Enn Vaigur
Enn Vaigur (aastani 1936 Heinrich Lilienberg; 12. detsember / 25. detsember 1910 Ämari – 21. august 1988 Türi) oli eesti näitekirjanik.
Ta õppis 1920. aastani Ämari külakoolis, aastatel 1920–1924 Padise algkoolis ja 1924–1926 Viljandimaal Vana-Võidu põllutöökoolis.
Ta töötas kontoriametnikuna, kaubanduse alal ja aastatel 1932–1934 ehitustöölisena Harjumaal Põllkülas ja Tallinnas. Aastatel 1935–1938 töötas ta elukutselise[viide?] näitekirjanikuna Kloostri vallas ja 1938. aastast Tallinnas. 1940. aastast töötas ta arveametnikuna Tallinna II liiklustrustis.
Teise maailmasõja ajal oli ta tööpataljonis ja kuulus Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite koosseisu. 1943. aastal mõisteti ta poliitilise süüdistusega kümneks aastaks vangi; kandis oma karistuse Kasahstani laagrites ja oli aastatel 1953–1954 samas asumisel.
Pärast vabanemist asus ta elama Türile, kus elas surmani. Enn Vaigur suri 21. augustil 1988 Türil ja maeti Türi Kõrgessaare kalmistule.
Looming
muudaÜks tema populaarsemaid näidendeid on 1935. aastal trükis ilmunud ja samal aastal Draamateatris lavastatud "Kraavihallid".
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |