Jaan Märtson
Jaan Märtson VR II/3 (28. märts (vkj 16. märts) 1884 Vana-Tänassilma vald – 7. veebruar 1942 Saransk) oli Eesti sõjaväelane, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
| Jaan Märtson | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
28. märts, 1884 Vana-Tänassilma vald, Eesti |
| Surmaaeg |
7. veebruar, 1942 Saransk, Venemaa |
| Teenistus |
Vene tsaariarmee 1917–1918 Eesti Rahvavägi 1918–1920 |
| Auaste |
Nooremallohvitser (1919) Nooremseersant (1940) |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud |
Vabadusrist II/3 Püha Georgi risti IV järk |
Elulugu muuda
Sündis 28. märtsil (vkj 16. märtsil) 1884 Viljandimaal Viljandi kihelkonnas Vana-Tänassilma vallas Rebaste karjamõisas töölise peres. Õppis Vana-Tänassilma vallakoolis, Viljandi kihelkonnakoolis ja Viljandi linnakoolis.[1]
Sõjaväeline teenistuskäik muuda
1917–1918 võttis suurtükiväes osa Esimesest maailmasõjast. Pärast demobiliseerimist asus 1918 tööle Koorküla mõisa mehaanikuna.
Osales Eesti Vabadussõjas 6. jalaväepolgus detsembrist 1918. Langes Taagepera mõisas punaväe kätte vangi, saadeti koju Koorküla valda. Astus jaanuaris 1919 taas teenistusse 6. jalaväepolku. Viidi veebruaris 1919 üle suurtükiväe tagavarapatareisse, kust mõni päev hiljem määrati 2. suurtükiväepolgu 1. patareisse. Alates märtsist 1919 teenis[2] Soomusautode kolonni 1. rühmas soomusauto "Kalevipoeg" ülema kapten Einar Lundborgi abina.[1]
| „ | Kahurväelaseks sain ma 38-aastase allohvitseri ja talumehe Jaan Märtsoni, kes oli hiiglasliku kasvuga, tugev ja laiaõlgne nagu mõni raskekaalumaadleja. Ka tema jäi "Kalevipojale" kogu minu teenistusajaks, ta mängis paljudes lahingutes silmapaistvat osa, eriti aga olukorris, kus olime sattunud raskustesse või kui oli vaja päästa meie soomusmasin. | “ | Einar Lundborg[3] | ||
Paistis lahinguolukordades silma julguse, vapruse ja suure rahulikkusega. Oli laialdase silmaringiga mees ning kõneles soravalt vene ja saksa keelt.[4] Nimetati augustis 1919 rühma nooremfeierverkeriks. Septembris 1919 ülendati kapraliks. Pälvis Loodearmeelt Georgi risti IV järgu. Ülendati nooremallohvitseriks oktoobris 1919 ja nimetati vanemfeierverkeriks. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Võrumaal, Põhja-Lätis ning Pihkva, Ostrovi ja Narva rindel. Demobiliseeriti märtsis 1920. Senine aukraad nimetati juunis 1940 ümber nooremseersandiks.
Autasustati 24. augustil 1920 Vabadusristi II liigi 3. järguga nr 770:
| „ | Soomusauto "Kalewipoeg" nooremale alamohwitserile Jaan MÄRTSON'ile hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingus 24. augustil 1919 a. Wassiljewi küla juures. | “ | |||
Vabadusristile lisandusid 12 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal.[1]
Hilisem elukäik muuda
Autasumaa suurusega 18,52 hektarit eraldati mais 1921 Valgamaa Tõlliste valla Tõlliste mõisast. Koht sai nimeks Kuuste talu. Ehitas elumaja ning majandushooned, kinnistati tema nimele septembris 1931. Soetas lisaks 13,6-hektarise Lepiku talu, mis oli samuti eraldatud Tõlliste mõisa maadest. Oli talunik, Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Valga osakonna liige.
Nõukogude repressiivorganid arreteerisid ta 10. aprillil 1941 Kuuste talus. Peeti kinni Valga ja Pihkva vanglates, kust juulis 1941 viidi Venemaale. 27. detsembril 1941 mõisteti Mordva ANSV prokuratuuri otsusega surma. Jaan Märtson lasti maha 7. veebruaril 1942 Saranskis. Matmispaik teadmata.
Tema nimi on 23. aprillil 2004 Tori kirikus avatud Teise maailmasõja ohvritena hukkunud Vabadusristi kavaleridele pühendatud mälestustahvlil.[5]
Perekond muuda
Abiellus 9. augustil 1914 Tänassilma apostliku õigeusu kirikus Johanna Schultsenbergiga (1891–1940).
Lapsed: Anna (1916–1917), Maria (1916–1917), Jaan (1920), Arnold (1922–1923), Johannes (1924), Osvald (1928–1933) ja Hans (1930–1994).[1]
Auastmed muuda
- 1919 – kapral
- 1919 – nooremallohvitser
- 1940 – nooremseersant
Tunnustus muuda
- Vabadusrist II/3 (24. august 1920)
- Püha Georgi risti IV järk
- Eesti Vabadussõja mälestusmärk
- Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal
- 12 000 marka
- Autasutalu Valgamaal
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Pihlak, J (2008). Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad. Viljandi Muuseumi aastaraamat, lk 222
- ↑ Wabaduse Risti saajate nimekiri., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 191, 27 august 1920
- ↑ Lundborg, E (1968). Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, lk 113
- ↑ Lundborg, E (1968). Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, lk 266
- ↑ Pihlak, J (2008). Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad. Viljandi Muuseumi aastaraamat, lk 222–223