Kalevipoeg (soomusauto)
Kalevipoeg oli Eesti Rahvaväe soomusväe soomusauto Eesti Vabadussõjas.
Soomusauto Kalevipoeg  | |
|---|---|
| Soomusauto Kalevipoeg tehnilised andmed | |
| Pikkus | m |
| Laius | m |
| Kõrgus | m |
| Kaal | 8,0 t |
| Kiirus | maastikul maanteel 45 km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? maanteel km |
| Suurtükk | 37 mm Hotchkiss/Saksa pommipilduja[1] |
| Kuulipildujad | 7,7 mm Madsen |
| Soomus | 7 mm |
| Mootor | |
| Mootori võimsus | 60 hj |
| Meeskond | inimest |
"Kalevipoeg" ehitati Tallinna Sadamatehastes ning valmis 1919. aasta aprillis.
"Kalevipoeg" Eesti Vabadussõjas muuda
"Kalevipoja" komandör oli Einar Lundborg, kes määrati 16. aprillist omal soovil Soomusautode Kolonni 1. rühma "Kalevipoja" ülemaks, kellena võttis alates 25. aprillist osa lahingutest Lõuna- ja Viru rindel, Kagu-Eestis, Põhja-Lätis ning Loode-Venemaal, jõudes 25. mail koos Eesti vägedega Pihkvasse ning sai kuulsaks hulljulgete sissetungidega Vene rindejoone taha.[2]
23. augustil 1919, Võru rindel 6. jalaväepolgu ja Lundborgi “Kalevipoja” pealetungil Pihkva taga Slavkovitši rajoonis, umbes 250–300 m enne Slavkovitši küla läbis maanteed võrdlemisi sügav ja lai, umbes mehekõrguse sügavune kraav, millele oli ehitatud kerge puusild. Soomusautod pidid tagurpidi lahingusse minema, et vältida tabamusi mootorisse, et aga “Kalevipojal” puudus tagumine rool, siis liikus ta tagurpidi ja aeglaselt sillale. Kui tagumised rattad olid sillale jõudnud, vajus sild sisse ja auto jäi keskkohaga rippuma kraavi pervele ega olnud "Kalevipoeg" enam võimeline liikuma edasi ega tagasi.
6. jalaväepolgu II pataljon alamkapten Aleksander Jaaksoni juhtimisel tõmbus tagasi, jättis “Kalevipoeja” maha. Punased viisid öösel ära selle 37 mm kahuri, kuid jätsid auto rikkumata. Järgmine päev Soomusautode kolonni ülem kapten August Nieländer saabus Valgast kohale soomusautol “Pisuhänd”, et teha katset “Kalevipoja” päästmiseks. Kraavipõhja ehitati soomusauto alla raudteeliipritest vundamendi, et niiviisi auto maa küljest lahti saada ja üles tõsta. “Pisuhänd”a trossiga tõmmati soomusauto jälle maanteele ja päästeti.
Viited muuda
- ↑ Soomusautode kolonni ülem kapten August Nieländer mälestused
- ↑ Joon, S: Mark Soosaar näitab Eesti loomisest tehtud filme[alaline kõdulink]. Pärnu Postimees, 22. veebruar 2008
Kirjandus muuda
- Einar Lundborg. SOOMUSAUTOGA EESTI VABADUSSÕJAS. Grenader Grupp, 2012, 207 lk, ISBN 9789949448760