Estonia puiestee

See artikkel räägib Tallinna tänavast; teiste asulate tänavate kohta vaata artikleid Estonia puiestee (Ahtme) ja Estonia puiestee (Oisu)

---

Estonia puiestee on üks Tallinna kesklinna peatänavaist.

Vaade Estonia puiesteele Vabaduse väljaku ristmikult; taamal Eesti Panga peahoone

Estonia puiestee algab Laikmaa tänava ristmikult Viru keskuse juurest, ristub Teatri väljaku, Sakala tänava, Georg Otsa tänava ja Kentmanni tänavaga ja lõpeb Vabaduse väljakul.

Estonia puiestee osad on varem kandnud järgmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad (saksa keeles Promenade), Ringtänav koos Mere puiesteega (Der Ring/Ringstraße), Karjavärava puiestee (1908/1910), Vabaduse puiestee, Viruvärava puiestee, Gogoli puiestee (osa Väike-Roosikrantsi ja Tatari tänava ristmikult kuni Väike-Tartu maantee ja Suur-Karja tänava ristmikuni).

Ajalugu

Panoraam Estonia puiestee ja Vene turu piirkonnast 20. sajandi alguses

Tallinna linn ja Gogoli puiestee, 1914

Puiestee nimetati Estonia puiesteeks 1923. aasta 17. jaanuaril riigi esindusteatri Estonia järgi. Puiestee on varem kandnud järgmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad (saksa keeles Promenade), Ringtänav koos Mere puiesteega (Der Ring/Ringstraße), Gogoli puiestee, Karjavärava puiestee, Vabaduse puiestee, Viruvärava puiestee.

Estonia puiestee 1930

Vabaduse puiestee ja Estonia puiestee, 1928. aasta Tallinna linna kaardil

Estonia puiestee 1942

Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lõpul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lähemal: algas Vene turu juures asunud Viru väravast, tegi Vene turu juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis Karja tänavani (praegu Georg Otsa tänav), seejärel Karja tänavast Harju väravani lähtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne Teise maailmasõda Maakri tänav ning Suur-Tartu maantee.

17. jaanuaril 1923 nimetati Viruvärava puiestee, Estonia puiesteeks. 22. jaanuaril 1936 liideti Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee ning nimetati ümber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tänav).

Estonia puiestee tänavaosa Estonia teatrihoonest Vabaduse platsini nimetati Tallinna linnavolikogu poolt Vabaduse puiesteeks 1939. aastal. Hooned Estonia teatrihoonest Vabaduse platsini kandsid Vabaduse puiestee aadressi: Eesti Pank (Vabaduse pst 1), uus Eesti Panga hoone (Vabaduse pst 3), Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (Vabaduse pst 2), Tallinna Linna raamatukogu (Vabaduse pst 4), Puhkide elumaja, linnavilla (Vabaduse pst 5).

Tartu maantee sihil asuv Tallinna Kaubamaja ehitati alles 1960. aastal. Estonia puiesteega paralleelselt kulgev Rävala puiestee (1950–1991 Lenini puiestee) moodustati alles pärast Teist maailmasõda, läbi 1944. aasta märtsipommitamises hävinud Tallinna kesklinna kvartalite ning Lenini puiestee äärde ehitatud hooned blokeerisid varem Sakala tänavani ulatunud Kaupmehe ja Lembitu tänava.

Puiestee hoonestus on aja jooksul muutunud, eriti pärast Teise maailmasõda, ning seetõttu on uute ja suuremate hoonete püstitamisega muutunud ka hoonete numeratsioon.

Hoonestus

Paarisarvuliste numbritega hooned asetsevad linnast välja suunduval teepoolel, ning paaritute numbritega hooned südalinna suunduval teepoolel.

Vaade Kaubamaja tänavale, Estonia puiestee ja Gonsiori tänava ristmikult ning viiekorruseline Eesti Energia nurgahoone/peahoone paremal

Estonia pst 1 // 3

Aadressil Estonia pst 1 // 3 asub 1958. aastal ehitatud viiekorruseline kivimaja, kunagine Eesti Energia peahoone, kus tänapäeval asuvad korterid ja kaubanduspinnad (Melon Kaubanduskeskus). Hoone rekonstrueeriti aastatel 2001–2002 (arhitekt Martin Aunin), mille käigus lisati hoone fassaadile etteulatuvad klaaspinnad.

Estonia pst 3/5 hoones tegutses RET-i Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroo, organisatsioon p/k 12, hiljem ettevõte G-4934).

Estonia pst 2

Tammsaare park

Estonia pst 2 ja Pärnu maantee vahelisel kinnistul asub Tammsaare park.

Estonia pst 4

 Pikemalt artiklites Estonia teatrihoone ja Estonia teater

Aadressil Estonia pst 4 asub Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud ja 1913. aastal valminud juugendklassitsistlik Estonia teatrihoone, ooperi- ja Eesti Rahvusballeti maja, ooperi- ja teatrihoone vahel asub Estonia talveaed. Estonia teatrihoone hävis pommirünnakus 1944. aasta 9. märtsi õhtul. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti aastatel 1948–1951 arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi.

Estonia pst 5

Estonia puiestee 5 ja Estonia pst 5a

Estonia pst 5 (algselt Estonia puiestee 15) asuvas viiekorruselises kivimajas on kaubanduspinnad ja korterid, ehitise arhitekt on Ilja Raiski. Aastakümneid asus hoones Balti Merelaevanduse Eesti Merelaevastiku Valitsus ja Eesti Merelaevanduse peakontor ning 1990ndail ehitati maja viiendale korrusele ärkel. Pärast Eesti Merelaevanduse erastamist müüs uus omanik hoone maha.

Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta märtsipommitamise käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotöökoda ja 1932–1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.

Estonia pst 5a

Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950. aastal, 1944. aasta märtsipommitamises hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Äripanga kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaülikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriülikool) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks.

Estonia pst 6

Tallinna Reaalkooli hoone Estonia puiestee 6

 Pikemalt artiklis Tallinna Reaalkool

Aadressil Estonia pst 6 asub Tallinna Reaalkooli hoone, mis valmis 1884. aastal, arhitektideks Max Höppener ja Carl Gustav Jacoby. Hoones on läbi aegade asunud haridusasutused.

Estonia pst 7

Estonia puiestee 7, vaade Tammsaare pargist

Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele

Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri väljaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni Rävala puiesteeni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu. Hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338.

Enne Teises maailmasõjas märtsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel Eesti Tarbijateühistute Keskühistu autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid. Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.. Estonia pst 19 asus Ernst Aringu äri hoone.

Estonia pst 8

Estonia puiestee 8

 Pikemalt artiklis Vene seltskondliku kogu hoone

Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobraženski ja Rudolf von Knüpfferi projekti järgi. Sellest (algselt Gogoli puiestee 4) ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimängutoad, puhvet, seal sai mängida piljardit ja keeglit. Esimese maailmasõja ajal ja kuni raamatukogu sissekolimiseni 1920. aastal oli hoones Tallinna linnavalitsuse toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal. Aastatel 1920–1921 koliti hoonesse Tallinna Linna Raamatukogu, mis (tänapäeval Tallinna Keskraamatukogu) tegutseb hoones tänapäevani. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid (Tööliste Kelder – 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4), enne seda asusid töölisorganisatsioonid "Tööliste majas" aadressil Suur-Karja tänav 18.

Estonia pst 9

Solarise keskus, Estonia puiestee 9

Estonia pst 9 // Rävala puiestee 12 asub Solarise keskus, mis avati 2009. aastal ja ehitati 2007. aastal peaaegu täielikult lammutatud Sakala keskuse asemele.

Sakala keskus oli 1985. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp. Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki Lenini puiesteed õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.

 Pikemalt artiklites Solarise keskus ja Sakala keskus

Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani Põllupidajate Ühispank ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tänav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda, ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus, lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda.

Estonia pst 10

Inglise Kolledži hoone Pärnu maantee ja Estonia puiestee 10 nurgal – endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone, mille Pärnu maantee poolsele küljele istutati toona allee

Estonia pst 10 ja Pärnu mnt 13 nurgal asub Tallinna Inglise kolledži hoone, mis ehitati aastatel 1913–1916 Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumina arhitekt Erich Jacoby ja insener Aleksander Rosenbergi projekti järgi.

Teise maailmasõja järel paigutati koolihoonesse Tallinna Merekool, mis lahkus sealt 1994. aastal pärast uue koolihoone valmimist Lasnamäel. Merekooli ühiselamu asus Tallinna vanalinnas aadressil Vene tänav 12.

Tallinna Inglise kolledž asus hoonesse pärast remonti 1996. aasta 1. augustil.

Estonia pst 11

Estonia puiestee 11

Estonia pst 11 // Sakala tänav 2 (algselt Väike-Pärnu maantee 1) asub endise Eestimaa Aadli Krediitkassa pangahoone, mis oli 1904. aastal Tallinnas teine kaasaegne spetsiaalselt pangaks rajatud hoone. Ehitise arhitekt on August Reinberg.

1917. aasta märtsirevolutsiooni järel asus selles hoones Eesti Punakaardi staap ja Teise maailmasõja eel Põllumajanduspank.

20. septembril 1944 Teise maailmasõja ajal, saksa vägede taandumisel Eestist ja enne Nõukogude vägede sissetungi Tallinna, moodustati hoones Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Tiefiga.

Pärast Teist maailmasõda asus hoones Eesti Ametiühingute Kesknõukogu.

1998. aastast on hoone täielikult Eesti Panga kasutuses ning seal asub ka Eesti Panga muuseum.

Algslelt hoones aadressiga Estonia puiestee 11, Väike-Tartu maantee ristmikul asus Herman Rõivase rõivakauplus, kolmekorruselises kivihoones. Hoone hävines Teises maailmasõjas.

Estonia pst 13

Eesti Panga vanem hoone, Estonia puiestee 13. Algne Venemaa Riigipanga Tallinna osakonna kontor

Estonia pst 13 hoone vanem osa (praegune Eesti Panga A korpus) valmis 1909. aastal kui Venemaa Riigipanga Tallinna osakonna kontor, mille autor on vene arhitekt Aleksandr Jaron. Hoone projekti eeskujuna on kasutatud Peterburi laenukassa projekti ja Venemaa keisririigi maakonnalinna riigipanga tüüpprojekti. Riigipanga Tallinna osakond avati 1. septembril 1875 ja allus Riigipangale Peterburis ja Rahandusministeeriumi riigikassa departemangule. Riigipanga Tallinna osakonna ülesanneteks oli vanade riiklike krediidiasutuste võlgade likvideerimine, lühiajalise krediidi andmine kaubandusele, tööstusele ja põllumajandusele; talumaade väljaostule ja riigikassa haldamisele kaasaaitamine. Panga osakonnad käsutasid kubermangu- ja maakonnarenteides olevaid summasid ning sooritasid jooksvad maksed riigikassa arvelt. Arvelduste, laenude, hoiuste vastuvõtmine ja raha ülekandmine (renteide kaudu).

24. veebruaril 1918 moodustati endistes Vene Riigipanga ruumides Eesti Ajutine Valitsus. Hoone Suurt saali ehk Iseseisvussaali kaunistab vene sümbolisti Nikolai Kalmakovi 1921. aastal valminud suurmaal “24. veebruar 1918”, millel on kujutatud Päästekomitee liikmeid Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja Konstantin Konikut.

Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13

Aadressil Estonia pst 13 // Kentmanni tänav 1 asub asutuse B korpus, mis on 1935. aastal valminud Eesti Panga hoone; arhitektideks Eugen Habermann ja Herbert Johanson ning inseneriks Ferdinand Gustav Adoff. Kolme tänavat (Estonia pst, Kentmanni ja Sakala tänavat, algselt Vabaduspuiestee, Kaupmehe tänava ja Väike-Pärnu maantee nurgal) ääristava maja peasissepääs on Estonia puiesteel, läbi kahe korruse ulatuv operatsioonisaal aga asetseb piki Kentmanni tänavat.

Aastail 1938–1940 asusid hoones Eesti Raadiooperaatorite Ühing ning E.R.Ü. Raadio- ja elektrotehnika laboratoorium ja töökojad ning Eesti Raadiooperaatorite Ühingu laboratoorium.

Nõukogude ajal asus hoones NSV Liidu Riigipanga Eesti filiaal.

Estonia pst 15

Estonia puiestee 15

Karüatiid Estonia puiestee 15 majal

Aadressil Estonia pst 15 (algselt Estonia puiestee 8) asub Aleksandr Jaroni projekteeritud ja 1912. aastal valminud hilisjuugendstiilis uusklassisistlike joontega algselt Eduard Höppeneri, hiljem Joakim Puhki villa, mis on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks. Hoone projektis on ära kasutatud varasem, 19. sajandil ehitatud tagasihoidlik elamu. 1956. aastal muudeti hoone ruumijaotust ja ehitati puuosale peale teine korrus. 1990. aastatel on hoonele juurde ehitatud uus trepikoda.

1990. aastate algul tegutses hoones Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusamet, seejärel tegutsesid seal ERA Pank, kindlustusseltsi Polaris ja teiste ERA Panga tütarettevõtete esindused. 2001. aastal müüdi maja Pindi Kinnisvarale.

Estonia pst 15a

Estonia pst 15a // Kentmanni tänav 4 // Sakala tänav 10 asus kahekorruseline kivimaja. 2013. aastal valmis kinnistul Sakala ärihoone. Hoone projekteeris arhitekt Anu Tammemägi. Kuuekorruselise hoone esimesel korrusel on toitlustus- ja teeninduspinnad ning ülemistel korrustel bürood.

Estonia pst 17

Estonia puiestee 17

Aadressil Estonia pst 17 asuvas hoones tegutses nõukogude ajal üks kahest Tallinna notaribüroost.

Estonia puiestee 19

Estonia puiestee 19 ja Tatari tänava 1 nurgal asus 1930. aastal ehitatud Shelli tankla, hiljem paiknes osaliselt tankla vundamendil lillepood,. Tallinna linnavalitsuse poolt kinnitatud detailplaneeringuga on lubatud antud kinnistule, Vabaduse väljaku nurgale ehitada seitsmekorruselise ärihoone, Kawe City.

Välislingid

 Estonia puiestee – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis