Mihkel Aitsam
 |
See artikkel räägib kirjanikust; teiste isikute kohta vaata lehekülge Mihkel Aitsam (täpsustus) |
Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Sääla küla Aitsamaa renditalus – 17. juuni 1953 Kivi-Vigala külanõukogu) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.[1]
EluluguRedigeeri
1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam Valgusele kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka Eesti Postimehele ja Olevikule. 1904. ilmusid lühemad jutud Teatajas ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli. 1906. aastal kui tema isatalu Vene karistussalkade poolt hävitati,[2] asus ta Tallinna elama ja astus Karl August Hermanni kutsel ajalehe Hüüdja toimetuse liikmeks, kus ta ajalehetoimetuse sulgemiseni töötas. Hiljem töötas Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. a. alates Päevalehe toimetuse liige.[2]
Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" (1937), "Eestimaa kuningas" (1939) ja "Hiislari tütar" (1940).[3]
Osales 1905.–1907. aasta revolutsioonis (vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis).
LoomingRedigeeri
- Autobiograafiline jutustus
- "1905. aasta Läänemaal" (1937)
- Ajaloolised romaanid ja jutustused
- "Hiiu lossist Siberisse" (1937)
- "Sunnitöölise märgi all" (1937)
- "Metsavennad" (1938)
- "Soontagana kanged mehed" (1938)
- "Eestimaa kuningas" (1939)
- "Laanekotkas" (1939)
- "Rahutused Rae mõisas" (1939)
- "Hiislari tütar" (1940)
- "Käskjalg eksiteel" (1940)
- Näidendid
- neli algupärast näidendit, neist tuntuim "Salmisto"
- Tähtraamatud ja albumid
- "Eesti Selts "Lootus"",
- "Tallinna Eesti Põllumeeste Selts",
- "Vigala kogudus 1339-1939"
- Käsikirjad
- "1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal" Tartu, Ilmamaa, 2011.
- "Vigala kihelkonna ajalugu"
- Artiklid
- "Tallinna Eesti näituse ajalugu" Päevaleht, 19. september 1920, lk 3.
- "Keiser Nikolai I tütred Kose-Uuemõisas talgutel"[4]
TunnustusedRedigeeri
- 1935 Eesti Punase Risti mälestusmärk, II järgu II aste
- 1937 Valgetähe IV klassi teenetemärk
IsiklikkuRedigeeri
Tema isa Aitsama talu rentnik Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.[5][6]
Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913–1999) isa ja ajakirjanik Viio Aitsami vanaisa.
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel
- ↑ 2,0 2,1 Õitsituled nr1 1922 (lk 45) Eesti ajakirjanikud - Lühikesed eluloolised andmed
- ↑ Nordic Authors: Mihkel Aitsam
- ↑ Päewaleht, nr 354, 24. detsember 1934, lk 9.
- ↑ 1905. revolutsioon Läänemaal.
- ↑ Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel (1833–1913)
VälislingidRedigeeri
- Mihkel Aitsam Eesti biograafilises andmebaasis ISIK