Arvo Kukumägi
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
Arvo Kukumägi (9. august 1958 Litvina küla, Setomaa – 16. mai 2017 Tallinn) oli eesti teatri- ja filminäitleja.
Arvo Kukumägi | |
---|---|
Arvo Kukumägi 2008. aastal | |
Sünniaeg | 9. august 1958 |
Sünnikoht | Litvina, Setumaa, Eesti |
Surmaaeg | 16. mai 2017 (58-aastaselt) |
Surmakoht | Tallinn |
Amet | näitleja |
Tegev | 1977–2017 |
Kukumägi mängis rohkem kui 40 linateoses. Filmikunsti juurde sattus ta lavakunstikateedri üliõpilasena, kui tegi 1977. aastal kaasa kasseti "Karikakramäng" lühifilmis "Tätoveering".[1]
Elukäik
muudaArvo Kukumägi õppis aastatel 1965–1973 Saatse 8-klassilises Koolis, lõpetas 1976. aastal Värska Keskkooli ja 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitlejana (9.lend). Aastatel 1987–1989 läbis ta Moskvas stsenaristide ja režissööride kõrgemad kursused (Высшие курсы сценаристов и режиссеров), lõpetades mängufilmide režissöörina.
Aastail 1980–1984 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris. Seejärel oli ta vabakutseline näitleja.
Rollid
muudaFilmides ja telelavastustes
muuda- 1977 "Tätoveering" (3. novell noorte režissööride kassetil "Karikakramäng") – Margus. Režissöör Peeter Simm
- 1979 "Õpetaja" (lühifilm) – Mihkel Värbu. Režissöör Mark Soosaar
- 1980 "Jõulud Vigalas" – Mihkel Värbu. Režissöör Mark Soosaar
- 1980 "Metskannikesed" – metsavend Tõnu. Režissöör Kaljo Kiisk
- 1980 "Ideaalmaastik" – kevadkülvivolinik Mait Kukemeri. Režissöör Peeter Simm
- 1982 "Arabella, mereröövli tütar" – piraat Halleluuja. Režissöör Peeter Simm
- 1983 "Suletud ring" – politseikomissar Holmberg. Režissöör Peeter Urbla
- 1983 "Mona Lisa" (telelavastus) – episoodis. Lavastaja Vilja Palm
- 1984 "Hundiseaduse aegu" – Meleleiv. Režissöör Olav Neuland
- 1985 "Puud olid, puud olid hellad velled" – Vihma-Peeter. Režissöör Peeter Simm
- 1986 "Keskea rõõmud" – traktorist. Režissöör Lembit Ulfsak
- 1986 "Znak bedõ" ("Õnnetuse märk") – Saksa rügemendi kokk. Režissöör Mihhail Ptašuk, Valgevene NSV.
- 1986 "Saja aasta pärast mais" – Linkhorst. Režissöör Kaljo Kiisk
- 1987 "Tants aurukatla ümber" (telefilm) – Eesneri Eedi. Režissöör Peeter Simm
- 1988 "Giordano" (telefilm) – KGB. Režissöör Aare Tilk
- 1989 "Äratus" – Kaarel Peterson. Režissöör Jüri Sillart
- 1990 "Ainus pühapäev" – bandiit Punane Edgar. Režissöör Sulev Keedus
- 1990 "Igaühele oma" – osatäitmine. Režissöör Hardi Volmer.
- 1991 "Rahu tänav" – Uugu. Režissöör Roman Baskin
- 1991 "Rist" – osatäitmine. Režissöör Lauri Aaspõllu
- 1992 "Tule tagasi, Lumumba" – Režissöör. Režissöör Aare Tilk
- 1992 "Võlausaldajad" – Adolf. Režissöör Jaan Kolberg
- 1994 "Tulivesi" – Türgi-Joss. Režissöör Hardi Volmer
- 1997 "Kallima naeratus" (telefilm) – Karl. Režissöör Valentin Kuik
- 1997 "Linnapea ehk Hirmu põhivormid" (telefilm) – linnapea Martin Berg. Režissöör Ervin Õunapuu
- 1997 "Minu Leninid" – Saksa sõjavangilaagri ülem. Režissöör Hardi Volmer
- 1998 "Tappev Tartu" – president ja tema kloon. Režissöör Ilmar Raag
- 1998 "Libarebased ja kooljad" – peremees. Režissöör Rainer Sarnet
- 1999 "Tähesõit" (kassettfilmis "Kass kukub käppadele") – peatreener. Režissöör Jaak Kilmi
- 1999 "Lurjus" – Eiche. Režissöör Valentin Kuik
- 2000 "Ved verdens ende" ("Maailma lõpus") – doktor Lavin. Režissöör Anders Rønnow Klarlund, Taani
- 2001 "Karu süda" – Venjamin. Režissöör Arvo Iho
- 2002 "Uuesti elus" (dokumentaalfilm) – üks osaline. Režissöör Olev Remsu
- 2002 "Welcome to Estonia" – Poodom-Poodom. Režissöör Andres Maimik
- 2003 "Viimane öö" (lühimängufilm) – sutenöör. Režissöör Mart Arjukese
- 2003 "A ja O" (12-osaline keeleõppesari) – saatejuht. Režissöör Sulev Keedus
- 2004 "Sigade revolutsioon" – õpilasmaleva komissar. Režissöörid Jaak Kilmi ja René Reinumägi
- 2005 "Sattusid hoogu, Hugo?" – isa. Režissöör Kristin Kalamees
- 2006 "Vana daami visiit" – linnakodanik. Režissöör Roman Baskin
- 2006 "Kelgukoerad" (telefilm) – kohtuekspertiisi laibalahkaja Jaak. Režissöör Anri Rulkov
- 2006 "Kelgukoerad" (krimisari, osales ühes osas) – kohtuekspertiisi laibalahkaja Jaak. Režissöör Raivo Maripuu
- 2007 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" – ori. Režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk
- 2007 "Mis iganes, Aleksander!" – onu. Režissöör Maiju Ingman
- 2007 "Georg" – pime. Režissöör Peeter Simm
- 2008 "Mida külvad..." (dokumentaalfilm "Ideaalmaastiku" valmimisest) – üks osaline. Režissöör Anne-Mari Neider
- 2009 "Pangarööv" – vang. Režissöör Andrus Tuisk
- 2011 "Kuku: Mina jään ellu" – dokumentaalfilmi minategelane. Režissöörid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi
- 2011 "Surnuaiavahi tütar" – Joss. Režissöör Katrin Laur
- 2014 "Riigivargad" – elumees. Režissöör Manfred Vainokivi
- 2017 "November" – Rein. Režissöör Rainer Sarnet
Teatris
muuda- 1978 Rein Saluri "Poiste sõidud" – Poiss, kes sõidab koju. Lavastaja Mikk Mikiver, IX lennu diplomilavastus, Eesti Draamateater
- 1979 Anton Makarenko ja Merle Karusoo "Makarenko koloonia" – neider. Lavastaja Merle Karusoo, IX lennu diplomilavastus (õppejõudude ja X lennu üliõpilaste osavõtul), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1979 Mats Traat ja Merle Karusoo "Puud olid, puud olid hellad velled" – Hind. Lavastaja Merle Karusoo, IX lennu diplomilavastus, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1980 Molière "Don Juan" – Sganarelle. Lavastaja Lembit Peterson, IX lennu diplomilavastus, Ugala teater
- 1980 Samuil Maršak "Tare-tareke" – osatäitmine. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1981 Tennessee Williams "Räägi minuga vihmakeeli" – Tom. Lavastaja Eero Spriit, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1981 Ljudmila Razumovskaja "Armas õpetaja" – Vitja. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1982 Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia" – madrus. Lavastaja Kalju Komissarov, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1982 Johann Wolfgang von Goethe "Torquato Tasso" – Torquato Tasso. Lavastaja Mati Unt, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1983 Yves Jamiaque "Härra Amilcar" – Paulo. Lavastaja Rudolf Allabert, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1997 Isaak Babel "Loojang" – Benjamin Krik. Lavastaja Peeter Simm, Ugala teater
- 2002 Vladislav Koržets "Tähesära" (nukulavastus) – osatäitmine pseudonüümi Arvon Step all. Lavastaja Peeter Volkonski, Eesti Nukuteater
- 2004 Murray Schisgal "Armastuse narrid" – Harry Berlin. Lavastaja Egon Nuter, Comedy Productions
- 2006 Jussi Kylätasku "Ahi" - Isa. Lavastaja Taago Tubin, ERR Raadioteater
Tunnustus
muuda- 1982 – kevadkülvivolinik Mait Kukemere rolli eest filmis "Ideaalmaastik" pälvis ta 1982. aastal Tallinnas peetud XV üleliidulisel (= Nõukogude Liidu) filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna (kahasse teise filminäitlejaga)
- 1999 – Suure Vankri auhind
- 2006 – Raadioteatri näitlejaauhind[2]
Isiklikku
muudaTema eraelu oli kirju: kaks lahutatud abielu, neli last kolme naisega, palju muid kooselusid.
Pärast tema surma Arvo Kukumägi tuhastati. Pool tema tuhast puistati lahkunu soovil lennukilt Setumaa kohale ning teine pool tuhast sängitati Saatse kalmistule tema isa, ema ja lapsena surnud õe kõrvale.[3]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Peeter Simm (09.08.2008). "Kuidas Kuku tätoveeritud sai". Postimees. Vaadatud 28.12.2009.
- ↑ Postimees Kultuur. "Eesti Raadio näitlejaauhinna saab Arvo Kukumägi".
- ↑ Sirje Presnal. "Arvo tuleb!" Eile lennutati Kukumäe tuhk tema kodukohale. Õhtuleht, 26. juuni 2017, lk 10–11.
Kirjandus
muuda- Evelin Kivimaa. "Arvo Kukumägi. Alasti elu". Elulooraamat. Menu Kirjastus 2009
Välislingid
muuda- Kirsti Vainküla. "Näitleja Arvo Kukumägi hakkas loovdirektoriks". EPL, 7. september 2000
- Anneli Ammas. "Arvo Kukumägi – väsimatu kõndija". epl.ee, 27. september 2003
- Meelis Kapstas. "Vaba mees Arvo Kukumägi". Kroonika, 19. november 2003
- Elise Saulus. "Minu esimesed ja viimased: Arvo Kukumägi (49), vabakutseline näitleja". Eesti Ekspress, 28. märts 2008
- Kärt Kross. "Arvo Kukumägi 50 ehk elame veel". NaisteMaailm, 5. september 2008
- Rainer Kerge. "Arvo Kukumägi: "Mul on olnud väga kerge elu"". Õhtuleht, 2. detsember 2009
- Suri Arvo Kukumägi