Venemaa riigipeade loend

(Ümber suunatud leheküljelt Venemaa valitsejad)

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Vana-Vene vürstid ja suurvürstid

muuda
  Pikemalt artiklis Kiievi-Vene

Vana-Vene riigi tuumikalasid oli kaks: põhjapoolne asus Volhovi jõe kesk- ja alamjooksul, kus olulisimateks asulateks olid ilmselt viikingite (varjaagide) poolt Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni ääres Laadoga järve juures ja tänasest Novgorodist veidi lõunas asuv asula Aldeigoburg[1]. Nestori kroonika andmeil tekkis kujunes 862. aastal Põhja-Venemaal Läänemere tagant valitsema ja korda hoidma kutsutud poolmüütilise varjaagi valitseja Truvori moodustatud Novgorodi riik, mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi ning 882. aastal vallutas ta lõunapoolsed alad.

 
Ida-slaavlaste asualad 8.-10. sajandil

Viikingitest valitseja kutsumise kohta on allikaks 1113. aastal kirja pandud Nestori kroonika, milles kirjeldatakse, kuidas 862. saadeti saadikuid Skandinaaviasse (mere taha varjaagide, russide juurde. Neid variaage kutsuti russideks, nagu teisi normannideks ja sveadeks, muid angliteks ja veel teisi gotlandlasteks[2]), kes kutsusid varjaage neid valitsema (ru). Vene allikate alusel, kuna puuduvad originaalallikad nooremast rauaajast esineb erinevaid tõlgendusi kroonikas kasutatud väljendi «земля наша велика и обильна, а наряда в ней нет» kohta ning seda tõlgendatakse nii kutsega valitsema, kui ka kutsega asuda piirkonnas korda looma ja erinevate hõimude üle, kes elasid sellel ajal Põhja-Venemaal. Kindlate õiguste ja kohustustega valitseja määratlust kinnitab ka järgnevalt Novgorodi aladel kuni 14. sajandini kehtinud veetše poolt vürstide kutsumise tava. Ühise alade valitseja-vürsti kutsumise kohta Põhja-Venemaa ja Ingeri alade erinevate rahvaste (tšuudid, Ilmjärve sloveenid, krivitšid ja vessid) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka Arnold Paul Süvalep, kes esitas versiooni, et võõraid võimumehi vajati ainult kindla korra ja kaitse loomiseks Novgorodi kaubaturgudel ja kaubateedel, mis olid üht­viisi tähtsad kõigile ümbruskonna rahvastele[3].

Lõunapoolne ala oli aga Dnepri keskjooksul, kus asus Kiiev, ühe valitseja alla läksid mõlemad tuumikalad ilmselt 882. aastal. Seda peetakse ka Kiievi-Vene riigi alguseks, ent Venemaa algus paigutatakse üldiselt siiski 862. aastasse, kui (eel-)Novgorodis asusid võimule viikingid, ehkki slaavlaste osalus selles aktsioonis on suhteliselt kahtlane. Kuid ajalooline traditsioon on asja üldiselt niimoodi määratlenud.

Kiievi vürstiriigi valitsejad, kes olid ka Kiievi suurvürstid, juhtisid suhteliselt detsentraliseeritud riiki, kuid kuni 11. sajandini oli nende ülemvõim kogu toonaste slaavi vürstiriikide üle suhteliselt kindel. Siis algasid sisetülid ning reaalselt kaotasid Kiievi valitsejad võimu teiste vürstkondade üle 12. sajandi keskpaiku. Formaalselt jäid nad aga Vana-Vene suurvürstideks kuni mongolite vallutusteni 13. sajandil, ehkki 12. sajandi lõpuks tekkis ka Vladimiri-Suzdali suurvürstkond, mille suurvürstid taotlesid ja sageli ka omas reaalset ülemvõimu Vene maade üle.

Paganlikud valitsejad

muuda
  Pikemalt artiklis Novgorodi vürst
  Pikemalt artiklis Kiievi suurvürst

Kristlikud Kiievi suurvürstid

muuda
  Pikemalt artiklis Kiievi suurvürst

Mongolite-aegse ja -järgse Venemaa mõjukaimad valitsejad

muuda
  Pikemalt artiklis Kuldhord

Vladimiri-Suzdali suurvürstid

muuda
  Pikemalt artiklis Vladimir-Suzdal

Vladimir-Suzdali vürstid polnud küll ametlikult Venemaa riigipead, kuid omasid sageli seda staatust reaalselt. Mongolite vallutuse järel tegid nood Vladimiri suurvürstist ka ametlikult Venemaa valitseja, kes pidi neile makse korjama. Mongolid võisid neile ebameeldiva suurvürsti ka võimult kõrvaldada. Seda kasutasid omavahelistes intriigitsemistes ära ka kohalikud vene valitsejad, eriti edukalt Moskva vürstid, kes 14. sajandi jooksul suurvürstitiitli sisuliselt monopoliseerisid. Nende juhtimise all suutsid venelased end mongolite võimust ka vabastada. 15. sajandil hakkasid Moskva valitsejad end ka ametlikult nimetama Moskva suurvürstideks, mida nad tegelikult juba sajandi olid olnud. Venemaa ühendamise protsess viidi lõpule 16. sajandi jooksul, ehkki paljud idaslaavlaste alad jäid veel Poola-Leedu riigi kätte.

Tveri vürstid

muuda
  Pikemalt artiklis Tveri vürstiriik ehk Tveri vürstkond

Moskoovia valitsejad

muuda

Moskva vürstid

muuda
  Pikemalt artiklis Moskva Vürstiriik

Moskva suurvürstid

muuda
  Pikemalt artiklis Moskva Suurvürstiriik

Moskva tsaarid

muuda
  Pikemalt artiklis Moskva Tsaaririik

Venemaad valitsenud monarhid

muuda
  Pikemalt artiklis Venemaa Keisririik

Venemaa keisrid

muuda
  Pikemalt artiklis Venemaa keiser

Ajutine Valitsus

muuda
  Pikemalt artiklis Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Vabariigi peaminister

muuda
  Pikemalt artiklis Venemaa Vabariik

Nõukogude Venemaa riigipea

muuda
  Pikemalt artiklis Venemaa Nõukogude Vabariik
  Pikemalt artiklis Vene SFNV

Venemaa kodusõja-aegsete riikide riigipead

muuda
  Pikemalt artiklis Vene kodusõda
  Pikemalt artiklis III Vene revolutsioon

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ametlikud ja tegelikud riigipead

muuda

Täpsemalt Nõukogude Liidu riigipeade ja valitsejate kohta vaata artiklit Nõukogude Liit

Nõukogude Liidu tegelikud riigijuhid

muuda
  Pikemalt artiklis NLKP KK peasekretär

Tavaliselt olid nendeks partei peasekretärid, ent 1920ndate alguses käis võimuvõitlus peamiselt kahe grupi vahel, mille eeotsas seisid Trotski ja Stalin (Lenin oli alates 1922. aasta lõpust raskelt haige). Teine võimuvõitluste laine algas peale Stalini surma ja siis jäi peale Nikita Hruštšov.

Nõukogude Liidu ametlikud riigipead

muuda
  Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu Presiidium

Vene NFSV ametlikud riigipead

muuda
  Pikemalt artiklis Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees

Venemaa Föderatsiooni riigipead

muuda
  Pikemalt artiklis Venemaa

Presidendid

muuda
  Pikemalt artiklis Venemaa Föderatsiooni president

Viited

muuda