Ava peamenüü

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi valitsejatedünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp

Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks krooniti Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613.

RomanovidRedigeeri

 
Mihhail Romanov
 
Peeter I
 
Jelizaveta Petrovna

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiaRedigeeri

 
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar Anna Petrovna Romanova. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II.

 
Nikolai I
 
Aleksander III
 
Nikolai II

Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastastRedigeeri

  • 1917–1938 Kirill Vladimirovitš (Kirill I), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936)
  • 1938–1992 Vladimir Kirillovitš (Vladimir III), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010)
  • 1992– Maria Vladimirovna (Maria I), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986)
    • troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981)

Troonipärimise seadusRedigeeri

Troonipärimise seadus Venemaal kehtestati keiser Paul I poolt 1791. aastal. Nikolai I ajal, 1832. aastal, lisati see sõnastuses Keiserliku perekonna institutsioon («Учреждение об императорской фамилии») Venemaa keisririigi seaduste kogumikku («Свод законов Российской империи»). Viimased parandused sellesse viidi sisse Nikolai II poolt 1911. aastal.

Keisritrooni pärijale esitatud nõuded:

  1. Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta;
  2. Esmasündimus meesliinis;
  3. Vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma valitseva koja liikmega);
  4. Sündimine õigeusklikest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja tema kaanonitele;
  5. Põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine;
  6. Troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast;
  7. Meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab ülalloetletud nõudmistele[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri