Olev Remsu

eesti kirjanik

Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal

HaridusRedigeeri

  • 1955–1966 Tartu 1. Keskkool (Hugo Treffneri Gümnaasium);
  • 1966–1972 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloo-keeleteaduskond, eesti keele ja kirjanduse osakond, žurnalistika eriharu;
  • 1979–1982 kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused (Higher Courses for Scriptwriters and directors; Высшие курсы сценаристов и режиссеров) Moskvas.

Tal on ajakirjaniku (1972) ja komöödiafilmide stsenaristi (1982) diplomid.

TeenistuskäikRedigeeri

Olev Remsu on olnud Tallinnfilmi toimetaja[viide?]; kultuurilehe Sirp ja Vasar publitsistikaosakonna toimetaja[viide?]; professionaalne loomavedaja (ešeloni ülem)[viide?]; Vabadusraadio kommentaator[viide?]; ERSP häälekandja Nädalaleht peatoimetaja[viide?]; OSCE ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ning valimistel Venemaal ja Balkanil[viide?]; giid reisidel Lääne-Euroopasse, Siberisse, Kaukaasiasse, Moskvasse, Peterburi, Krimmi, Aasiasse ja Okeaaniasse (saartele ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale)[viide?]; Eesti Romaaniühingu direktor[viide?]; filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias[viide?], Tallinna Ülikoolis[viide?] ja Viljandi Kultuuriakadeemias[viide?]; Eesti Karskusseltsi endine esimees[viide?]; ajalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht kolumnist[viide?].

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ja üks selle asutajaid[1].

Protsessimine Urmas OtigaRedigeeri

1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik Urmas Oti vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles teravalt Toomas Uba kritiseeriti, et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha" ja pidavat "s...uma, k...ema ja sülitama tema peale".[2] Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.

LoomingRedigeeri

  • "Buraševo hullud". Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019
  • "Tapjad". Romaan, Tänapäev, 2018
  • "Okeaania, James Cook ja Uku Masing". Go kirjastus, 2017
  • "Väikelinna baabad". Romaan, Tänapäev, 2017
  • "Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest". Tartu Ülikooli kirjastus, 2016
  • "Aja kirju". Artiklid, Petrone Print, 2016
  • "Ämblik ja kultuur". Romaan, Tänapäev, 2015
  • "Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka". Romaan, Tänapäev, 2014
  • "Supilinna armastajad II". Romaan, Tänapäev, 2014
  • "Supilinna armastajad I". Romaan, Tänapäev, 2013
  • "Püha Baikal". Reisikiri, Go Group, 2013
  • "Supilinna surmad". Romaan, Tänapäev, 2012
  • "München. Hitler ja Dostojevski". Essee, Go Group, 2012
  • "Supilinna poisid". Mälestusromaan, Tänapäev, 2012
  • "Bussiga Poolas II". Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group, 2011
  • "Elitaarne mees Harry Männi". Essee, Tänapäev, 2011
  • "Minu Neenetsimaa". Reisikiri, Petrone Print, 2010
  • "Bussiga Poolas". Reisikiri, Go Group, 2010
  • "Liiviküla ehk Lifljandia". Reisikiri, Eesti Raamat, 2010
  • "Islam ja diktatuurid"; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group, 2010
  • "Mälestused: Moskva. Tartu. Praha". Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus, 2009
  • "Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok". Reisikiri, Go Group, 2009
  • "Musketäride muundumised". Romaan, Eesti Keele Sihtasutus, 2008
  • "Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast", Eesti Raamat, 2008
  • "Toronto, New York, Los Angeles". Reisikiri, Go Group, 2008
  • "Juuditar ja idasakslanna". Jutustus, Wellesto, 2007
  • "Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa". Jutustus, Wellesto, 2006
  • "Päästke mind, palun, päikese eest, päästke". Jutustus, Wellesto, 2004
  • "Kalad kõnniteel". Jutustus, Wellesto, 2004
  • "Kevad Hiinas. Valitud reisikirjad," Eesti Keele Sihtasutus, 2002
  • "Valitud reisikirjad 1", Eesti Keele Sihtasutus, 2001
  • "Valitud teosed 2". Jutustused, Wellesto, 2001
  • "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus, 2001
  • "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan, Wellesto, 2001
  • "Juhan Liivi armastuse valu". Romaan, Wellesto, 2001
  • "Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused", Eesti Keele Sihtasutus, 2000
  • "Haapsalu tragöödia III". Romaan, Virgela, 2000
  • "Haapsalu tragöödia II". Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002
  • "Haapsalu tragöödia I". Romaan, Virgela, 2000
  • "Kindralleitnant Ungern-Sternberg". Romaan, Wellesto, 2000
  • "Ungern-Sternberg – sõjajumal II". Romaan, Virgela, 1999
  • "Ungern-Sternberg – sõjajumal I". Romaan, Virgela, 1999
  • "Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa". Biograafia, V. Pinn, 1999
  • "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997
  • "Artur Magnussoni suur sõjasuvi". Romaan, Eesti Raamat, 1997
  • "Kuidas rikkuda piiri". Esseed, Virgela, 1997
  • "Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled". Romaan, Eesti Raamat, 1996
  • "Poeet&Jeesus". Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg
  • "Liikuja autoportree". Romaan, Kupar, 1995
  • "Tartu- &Praha-mälestused", Wellesto, 1992
  • "Elu Moskvas". Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus)
  • "Armastusega Oxfordi". Jutustused, Eesti Raamat, 1991
  • "Kurbmäng Paabelis". Romaan, Eesti Raamat, 1989
  • "Lapsepõlvest Malleta". Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus
  • "Homne karikakar". Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976

e-raamatudRedigeeri

  • "Rudimoisi isa". Jutustus
  • "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan
  • "Valge ja must. La Puertas, Andides". Jutustus

Ta on kirjutanud paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariumid[viide?] ning on kolme dokumentaalfilmi režissöör[viide?]. Samuti kirjutab ta filmi- ja kirjanduskriitikat ning arvamusartikleid.

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, karjalane, vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, Tartu Ülikooli Botaanikaaia aednik).

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri