Eesti filmikunst

See artikkel käsitleb Eestiga seotud filmikunsti ajalugu.

Esimesed filmid

Esimesed filmivõtted Eestimaal toimusid 30. aprillil 1908, kui jäädvustati Rootsi kuninga vahepeatust Tallinna reidil tema sõidul Peterburi.

Eesti filmikunsti alguseks loetakse 30. aprilli 1912, kui fotograafina tuntud Johannes Pääsuke filmis mõni päev varem Sergei Utotškini lendu Tartu kohal. Need kaadrid jõudsid kinoekraanile Tartu kinos Illusion filmis "Utotškini lendamised Tartu kohal". Säilinud kroonika autentsus on siiski kahtluse all, sest hiljem filmiti Utotškini lendu ka Tallinna kohal ning asjatundjad pole kindlad, kas säilinud algupärastel ülesvõtetel on näha Tartu või Tallinn.

Vanim teadaolev Eesti mängufilm on "Laenatud naene", mis filmiti hiljemalt 1912. Režissööri nime pole teada. Näitlejate seas on Paul Pinna, Betty Kuuskemaa ja Alfred Sällik. Enne selle filmi leidmist peeti vanimaks 1914. aastal valminud Johannes Pääsukese filmi "Karujaht Pärnumaal".

Esimeste täispikkade mängufilmidena valmisid „Must teemant” (1923, kriminaalfilm, pole säilinud) ja „Mineviku varjud” (1924, ajalooline draama, pole säilinud).

Esimene säilinud täispikk mängufilm on 1925. aastal valminud "Tšeka komissar Miroštšenko" ning esimene Eesti sõjafilm on "Noored kotkad" (1927). Eesti esimene plaadile salvestatud heliga film on "Kuldämblik" (1930).

Esimene eesti helimängufilm ning ühtlasi esimene Eesti-Soome koostööfilm on 1932. aastal Rakveres esilinastunud "Päikese lapsed" (1932, melodraama, osaliselt säilinud).

Nõukogude aeg

Tol ajal pidi filmi tootmiseks küsima luba ja läbima maailmavaatelise taustauuringu.

Vaata ka

• Eesti animafilmikunst
• Eesti filmi andmebaas
• Eesti filmide loend

Kirjandus

• Mida filmis võib näidata ja mida mitte. Uus Eesti, 8. september 1937.
• "Esimene Eestis 1918–2017". Tammerraamat 2017. Koostanud Allan Espenberg.
• Tristan Priimägi. 101 Eesti filmi. Tallinn. Varrak 2020.

Välislingid

• Lauri Kärk "Eesti filmiloo lühikonspekt"