Mihkel Aitsam

Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust; teiste isikute kohta vaata lehekülge Mihkel Aitsam (täpsustus)

Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Sääla küla Aitsamaa renditalus – 17. juuni 1953 Kivi-Vigala külanõukogu) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.[1]

EluluguRedigeeri

1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam Valgusele kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka Eesti Postimehele ja Olevikule. 1904. ilmusid lühemad jutud Teatajas ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli. 1906. aastal kui tema isatalu Vene karistussalkade poolt hävitati,[2] asus ta Tallinna elama ja läks Karl August Hermanni kutsel tööle ajalehe Hüüdja toimetusse, kus töötas ajalehetoimetuse sulgemiseni.

Hiljem töötas Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. aastast töötas Päevalehe toimetuses.[2]

Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" (1937), "Eestimaa kuningas" (1939) ja "Hiislari tütar" (1940).[3]

Osales 1905.–1907. aasta revolutsioonis (vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis).

LoomingRedigeeri

Autobiograafiline jutustusRedigeeri

  • "1905. aasta Läänemaal" (1937)

Ajaloolised romaanid ja jutustusedRedigeeri

  • "Hiiu lossist Siberisse" (1937)
  • "Sunnitöölise märgi all" (1937)
  • "Metsavennad" (1938)
  • "Soontagana kanged mehed" (1938)
  • "Eestimaa kuningas" (1939)
  • "Laanekotkas" (1939)
  • "Rahutused Rae mõisas" (1939)
  • "Hiislari tütar" (1940)
  • "Käskjalg eksiteel" (1940)

NäidendidRedigeeri

  • neli algupärast näidendit, neist tuntuim "Salmisto"

Tähtraamatud ja albumidRedigeeri

  • "Eesti Selts "Lootus"",
  • "Tallinna Eesti Põllumeeste Selts",
  • "Vigala kogudus 1339-1939"

KäsikirjadRedigeeri

  • "1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal" Tartu, Ilmamaa, 2011.
  • "Vigala kihelkonna ajalugu"

ArtiklidRedigeeri

  • "Tallinna Eesti näituse ajalugu" Päevaleht, 19. september 1920, lk 3.
  • "Keiser Nikolai I tütred Kose-Uuemõisas talgutel"[4]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa Aitsama talu rentnik Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.[5][6]

Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913–1999) isa ja ajakirjanik Viio Aitsami vanaisa.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri