Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)

Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Федоровна; 13. juuli (vkj. 1. juuli) 1798 Berliin1. november (vkj. 20. oktoober) 1860 Peterburi) oli Venemaa keisrinna. Ta oli keiser Nikolai I abikaasa ja keiser Aleksander II ema.

Aleksandra Fjodorovna portree (1826). Ermitaaž

Ta sündis Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm III ja Mecklenburg-Strelitzi printsessi Luise tütrena ning tema sünnijärgne nimi oli Friederike Luise Charlotte Wilhelmine. Tal oli 2 vanemat venda ning 3 nooremat õde ja 3 nooremat venda. Üks noorem vend ja üks noorem õde surid vähem kui 2 aasta vanustena, kõik ülejäänud õed-vennad elasid Aleksandra Fjodorovnast kauem.

Tema ema suri 19. juulil 1810, 9 kuud pärast viimase lapse sündi. Friederike oli siis 12-aastane. Isa abiellus 1822 uuesti naisega, kes oli Friederikest 2 aastat noorem, kuid Friederike oli selleks ajaks vanematekodust lahkunud. Isa teine abielu oli morganaatiline ja sellest lapsi ei sündinud.

Nime Aleksandra Fjodorovna sai ta 24. juunil 1817 pärast õigeusku üleminekut ja ristimist, nädal aega enne pulmi.

1. juulil 1817 abiellus ta suurvürsti Nikolai Pavlovitšiga, kes sai Nikolai I nime all keisriks pärast oma venna Aleksander I surma 1. detsembrilo 1825. Aleksandra Fjodorovna krooniti keisrinnaks koos Nikolai I kroonimisega Moskvas 22. augustil 1826 (Venemaa Keisririik) ja Varssavis 12. mail 1829 (Poola kuningriik).

Aleksandra Fjodorovna abielust sündis 4 poega ja 3 tütart:

Aleksandra Fjodorovna oli Venemaa naisharidusasutuste patroon.

Tema järgi on nimetatud Aleksandra teater ja Peterhofis asuv Aleksandria park.

Ta suri 20. oktoobril 1860 Peterburis ja maeti Peterburi Peeter-Pauli kindluse katedraali sama aasta 5. novembril.