Ava peamenüü

Silvia Laidla

Eesti näitleja

Silvia Laidla (kuni 1935 Lazarus; 20. oktoober 1927 Valga3. mai 2012 Tallinn) oli eesti näitleja.

Silvia Laidla lõpetas aastal 1946 Türi Keskkooli ja 1953. aastal Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) eesti stuudio.[1] Eesti kursuslasi oli kokku 25, nende seas Ita Ever, Karin Sepre, Ellu Puudist, Virve Aruoja, Virve Kiple, Kaljo Kiisk, Arvo Kruusement jpt.

Aastail 1953–1966 töötas ta Eesti Draamateatris, 1966–1983 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, 1983–1992 taas Eesti Draamateatris, hiljem osales lavastustes VAT Teatris ja Salong-Teatris.[1] Silvia Laidla on mänginud filmides ("Tädi Rose") ja telelavastuses,[1] muu hulgas lavastuses "Kolm rubiini", telesarjas "Õnne 13" (Erna Sumberg) ja lastelavastuses "Džuudopoisid" (õppealajuhataja Aliide Kask). Silvia Laidla viimaseks tööks näitlejana jäi huumorirubriik "Hää takt" Vikerraadios (kevadel 2012).

Sisukord

Rolle teatrilavalRedigeeri

  • Tiina (Kitzbergi „Libahunt”, 1954)
  • Huntaugu Miina (Vilde ja Ruusi „Mahtra sõda”, 1954)
  • Jeanne (Gehri „Kuues majakord”, 1956)
  • Lüpsitüdruk (Brechti „Härra Punttila ja tema sulane Matti”, 1958)
  • Eboli (Schilleri „Don Carlos”, 1958)
  • Glafira (Gogoli „Jegor Bulõtšov ja teised”, 1958)
  • Ingrid (Ibseni „Peer Gynt”, 1962)
  • Kattrin (Brechti „Ema Courage ja tema lapsed”, 1962)
  • Mann (Smuuli „Kihnu jõnn”, 1964)
  • Elmire (Molière’i „Tartuffe”, 1965)
  • Gertrud (Shakespeare’i „Hamlet”, 1966)
  • Sofia (Gorki ja Panso „Ema”, 1967)
  • Gina Ekdal (Ibseni „Metspart”, 1969)
  • Linda (Milleri „Proovireisija surm”, 1970)
  • Gizi (Örkény „Tót, major ja teised. 1971)
  • Aline Solness (Ibseni „Ehitusmeister Solness”, 1974)
  • Armuke (Cocteau „Hoolimatu armuke”, 1976)
  • Daam-Kuninganna (Shaw' „Sonettide tõmmu daam”, 1977)
  • Noorem Vana Naine (Bordowiczi „Non-stop”, 1977)
  • Proua Vaarman (Tammsaare ja Mikiveri „Armastus ja surm”, 1984)
  • Ema (Karusoo „Haigete laste vanemad”, 1988)
  • Thelma Cates (Normani „Head ööd, ema”, 1990)
  • Giza (Örkény „Kassimäng”, 1994 Salong-Teatris)
  • Sarah Bernhardt (Murelli „Päike ja mäng”, 1997 Salong-Teatris)
  • proua Schmidt (Rodgersi "Helisev muusika", 2003 Tallinna Linnahallis)
  • esitaja (Urmas Vadi "Kohtumine trompetis, 2004 VAT Teatris)

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Silvia Laidla oli abielus Silver Annikoga, hiljem advokaat Jakov Lurjega.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 221.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri