Laenatud naene

"Laenatud naene" on 1913. aastal esilinastunud ja hiljemalt 1912. aastal Tallinnas filmitud 12-minutiline mängufilm (komöödia). See on vanim teadaolev Eesti mängufilm. Varem peeti vanimaks Eesti mängufilmiks Johannes Pääsukese filmi "Karujaht Pärnumaal".

"Laenatud naene"
Žanr komöödiafilm
Peaosades August Kuuskmann, Betty Kuuskmann, Paul Pinna ja Alfred Sällik
Aasta 1913
Kestus 12 minutit
Riik Eesti
Keel tummfilm / eesti

Lavastaja nime pole teada. Näitlejate seas on Paul Pinna (peategelase onu) ja Alfred Sällik (teener). "Laenatud naest" filmiti Tallinnas Riia levikontori omaniku Mintuse tellimusel, välisvaadetelt on äratuntavad Pikk tänav ja Paks Margareeta, Patkuli vaateplatvorm koos trepiga ning Snelli tiik.

Nitroalusel originaal on hävinud, ent säilinud on heas seisukorras koopia filmilindil. Tiitrid ja vahetekstid pole säilinud, näha on vaid viimaste asukohad. Filmi ainsat teadaolevat eksemplari säilitatakse Gosfilmofondis Venemaal.

Film põhineb samanimelisel näitemängul, mille 1908. aastal tõlkis eesti keelde Mihkel Aitsam. Selles küsib vennapoeg rikkalt onult raha oma olematu perekonna toetuseks. Kui onu külla sõidab, laenab vennapoeg endale naise ja lapsed, kuid ootamatult armuvad tema "naine" ja onu.

"Groteski võtmes mängitud jantlik lugu, mille kõige huvitavam osa on ehk tuntud Tallinna paigad," iseloomustas filmi Eesti Kinoliidu esimees Peeter Simm.

Jaak Juske hinnangul on mõned kaadrid võetud üles juba 1912. aasta jaanuaris või veelgi varem, kuna läbi Suure Rannavärava avanevas vaates pole näha elektrijaama hoonet, mida hakati ehitama 1912. aasta jaanuari lõpus ja mis valmis "Laenatud naese" esilinastuse aegu 1913. aastal.

Aastal 2017 taastas filmi Mart Sander; tema helindatud, vahetekstidega varustatud, koloreeritud ja õigeks korrigeeritud kiirusega versioon kestab 22 minutit.

SisuRedigeeri

Peategelane (August Kuuskmann) elab muretut poissmeheelu. Rikkalt onult (Paul Pinna) elamisraha saamiseks on ta aga luisanud, et on võtnud naise ja saanud isaks. Kui onu oma kirjas teatab peatsest küllatulekust, asub peategelane külaskäigu ajaks „laenunaest” otsima. Meeleheitlikult püüab ta naisi ära rääkida linnatänaval, uisujääl, Toompea nõlval. Leidnud kaastundliku naise (Betty Kuuskmann), tõttab ta vaksalisse onule vastu. Kodus jagab onu kingitusi, kuid tahab last näha. Peategelane tormab õue sobivat last otsima, samal ajal sõbruneb onu noore daamiga ja saab teada tõe, mis talle vägagi meeltmööda on. Nüüd saab onu naise kätt paluda, tema tunnetele vastatakse. Kui vennapoeg varastatud lapsega koju jõuab, ootab teda ees õnnelik paar ning suuremeelne onu, kes pettused andeks annab.

VälislingidRedigeeri

Meedias