Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp

Romanovite dünastia rajaja oli Mihhail I Fjodorovitš Romanov. Maakogu (Zemski Sobor) valis ta Venemaa valitsejaks vkj 21. veebruaril/ukj 3. märtsil 1613, kui ta oli 16-aastane. Vkj. 11. juulil/ukj 21. juulil 1613 krooniti ta Moskva Kremlis Uspenski katedraalis tsaariks.

Romanovid

muuda
 
Mihhail Romanov
 
Peeter I
 
Jelizaveta Petrovna

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

muuda
 
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad aastatel 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

 
Nikolai I
 
Aleksander III
 
Nikolai II

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast

muuda
  • 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
  • 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
  • 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
    • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimise seadus

muuda
  Pikemalt artiklis Troonipärimisseadus (Venemaa)

Troonipärimise seaduse Venemaal kehtestas keiser Paul I 1797. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses "Keiserliku perekonna institutsioon" («Учреждение об императорской фамилии») "Venemaa keisririigi seaduste kogumikku" («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused tegi selles Nikolai II 1911. aastal.

Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:

  1. kuulumine Romanovite keiserlikku kotta;
  2. meesliinis esimesena sündimine;
  3. vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
  4. sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja selle kaanonitele;
  5. põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
  6. troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
  7. meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab eeltoodud nõuetele[2].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Йен Воррес: Мемуары Великой Княгини Ольги Александровны". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2009. Vaadatud 26. märtsil 2009.
  2. "Александр Бушков. Красный монарх.". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 12. juulil 2009.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda