Vikipeedia

Olev Remsu

Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal.

Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

HaridusRedigeeri

Aastatel 1955–1966 õppis Tartu 1. Keskkoolis (Hugo Treffneri Gümnaasium); 1966–1972 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, eesti keele ja kirjanduse osakonnas, žurnalistika eriharus. Aastatel 1979–1982 läbis kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused (Higher Courses for Scriptwriters and directors / Высшие курсы сценаристов и режиссеров) Moskvas.

Diplomid: ajakirjanik (1972) ja komöödiafilmide stsenarist (1982).

TeenistuskäikRedigeeri

Olev Remsu on olnud Tallinnfilmi toimetaja[viide?], kultuurilehe Sirp ja Vasar publitsistikaosakonna toimetaja[viide?], professionaalne loomavedaja (ešeloni ülem)[viide?], Vabadusraadio kommentaator[viide?], ERSP häälekandja Nädalaleht peatoimetaja[viide?], vabakutseline[viide?], OSCE ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ja valimistel Venemaal ja Balkanil[viide?], giid reisidel Lääne-Euroopasse, Siberisse, Kaukaasiasse, Moskvasse, Peterburi, Krimmi (Ukrainasse), Aasiasse ja Okeaaniasse (saartele ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale)[viide?]. Eesti Romaaniühingu direktor[viide?], filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias[viide?], Tallinna Ülikoolis[viide?] ja Viljandi Kultuuriakadeemias[viide?] ning Eesti Karskusseltsi endine esimees[viide?], ajalehe Postimees kolumnist[viide?].

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ja üks selle asutajaid[1].

LoomingRedigeeri

  • Buraševo hullud. Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019
  • Tapjad. Romaan, Tänapäev, 2018
  • Okeaania. James Cook ja Uku Masing, Go kirjastus, 2017
  • Väikelinna baabad. Romaan, Tänapäev, 2017
  • Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016
  • Aja kirju. Artiklid. Petrone Print, 2016
  • Ämblik ja kultuur. Romaan, Tänapäev, 2015
  • Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka. Romaan, Tänapäev, 2014
  • Supilinna armastajad II. Romaan, Tänapäev, 2014
  • Supilinna armastajad I. Romaan, Tänapäev, 2013
  • Püha Baikal. Reisikiri, Go Group, 2013
  • Supilinna surmad. Romaan, Tänapäev, 2012
  • München. Hitler ja Dostojevski. Essee, Go Group, 2012
  • Supilinna poisid. Mälestusromaan, Tänapäev, 2012
  • Bussiga Poolas II. Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group 2011
  • Elitaarne mees Harry Männi. Essee, Tänapäev 2011
  • Minu Neenetsimaa. Reisikiri, Petrone Print 2010
  • Bussiga Poolas. Reisikiri, Go Group 2010
  • Liiviküla ehk Lifljandia. Reisikiri, Eesti Raamat 2010
  • Islam ja diktatuurid; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group 2010
  • Mälestused: Moskva. Tartu. Praha. Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus 2009
  • Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok. Reisikiri, Go Group 2009
  • Musketäride muundumised. Romaan, Eesti Keele Sihtasutus 2008
  • Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast, Eesti Raamat 2008
  • Toronto, New York, Los Angeles. Reisikiri, Go Group 2008
  • Juuditar ja idasakslanna. Jutustus, Wellesto 2007
  • Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa. Jutustus, Wellesto 2006
  • Päästke mind, palun, päikese eest, päästke. Jutustus, Wellesto 2004
  • Kalad kõnniteel. Jutustus, Wellesto 2004
  • Kevad Hiinas, valitud reisikirjad, Eesti Keele Sihtasutus 2002
  • Valitud reisikirjad 1, Eesti Keele Sihtasutus 2001
  • Valitud teosed 2. Jutustused, Wellesto 2001
  • Paradiisisaared Tahiti ja Tonga. Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus 2001
  • Margit Puusaag ja tema mehed. Romaan, Wellesto 2001
  • Juhan Liivi armastuse valu. Romaan, Wellesto 2001
  • Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused, Eesti Keele Sihtasutus 2000
  • Haapsalu tragöödia III. Romaan, Virgela 2000
  • Haapsalu tragöödia II. Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002
  • Haapsalu tragöödia I. Romaan, Virgela 2000
  • Kindralleitnant Ungern-Sternberg. Romaan, Wellesto 2000
  • Ungern-Sternberg – sõjajumal II. Romaan, Virgela 1999
  • Ungern-Sternberg – sõjajumal I. Romaan, Virgela 1999
  • Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa. Biograafia, V. Pinn 1999
  • Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg. Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1997
  • Artur Magnussoni suur sõjasuvi. Romaan, Eesti Raamat 1997
  • Kuidas rikkuda piiri. Esseed, Virgela 1997
  • Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled. Romaan, Eesti Raamat 1996
  • Poeet&Jeesus. Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg
  • Liikuja autoportree. Romaan, Kupar 1995
  • Tartu- &Praha-mälestused, Wellesto 1992
  • Elu Moskvas. Memuaarid, Wellesto 1991, teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus
  • Armastusega Oxfordi. Jutustused, Eesti Raamat 1991
  • Kurbmäng Paabelis. Romaan, Eesti Raamat 1989
  • Lapsepõlvest Malleta. Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus
  • Homne karikakar. Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1976

e-raamatudRedigeeri

  • Rudimoisi isa. Jutustus
  • Margit Puusaag ja tema mehed. Romaan
  • Valge ja must. La Puertas, Andides. Jutustus

Paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid[viide?]. Ta on ka kolme dokumentaalfilmi režissöör[viide?]. Olev Remsu kirjutab filmi- ja kirjanduskriitikat, samuti arvamusartikleid.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972; karjalane, vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004; eestlane, Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednik).

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi – Sirp, 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Olev_Remsu&oldid=5685747"