström. Eesti Televisioon, Tallinn 2001, 91 lk; ISBN 9985782410
- Ene Hion, "Valdo Pant – aastaid hiljem". Kirjastus Maagiline Ruum, Tallinn 2013, 288 lk; ISBN 9789949940202
VälislingidRedigeeri
- Pärnus meenutatakse Valdo Pandi elutööd Kalev.ee, 6. jaanuar 2009
- Mart Soidro "Valdo Pandist. Riivamisi ja riivatult" Sirp, 1. veebruar 2013
- Teet Korsten "Müstiline Valdo Pant põlevkivilinnas" Põhjarannik, 2. veebruar 2013
- https://services.err.ee/media/embed/818555