Vikipeedia

Sotsiaalministeerium

(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium)
 See artikkel on Eesti valitsusasutusest, välisriikide sotsiaalministeeriumide kohta vaata artiklit Sotsiaalministeerium (üldmõiste).

Sotsiaalministeerium on Eesti valitsusasutus.

Sotsiaalministeerium
Asutatud 1993
Tüüp ministeerium
Asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Terviseminister Riina Sikkut
Kantsler Maarjo Mändmaa
Eelarve maht 7,92 miljardit € (2023)
Veebileht Koduleht

Sotsiaalministeerium loodi 1. veebruaril 1993 Sotsiaalhooldusministeeriumi, Tervishoiuministeeriumi ja Tööministeeriumi ühendamise tulemusena.[1] 1993. aasta veebruarist 2014. aasta juulini oli ministeeriumi juhiks sotsiaalminister.

2. juulil 2014 tegi Vabariigi President peaministri ettepanekul valitsuse koosseisus muudatused, misjärel juhivad sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi kaks ministrit – tervise- ja tööminister ja sotsiaalkaitseminister. Tervise- ja tööminister nimetati 2023. aastal terviseministriks.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on ministeeriumi valitsemisala ülesanneteks sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.[2]

Sotsiaalministeerium on püstitanud endale kolm strateegilist eesmärki, mis tulenevad ministeeriumi juhtimisel olevate valdkondade arengukavadest[3]:

  • Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde.
  • Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, tagada sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.
  • Tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on kolm valitsusasutust: Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet ja Terviseamet.

Ajalugu

muuda

1938. aasta Valitsemise korraldamise seaduse järgi oli Sotsiaalministeeriumi ülesandeks: rahva füüsilise ja vaimse tervise ja elujõu hoidmise ja kasvatamise ning sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine; tervishoiu ja hoolekande korraldamine ja juhtimine; pensionide ala korraldamine; töökaitse- ja sotsiaalkindlustusala juhtimine; looduskaitse.[4] Sotsiaalministeeriumi koosseisu kuulusid:

  • Üldosakond. Üldosakonna ülesandeks oli: ministeeriumi kirjavahetuse toimetamine ja korraldamine; arvepidamine ja varade arvestamine; ministeeriumi majapidamise korraldamine; eelarve-ettepanekute ja eelarve täitmise aruande ettepanekute ettevalmistamine ning eelarvega ühenduses olevate muude asjade toimetamine ja korraldamine; ministeeriumi koosseisu kuuluvate riigiteenijate teenistuskirjade pidamine; ministeeriumi arhiivi korraldamine; juriidiline nõuanne ning kohtuasjade ajamine; ministri korraldusel seaduste ja määruste eelnõukavade ning muude eelnõukavade koostamine ning ministeeriumi üldiseloomuga asjade toimetamine.
  • Tervishoiu- ja Hoolekandetalitus. Tervishoiu ja Hoolekande Talituse ülesandeks oli: rahvatervishoiu, arstliku ja raviasjanduse ala juhtimine ning järelevalve teostamine, välja arvatud sõjaväetervishoid; emade- ja lastekaitse edendamine ja juhtimine; rahva üldise heaolu eest hoolitsemine ja abinõude otsimine rahva juurdekasvu edendamiseks; tervishoiulise selgitustöö korraldamine ja juhtimine ning seltskonna organiseerimine ja seltskondlikkude organisatsioonide tegevuse kooskõlastamine rahvatervishoiu, eriti emade- ja lastekaitsetööks; hoolekande- ja pensioniala korraldamine ja juhtimine ning järelevalve teostamine neil aladel; riiklikkude tervishoiu- ja hoolekandeasutiste valitsemine.[5]
  • Töökaitse- ja Sotsiaalkindlustusosakond. Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakonna ülesandeks oli: töökaitse korraldamine; tööliste ja tööandjate vahekordade selgitamine ja sel alal tekkivate küsimuste lahendamine; töötasusse puutuvate küsimuste lahendamine; sotsiaalkindlustusküsimuste lahendamine; tööturu korraldamine ja tööbörside järelevalve.[6]
  • Farmaatsiaosakond. Farmaatsiaosakonna ülesandeks oli: apteegi- ja rohuasjanduse ala juhtimine ja korraldamine ning järelevalve neil aladel, välja arvatud sõjaväe apteegi- ja rohuasjandus; kodumaa ravitaimede tootmise ja kasutamise korraldamine ja edendamine; valve apteekide, rohuladude, ravimivalmistusasutiste, farmatseutiliste ja kosmeetiliste laboratooriumide, kosmeetikatarvete-, rohu- ja värvikaupluste ja mineraalvee-tehaste ülevalve ning järelevalve farmatseutilise personaali kutsetegevuse alal.[7]
  • Sotsiaalministeeriumi juures tegutses osakonna õigustega ja ülesannetega Loodushoiu- ja Turismiinstituut. Loodushoiu- ja Turismiinstituudi ülesandeks oli: looduskaitse korraldamine ja teostamine; järelevalve teostamine avalikkude parkide korraldamise üle; Loodushoiu- ja Turismi-instituudi valitsemisele antud riigiparkide valitsemine ja korraldamine; suvituskohtade korraldamise üldjuhtimine ja igakülgne kaasaaitamine suvituskohtade väljaarendamisele ning nende tegevuse üle järelevalve teostamine; sise- ja välisturismi juhtimine ja korraldamine ning sel alal järelevalve teostamine.[8]

4. juuli 1940. aasta Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadusega[9] sedastati, et Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on: rahva füüsilise ja vaimse tervise ja elujõu hoidmise ja kasvatamise ning sotsiaalse heaolu eest hoolitsemine; tervishoiu ja hoolekande korraldamine ja juhtimine; pensionide ala korraldamine; töökaitse ja sotsiaalkindlustuse juhtimine; kehakultuuri edendamine; rahva puhke- ja vabaaja veetmise ning suvituskohtade ja turismi üldkorraldamine.[10] Sotsiaalministeerium koosnes: Farmaatsiaosakonnast; Tervishoiu ja Hoolekande Talitusest; Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Osakonnast; Vabaaja Veetmise, Kehakultuuri ja Turismi Talitusest; Üldosakonnast.

Vabaaja Veetmise, Kehakultuuri ja Turismi Talituse ülesandeks oli: rahva puhke- ja vabaaja veetmise üldkorraldamine; kehakultuuri edendamine; suvituskohtade korraldamise üldjuhtimine ja igakülgne kaasaaitamine suvituskohtade väljaarendamisele ning nende tegevuse järelevalve teostamine; sise- ja välisturismi juhtimine ja korraldamine ning sel alal järelevalve teostamine; riiklikkude kehakultuuriasutiste ja puhkekodude valitsemine.[11]

Sotsiaalministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui Riigivolikogu poolt Eesti NSV konstitutsiooni vastu võtmisega moodustati Eesti NSV ja rahvakomissariaadid ja Sotsiaalministeerium likvideeriti.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 8. aprilli 1967. a. seadlusega moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee. 1976. aastal moodustati ENSV MN Tööjõuressursside Kasutamise Komitee reorganiseeriti, NSVL Ministrite Nõukogu määrusega nr 669, 17.08.1976 ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 06.09.1976 ümber ENSV MN Riiklikuks Töökomiteeks. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 14.12.1978 "ENSV Ministrite Nõukogu kohta" reorganiseeriti ENSV MN Riiklik Töökomitee ENSV Riiklikuks Töökomiteeks.

EKP Keskkomitee, Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti Vabariikliku Ametiühingute Nõukogu määrusega nr 454, 24.08.1987 korraldati ENSV Riiklik Töökomitee ümber ENSV Riiklikuks Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komiteeks, 1989.a lõpul reorganiseeriti Eesti NSV Sotsiaalministeeriumiks. 1990. aastal reorganiseeriti Eesti NSV Sotsiaalministeerium, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumiks[12].

Sotsiaalministri valitsemisalas moodustati: Riiklik Migratsiooniamet[13], Riiklik Tööturuamet[14], EV Tööinspektsioon[15]. Sotsiaalministri valitsemisalas tegutsesid ka isemajandavad ettevõtted, organisatsioonid ja teadusasutused: Töö Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti Sotsiaaluuringute Keskus, Sotsioloogiafirma "Altera", ENSV Tööhõivekeskus [16], Noorte Kutsesuunitluse Keskus[17], Juhtivtöötajate valiku ja hindamise keskus "Juht" [18], Konsultatsiooni-juurutusfirma "Organisaator", Konsultatsiooni-Juurutusettevõte "Imakon", ENSV Teeninduse Tehnokeskus[19].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Riigi infosüsteemi haldussüsteem
  2. ↑ Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 30.06.2023, 11)
  3. ↑ Sotsiaalministeeriumi koduleht
  4. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 78, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  5. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 81, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  6. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 82, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  7. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 80, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  8. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 84, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  9. ↑ 551. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus., Riigi Teataja, nr. 59, 5 juuli 1940
  10. ↑ 551. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus. § 78
  11. ↑ 551. Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadus. § 84
  12. ↑ Jaak Leimann, Eesti Vabariigi seaduse "Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ümbernimetamise kohta Eesti Vabariigi Tööministeeriumiks" eelnõu esimene lugemine, EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 50. ISTUNGJÄRK 23.–26. september 1991, lk 96
  13. ↑ ENSV Valitsuse määrus nr 10,16.01.1990
  14. ↑ EV Valitsuse määrus nr 110, 31.05.1990
  15. ↑ EV Valitsuse määrus nr 144, 10.07.1990
  16. ↑ sotsiaalministri käskkirjaga nr 13, 18.09.1990 reorganiseeriti isemajandavaks Tallinna Tööhõivekeskuseks
  17. ↑ Sotsiaalministri ja haridusministri käskkirjaga nr 6/23, 28.01.1991 loeti Kutsesuunitluse Keskus kuuluvaks EV Haridusministeeriumi valitsemisalasse alates 01.01.1991
  18. ↑ Sotsiaalministri käskkirjaga nr 25, 15.03.1991 reorganiseeriti aktsiaseltsiks "Jurito"
  19. ↑ Eesti Vabariigi Tööministeerium, 1967 - 1991, www.archivesportaleurope.net

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sotsiaalministeerium&oldid=6611713"