Olev Remsu

Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal.

Haridus

Aastatel 1955–1966 õppis Tartu 1. Keskkoolis (Hugo Treffneri Gümnaasium); 1966–1972 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, eesti keele ja kirjanduse osakonnas, žurnalistika eriharus. Aastatel 1979–1982 läbis kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused (Higher Courses for Scriptwriters and directors / Высшие курсы сценаристов и режиссеров) Moskvas.

Diplomid: ajakirjanik (1972) ja komöödiafilmide stsenarist (1982).

Teenistuskäik

Olev Remsu on olnud Tallinnfilmi toimetaja, kultuurilehe Sirp ja Vasar publitsistikaosakonna toimetaja, professionaalne loomavedaja (ešeloni ülem), Vabadusraadio kommentaator, ERSP häälekandja Nädalaleht peatoimetaja, vabakutseline, OSCE ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ja valimistel Venemaal ja Balkanil, giid reisidel Lääne-Euroopasse, Siberisse, Kaukaasiasse, Moskvasse, Peterburi, Krimmi (Ukrainasse), Aasiasse ja Okeaaniasse (saartele ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale). Eesti Romaaniühingu direktor, filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Karskusseltsi endine esimees, ajalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht kolumnist.

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ja üks selle asutajaid.

Protsessimine Urmas Otiga

1990ndates leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi telestaar Urmas Oti vastu, kes ühele Remsu teravalt Toomas Uba kritiseerinud artiklile vastas intervjuus Nädalale, et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha" ja pidavat lausa "s...uma, k...ema ja sülitama tema peale". Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.

Looming

• Buraševo hullud. Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019
• Tapjad. Romaan, Tänapäev, 2018
• Okeaania. James Cook ja Uku Masing, Go kirjastus, 2017
• Väikelinna baabad. Romaan, Tänapäev, 2017
• Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016
• Aja kirju. Artiklid. Petrone Print, 2016
• Ämblik ja kultuur. Romaan, Tänapäev, 2015
• Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka. Romaan, Tänapäev, 2014
• Supilinna armastajad II. Romaan, Tänapäev, 2014
• Supilinna armastajad I. Romaan, Tänapäev, 2013
• Püha Baikal. Reisikiri, Go Group, 2013
• Supilinna surmad. Romaan, Tänapäev, 2012
• München. Hitler ja Dostojevski. Essee, Go Group, 2012
• Supilinna poisid. Mälestusromaan, Tänapäev, 2012
• Bussiga Poolas II. Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group 2011
• Elitaarne mees Harry Männi. Essee, Tänapäev 2011
• Minu Neenetsimaa. Reisikiri, Petrone Print 2010
• Bussiga Poolas. Reisikiri, Go Group 2010
• Liiviküla ehk Lifljandia. Reisikiri, Eesti Raamat 2010
• Islam ja diktatuurid; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group 2010
• Mälestused: Moskva. Tartu. Praha. Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus 2009
• Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok. Reisikiri, Go Group 2009
• Musketäride muundumised. Romaan, Eesti Keele Sihtasutus 2008
• Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast, Eesti Raamat 2008
• Toronto, New York, Los Angeles. Reisikiri, Go Group 2008
• Juuditar ja idasakslanna. Jutustus, Wellesto 2007
• Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa. Jutustus, Wellesto 2006
• Päästke mind, palun, päikese eest, päästke. Jutustus, Wellesto 2004
• Kalad kõnniteel. Jutustus, Wellesto 2004
• Kevad Hiinas, valitud reisikirjad, Eesti Keele Sihtasutus 2002
• Valitud reisikirjad 1, Eesti Keele Sihtasutus 2001
• Valitud teosed 2. Jutustused, Wellesto 2001
• Paradiisisaared Tahiti ja Tonga. Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus 2001
• Margit Puusaag ja tema mehed. Romaan, Wellesto 2001
• Juhan Liivi armastuse valu. Romaan, Wellesto 2001
• Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused, Eesti Keele Sihtasutus 2000
• Haapsalu tragöödia III. Romaan, Virgela 2000
• Haapsalu tragöödia II. Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002
• Haapsalu tragöödia I. Romaan, Virgela 2000
• Kindralleitnant Ungern-Sternberg. Romaan, Wellesto 2000
• Ungern-Sternberg – sõjajumal II. Romaan, Virgela 1999
• Ungern-Sternberg – sõjajumal I. Romaan, Virgela 1999
• Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa. Biograafia, V. Pinn 1999
• Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg. Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1997
• Artur Magnussoni suur sõjasuvi. Romaan, Eesti Raamat 1997
• Kuidas rikkuda piiri. Esseed, Virgela 1997
• Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled. Romaan, Eesti Raamat 1996
• Poeet&Jeesus. Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg
• Liikuja autoportree. Romaan, Kupar 1995
• Tartu- &Praha-mälestused, Wellesto 1992
• Elu Moskvas. Memuaarid, Wellesto 1991, teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus
• Armastusega Oxfordi. Jutustused, Eesti Raamat 1991
• Kurbmäng Paabelis. Romaan, Eesti Raamat 1989
• Lapsepõlvest Malleta. Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus
• Homne karikakar. Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1976

e-raamatud

• Rudimoisi isa. Jutustus
• Margit Puusaag ja tema mehed. Romaan
• Valge ja must. La Puertas, Andides. Jutustus

Paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid. Ta on ka kolme dokumentaalfilmi režissöör. Olev Remsu kirjutab filmi- ja kirjanduskriitikat, samuti arvamusartikleid.

Tunnustus

• 1991 – aasta parim teos "Moskva-mälestused" (taastrükk 2009)
• 1998 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Haapsalu tragöödia I")
• 2011 – Eesti Genealoogia Selts kuulutas Olev Remsu koostatud (ja osaliselt kirjutatud) raamatu Riiveste-Ve(e)berit-Klaoste hõimkonnast "Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on" aasta teoseks
• 2013 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Supilinna poisid")
• 2017 – Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse äramärgitud töö ("President")

Isiklikku

Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972; karjalane, vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004; eestlane, Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednik).

Välislingid

• Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото.
• Новые Витражи. Международный литературный журнал. Москва, нр 9 (15) 2019. Интервью.
  • Astrid Reinla: „Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing …“ (Jeremija 51,6), in: Looming 4/1990, S. 569–570.
  • Voldemar Pinn: Orwelli Loomade farmi kõrval Remsu Paabel, in: Keel ja Kirjandus 7/1990, 436–438.
  • Maarius Mehu, Rein Tootmaa: Ikkagi, in: Vikerkaar 7/1990, S. 90–91.
  • Teet Kallas, Olev Remsu: Räägi endast, 50-aastane Remsu, in: Looming 11/1997, S. 1548–1560
• Raul Kalev. Literaat maailma avastamas, Postimees, 12. detsember 1998
• Mart Laar. Olev Remsu kirjutab Eesti tragöödiast, postimees.ee, 5. veebruar 1999
• Vaapo Vaher. Proosa ei põe, Luup, 1999, nr 4
• Jüri Pino. Olev Remsu: eestlased on küllaltki rassistlikud, ohtuleht.ee, 12. august 2000
• Peeter Künstler. Realism a la Remsu, ekspress.ee, 6. veebruar 2002
• Jüri Aarma. Olev Remsu: Iga rahvas ei ole oma valitsejat väärt (intervjuu). Maaleht, 1. november 2007
• Raimu Hanson. Kirjanik rikastab tartlaste mälu Postimees, 5. veebruar 2009
• Teet Korsten. Rahutu rändaja viib lugejad maailma otsa, Põhjarannik, 27. aprill 2013
• Mullikatega, aidaa! Olev Remsu kui loomavedaja. GO reisiajakiri 6. 2014
• Aivo Paljasmaa. Demokraat jalgrattal. Lääne Elu, 22. mai 2016
• Alvar Loog. Tean, mida tähendab, et nostalgia võib tappa. Postimees, 1. november 2017
• Olev Remsu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Remsu, Olev, ESTER
• Riina Tobias. Olev Remsu - Ma ei talu rutiini, Lääne Elu, 11. november 2017
• Tõnu Virve. Paraadpool ja töö. Intervjuu Olev Remsuga, TMK nr 12, 2018.
• http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj
• Anne Metsis. Iseendaga identne isane. Intervjuu Olev Remsuga. Eesti Naine, aprill, 2019.
• Olev Remsu. Tänutunne. Juhan Peegli 100.juubeliks. Postimees, 18. mai 2019.
• Olev Remsu. Enne ülikooli. Looming, detsember, 2019.
• Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile. Kirjanik ja Tartu Ülikooli vilistlane Olev Remsu teeb läbilõike kõrgkooli aastasadadepikkusest ajaloost. https://leht.postimees.ee/6838462/olev-remsu-targalt-vaeselt-ja-lobusalt-labi-sajandite-hommage-alma-mater-ile. 30. november 2019.
• Juhan Mellik. Nõukogude sõidujagamine: autostopiga Riiga, Jaltasse ja Moskvasse, Eesti Ajalugu, aprill, 2020
• . Krister Kivi. Kaldale uhutud, Arter (ajalehe Postimees lisa) Koduarestis maailmarändurid ihkavad teele. 5, IX 2020