Tallinna–Narva maantee

(Ümber suunatud leheküljelt Tallinn-Narva maantee)

Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.

M1-EE.svg Tallinna–Narva maantee

Maantee saab alguse Tallinna kesklinnast Viru väljakult. Edasi kulgeb maantee 10,4 km ulatuses piki Tallinna tänavaid (Narva mnt, Pronksi, Tartu mnt, Peterburi tee) Pirita jõeni, kus ületab Tallinna piiri. Tallinna–Narva maantee kulgeb piki Eesti põhjarannikut ja on Euroopa maantee E20 osa. Viimased 3,5 km kulgeb maantee piki Narva linna tänavaid – Tallinna maantee, Peetri plats, Peterburi maantee. Maantee lõpeb Sõpruse sillal Eesti-Venemaa riigipiiril. Kuni 80,7. kilomeetrini on maantee kahe eraldatud vastassuunalise sõiduteega. Tee pikkus on 212,646 km.

Maantee läbib kolme maakonda: Harju maakonda (Tallinna linn, Maardu linn, Jõelähtme vald, Kuusalu vald), Lääne-Viru maakonda (Haljala vald, Rakvere vald, Rakvere linn, Viru-Nigula vald) ja Ida-Viru maakonda (Lüganuse vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Narva linn)

AjaluguRedigeeri

 
Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva maantee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal
  Pikemalt artiklis Tallinna–Peterburi postimaantee

Varaseimad kirjalikud andmed Tallinna–Narva maantee kohta pärinevad 17. sajandi algusest, mil Hollandi saatkond reisis Tallinnast Venemaale. Hollandlaste marsruut oli Tallinn–ValklaKolgaToolseKudrukülaNarva ja neil kulus sihtkohta jõudmiseks viis päeva. Narvast Vokani kattus hollandlaste marsruut hilisema Peterburi–Riia postiteega. 1780. aastal suunati raskesti läbitava Toila oru tõttu tee põhjarannikult lõuna poole. Tallinna–Peterburi ja Peterburi–Riia postimaanteede uueks lahknemiskohaks sai Jõhvi.[1]

Kuni 20. sajandi alguseni oli Tallinna–Narva maantee kitsas ja käänuline pinnastee, kuid seoses autotranspordi kiire arenguga toimusid Venemaa Keisririigi viimastel aastatel maantee tähtsamatel lõikudel (Tallinna, Jõhvi ja Narva ümbruses) teetööd, ehitati kruusateid ja rajati püsisildu. Maantee remonditööd toimusid naturaalkohustuse alusel.[1]

Iseseisva Eesti Vabariigi ajal suudeti parandada vaid üksikuid Tallinna–Narva maantee lõike, kuigi maantee kuulus kõrgeima ehk I klassi maanteede hulka. Siiski paranes Tallinna–Narva maantee seisukord tunduvalt pärast 1929. aastat, kui hakkas kehtima maanteede seadus. Uue seadusega kaotati I klassi maanteedelt naturaalkohustus ja teede korrashoidu hakati rahastama riigikassast. 1930. aastate teisel poolel said püsiva katte Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva sissesõidud. 1940. aastal, vahetult enne Eesti okupeerimist, koostati viie aastane tegevuskava, mis nägi ette ehitada Harjumaal 20 kilomeetrit ja Virumaal 70 kilomeetrit uut teed. Puhkenud sõja tõttu jäid plaanid teostamata. Tallinna–Narva maantee sai sõjas rängalt kannatada.[1]

 
Tallinna–Narva maantee Kuusalu lähedal 1948. aastal

Maantee taastamistöödega tehti algust 1944. aasta sügisel ning aktiivsem taastamistöö toimus kahe järgneva aasta jooksul. Maantee tähtsust tõstis see, et Tallinna–Narva maantee oli otseühendus Eesti NSV pealinna, Tallinna ja NSV Liidu tähtsuselt teise linna Leningradiga. Suuremahulised teetööd algasid Tallinna–Leningradi maanteel 1945. aasta lõpus või 1946. aasta alguses. Peamise tööjõuna kasutati tee-ehitusel Nõukogude Liidus selleks ajaks juba üsna tavapäraseks kujunenud praktika kohaselt teises maailmasõjas sõjavangi langenud Saksa sõjavange. Sakslaste põhiliseks tööülesandeks oli tee muldkeha ehitus, mis toimus suurelt jaolt käsitsi, ka muldkeha tihendamine toimus käsitsi, tambitsa abil. Betoonitööd olid mehhaniseeritud, betoonkatte servadesse paigutati terasest roopad, mida mööda liikus USA-st majandusabi korras saadud betoneerimismasin. Saksa sõjavangid lõpetasid ehitustööd Narva maanteel 1949. aasta oktoobri lõpus, mil nad kodumaale tagasi viidi. Sakslaste asemele toodi maanteed ehitama Vene vangid, kes töötasid maanteel 1950. aastate lõpuni.[2]

 
Tallinna–Narva maantee Tallinna piiril 2009. aastal
 
Tallinna–Narva maantee Loo–Maardu lõigu ehitus 2010. aastal

Maanteede Valitsuse tegevuse õiendi alusel oli Saksa sõjavangide ehitatud betoonmaantee ehituse alguspunktiks maantee 22. kilomeetri lõpp. Saksalaste ehitatud tsementbetoontee pikkuseks oli ligi 28 kilomeetrit. 1964. aasta maantee passis kulges tsementbetoontee kilomeetritel 22,8–49,8. Maantee ehituse ajal surnud sõjavangide ametlik kalmistu asub Tallinnas Kloostrimetsas, Pirita ja Metsakalmistu vahel. Aja jooksul asendati betoontee asfaltbetoonkattega. Viimased lõigud vangide tehtust kaeti 1980. aastate alguses.[2]

1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses alustati Tallinna–Narva maanteel mustkatte ehitamist ja 1950. aastate alguses alustati Narva maanteel ajutiste puitsildade asendamist raudbetoonsildadega. Tallinna–Narva maanteel toimus vilgas ehitustegevus vaatamata sellele, et ülejäänud maanteede olukord oli väga vilets. 1956. aastaks Narva maantee kogu pikkuses tolmuvaba. Esimene Eesti asfaltbetoontehas avati Tallinna–Narva maantee läheduses Pahnimäel. Mõne aja pärast rajati tehased ka Kohtla-Järvele ja Toilasse. Lõviosa 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate alguse Eesti NSV asfaltbetoonitoodangust läks just Narva maantee katte ehituseks. 1960. aastate keskpaigas oli Tallinna–Narva maantee vaieldamatult Eesti NSV kõige moodsam ja paremas seiskorras olev tee.[2]

1964. aasta veebruaris alustati Tallinna–Leningradi maantee esimestel kilomeetritel (4,9–12,2), Tallinna–Maardu vahelise lõigu tsementbetoontee ehitustöid. Teelõiku ehitati kolm ja pool aastat. Muldkeha oli 30 meetrit lai ja teekatte laius oli 2×7,6 meetrit (neli sõidurada, kummalgi pool kaks). 1967. aasta novembris valminud 7,1 kilomeetri pikkuse lõigu näol oli tegemist Eesti esimese kahe eraldatud sõidusuundadega maanteega. Ekslikult on arvatud, et just seda teelõiku ehitasid Saksa sõjavangid.[2]

Tallinna–Narva maantee laiendamine jätkus 1970. aastatel seoses 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordivõistluste toimumisega Tallinnas. Suurimaks projektiks kujunes KuusaluValgejõe 23,7 kilomeetri pikkuse teelõigu neljarealiseks ehitus. Olümpiamängude ettekäändel remonditi ka mitmeid teisi maantee lõike. Maantee neljarealiseks ehitamisega jätkati ka 1980. aastatel ja kümnendi lõpuks oli lisandunud 24,3 kilomeetrit I klassi maanteed. Ehitustööd peatusid 1990. aastate alguses Eesti taasiseseisvumisele järgnenud majanduslanguse tõttu.[2]

Poolelijäänud töödega jätkati vaikselt 1990. aastate teises pooles. 2002. aastal alanud Ikla–Tallinn–Narva maantee taastusremondi projekti raames rekonstrueeriti põhjalikult maantee Virumaale jääv osa, kokku 113,7 kilomeetri ulatuses.[2] 2004. aastal alustati Maardu–Valgejõe teelõigu rekonstrueerimist, et viia see euronõuetega vastavaks.[3] Valgejõe–Rõmeda teelõigu renoveerimise esimese etapi raames toimusid 2009 – 2011 suuremahulised rekonstrueerimistööd LiiapeksiLoobu teelõigul. Teiseks etapiks oli Viitna möödasõidu ehitus, millega oli alustatud juba 1980. aastatel.[4] Neljarealise maanteena ehitatud möödasõit valmis 2012. aastal.[5]

 
Tallinna-Narva maantee, Jägala lähedal

2010. aastal valmis neljarealine Kukruse–Jõhvi teelõik, mis oli suurim ja kallim tee-ehitus projekt, mis senimaani Eestis toimunud. See Tallinna–Narva maantee 7 kilomeetrine lõik (156,0-163,2) oli varem üks Eesti ohtlikumaid teelõike.[6] 2012 aastal avati Loo–Maardu rekonstrueeritud teelõik. Tööde käigus ehitati teelõik 3,7 kilomeetri ulatuses kuuerajaliseks ning 3,1 kilomeetri ulatuses neljarajaliseks I klassi maanteeks.[7] Tegemist oli esimese kuuerealise maanteelõiguga Eestis. Samal aastal valmis ka Tallinna–Narva ja Rakvere–Haljala maantee eritasandiline ristmik.[8]

Sillamäe eritasandiline liiklussõlm valmis 2017. aastal. Sama projekti raames kaotati ka samatasandiline ristumine Sillamäe sadama raudteega.[9] Rõmeda ja Haljala vaheline neljarealine teelõik avati 2020. aastal, mille järel on Tallinn–Narva maantee 80 kilomeetrine lõik Tallinnast Rakvereni täies ulatuses vähemalt neljarealine I klassi maantee.[10]

Asulad Tallinna–Narva maanteelRedigeeri

 
Tallinna–Narva maantee talvel. Pildistatud Kuusalu lähedal.

Tallinn, Iru küla, Nehatu küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Maardu linn, Maardu küla, Võerdla küla, Vandjala küla, Loo küla, Rebala küla, Jõelähtme küla, Koogi küla, Jägala küla, Ruu küla, Kodasoo küla, Rummu küla, Saunja küla, Valkla küla, Kiiu alevik, Kuusalu alevik, Kuusalu küla, Ilmastalu küla, Kupu küla, Kahala küla, Vahastu küla, Kolga alevik, Liiapeksi küla, Kemba küla, Kõnnu küla, Valgejõe küla, Läsna küla, Loobu küla, Viitna küla, Rõmeda küla, Liiguste küla, Kärmu küla, Aaspere küla, Sauste küla, Lihulõpe küla, Vanamõisa küla, Haljala alevik, Kisuvere küla, Idavere küla, Aasu küla, Põdruse küla, Arkna küla, Roodevälja küla, Aluvere küla, Sõmeru alevik, Koovälja küla, Kaarli küla, Raudlepa küla, Katku küla, Võhma küla, Muru küla, Rahkla küla, Sämi küla, Sämi-Tagaküla küla, Varudi-Vanaküla küla, Pikaristi küla, Varudi küla, Võrkla küla, Pada küla, Aasukalda küla, Tüükri küla, Pada-Aruküla küla, Koogu küla, Oru küla, Rannu küla, Kõrtsialuse küla, Kõrkküla küla, Purtse küla, Liimala küla, Jabara küla, Mustmätta küla, Varja küla, Voorepera küla, Aa küla, Saka küla, Ontika küla, Kaasikaia küla, Amula küla, Järve küla, Paate küla, Täkumetsa küla, Kukruse küla, Kabelimetsa küla, Edise küla, Kotinuka küla, Linna küla, Pühajõe küla, Voka küla, Konju küla, Vaivina küla, Päite küla, Sillamäe linn, Perjatsi küla, Pimestiku küla, Sinimäe alevik, Udria küla, Hundinurga küla, Hiiemetsa küla, Laagna küla, Puhkova küla, Vodava küla, Peeterristi küla, Tõrvajõe küla, Soldina küla, Olgina alevik, Narva linn.

Sillad Tallinna–Narva maanteelRedigeeri

 
Tallinna–Narva maantee Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel

Sildade nimistu pärineb Teeregistri andmebaasist[11]

Silla nimi Kaugus maantee algusest, km Ületatav takistus
Nehatu I ja II sild 10,376 Pirita jõgi
Iru-Loo tunnel 10,995 Loo - Loovälja tee
Maardu järve jalakäijate tunnel 14,892 jalakäijate tee
Maardu mõisa jalakäijate tunnel 15,906 jalakäijate tee
Maardu I ja II viadukt 16,996 Loo - Loovälja tee
Jõelähtme I ja II sild 22,953 Jõelähtme jõgi
Jägala I ja II sild 26,530 Jägala jõgi
Kodasoo I ja II viadukt 31,501 Kodasoo liiklussõlm
Kivisilla karjatunnel 32,879 karjatee
Kiiu I ja II viadukt 36,996 Kiiu–Soodla tee
Kuusalu jalakäijate tunnel 39,712 jalakäijate tee
Kuusalu I ja II viadukt 40,224 Kuusalu tee
Kahala I ja II viadukt 45,134 Kursi tee
Männiku sild 49,820 jalakäijate tee
Valgejõe I ja II sild 59,591 Valgejõgi
Loobu I ja II sild 69,773 Loobu jõgi
Arkna sild 97,036 Selja jõgi
Aluvere viadukt 98,478 Rakvere–Kunda raudtee
Sõmeru sild 101,222 Selja jõgi
Sämi sild 109,318 Kunda jõgi
Padaoru sild 119,519 Pada jõgi
Aseri viadukt 126,874 raudtee
Purtse sild 137,905 Purtse jõgi
Varese sild 166,914 Pühajõgi
Kõrve sild 169,823 Pühajõgi
Voka sild 172,841 Pühajõgi
Sillamäe tunnel 185,119 jalakäijate tee

Tallinna–Narva maanteega ristuvad riigimaanteedRedigeeri

 
Eesti põhiteede kaart
Ristuva tee number Ristuva tee nimi Ristmiku kaugus maantee algusest, km
2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 2,8
11 Tallinna ringtee 9,7
5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee 100,5
3 Jõhvi–Tartu–Valga maantee 162,4
94 Muuga sadama tee 14,7
13 Jägala–Käravete maantee 26,5
85 Liiapeksi–Loksa maantee 52,1
24 Tapa–Loobu maantee 69,0
23 Rakvere–Haljala maantee 89,0
20 Põdruse–Kunda–Pada maantee 92,6
20 Põdruse–Kunda–Pada maantee 118,5
34 Kiviõli–Varja maantee 141,7
93 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku maantee 153,5
93 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku maantee 157,3
91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee 193,9
91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee 211,5
11110 Nehatu–Loo–Lagedi tee 11,4
11102 Maardu mõisa tee 16,1
11103 Maardu–Raasiku tee 18,9
11260 Jõelähtme–Kemba tee 19,2
11109 Jõelähtme–Kostivere tee 23,1
11259 Jõelähtme tee 23,4
11104 Kodasoo–Kaberla tee 31,3
11105 Kiiu–Soodla tee 37,1
11106 Kuusalu tee 40,3
11107 Kahala tee 45,2
11275 Hirvli–Vahastu tee 49,8
11276 Vahastu–Mustametsa tee 49,8
11260 Jõelähtme–Kemba tee 55,9
11108 Valgejõe tee 58,2
11108 Valgejõe tee 62,7
17176 Viitna–Koljaku tee 73,3
17142 Kadrina–Viitna tee 73,5
17174 Liiguste–Põdruse tee 78,7
17154 Kihlevere–Aaspere tee 83,2
17165 Vanamõisa tee 85,1
17145 Vanamõisa–Veltsi–Päide tee 85,1
17177 Haljala–Käsmu tee 88,9
17164 Arkna–Rakvere tee 96,9
17163 Sõmeru–Katela tee 101,0
17119 Sõmeru–Kabala tee 102,1
17157 Kunda mõisa – Sämi tee 108,9
17120 Sämi–Sonda–Kiviõli tee 109,4
17117 Pada–Sonda tee 119,5
13113 Koogu–Kalvi tee 124,6
13104 Rannu–Aseri tee 127,7
13132 Rannu–Aseri tee 132,8
13190 Purtse–Liimala–Kõrkküla tee 133,9
13118 Purtse–Lüganuse tee 137,3
13190 Purtse–Liimala–Kõrkküla tee 137,4
13119 Purtse–Hiie tee 138,7
13171 Lüganuse kalmistu tee 139,8
13191 Soodumäe–Moldova–Aa tee 142,6
13192 Varja–Moldova tee 143,2
13193 Moldova karjääri tee 143,9
13121 Voorepera–Saka tee 145,6
13123 Aa–Hooldekodu tee 146,8
13194 Aa–Aa ranna tee 147,7
13133 Saka–Ontika–Toila tee 150,2
13137 Järve–Ontika tee 154,1
13195 Järveküla–Valaste tee 155,7
13134 Kukruse–Tammiku tee 160,1
13136 Jõhvi–Uikala tee 164,0
13105 Kõrve–Toila tee 169,7
13139 Lagedi–Pühajõe tee 172,5
13138 Lagedi–Oru tee 173,3
13187 Toila–Oru tee 174,1
13199 Konju–Voka tee 176,5
13141 Sillamäe–Vaivara tee 183,9
13106 Sillamäe–Viivikonna tee 185,4
13144 Sillamäe–Sinimäe tee 187,3
13145 Hiiemetsa–Auvere tee 194,6
13146 Vodava–Meriküla maantee 201,5
13147 Peeterristi–Kudruküla tee 203,6
13149 Lapiotsa–Soldina tee 204,6
13148 Narva–Arumäe tee 207,7
13109 Narva–Mustajõe tee 209,5

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "Narva maantee ajaloost". Teeleht, juuni 2005. Vaadatud 08.04.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Mairo Rääsk. "Narva maantee ajaloost". Teeleht, august 2005. Vaadatud 08.04.2021.
  3. Toomas Herm, Aarne Mäe. "Miljonid eurod siluvad teed Tallinna poole". Virumaa Teataja, 23. jaanuar 2004. Vaadatud 08.04.2021.
  4. Andres Pulver. "Viitna ümbersõit saab lõpuks teoks". Virumaa Teataja, 20. märts 2009. Vaadatud 08.04.2021.
  5. Eugen Õis. "Suvised teetööd Lääne-Virumaal". Virumaa Teataja, 15. mai 2012. Vaadatud 08.04.2021.
  6. "Kukruse-Jõhvi teelõik valmis kaks kuud enne tähtaega". ehitusuudised.ee, 31. august 2010. Vaadatud 08.04.2021.
  7. Kelli Seiton. "Loo–Maardu tee­ läheb ehitajale kalliks maksma". Eesti Päevaleht, 10. mai 2012. Vaadatud 08.04.2021.
  8. "Haljala liiklussõlm on täies mahus avatud". Virumaa teataja, 30. november 2012. Vaadatud 08.04.2021.
  9. Gerli Romanovitš. "Sillamäe seitsme miljoni liiklussõlm on valmis saamas". Põhjarannik, 20. august 2017. Vaadatud 08.04.2021.
  10. "Valmis 16,5 miljonit maksnud Rõmeda–Haljala teelõik". ERR, 23. november 2020. Vaadatud 08.04.2021.
  11. "Teeregister".

VälislingidRedigeeri