Vikipeedia:WikiGap2020
WikiGap ehk teadmuse esitamise soolise lõhe vähendamise algatus Vikipeedias toimub 15.–26. juunini 2020 koostöös Rootsi saatkonnaga. #WikiGap algatusel osalevad inimesed üle kogu maailma, et lisada ja täiendada sisu naiste kohta erinevatest valdkondadest nagu näiteks teadus, ajalugu, kirjandus, poliitika jpm.
2020. aasta #WikiGap teemaks on "Eesti naised poliitikas, kultuuris ja ühiskonnas" ning kampaania eesmärgiks on naiste suurem esindatus internetikeskkonnas.
Panustada saad
- artikliga eesti- või võrukeelses Vikipeedias;
- Eestis tegutsevaid või tegutsenud naisi puudutava multimeediasisuga Wikimedia meediapanka;
- Eesti naiste öeldud või nendega seotud tsitaatide lisamisega Vikitsitaatidesse või terviktekstide lisamine Vikitekstidesse.
Vikipeedia on maailma suurim veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Teadmisel on jõud ning Vikipeedia annab hea võimaluse selle väärtuse edendamiseks. Nii nagu mujal ühiskonnas, on ka Vikipeedias naiste ja meeste esindatusel lõhe – artikleid naiste kohta on vähem kui meeste kohta. #WikiGap annab võimaluse seda muuta.
Inspiratsiooni kirjutamiseks saab järgnevast loetelust muuda
Tuntud Eesti naisi, kellest pole veel artiklit muuda
Tuntud Eesti naisi, kellest peaks palju põhjalikumalt kirjutama muuda
Feminismiga seotud artikleid muuda
|
Artikli kirjutamine muuda
Teema valimine muuda
Artikli teema võib oma äranägemise järgi vabalt valida, aga see peab vastama Vikipeedia artiklite tähelepanuväärsuse nõuetele. St artikkel peaks olema mõne avalikult kättesaadavates allikates kirjeldatud nähtuse, isiku, objekti või mõiste kohta. Enne teema valimist on tarvilik veenduda, kas Vikipeedias juba pole samal teemal artiklit – selleks saab kasutada otsingukasti ülal paremal. Kui otsitud märksõna või fraasi ei leita, siis pakub Vikipeedia ise võimalust alustada uut artiklit. Alustamiseks tuleb vajutada punasel lingil.
Vikipeedias on ka hulk loendeid, mille hulgas markeerivad punased lingid neid märksõnu, mille kohta pole veel artiklit. Kui sirvida loendite nimekirju endale huvitavas valdkonnas, võib sealt leida endale kirjutamiseks artikliteema. Loomulikult võib nn punaseid linke otsida ka lihtsalt oma valdkonna artikleid sirvides või täiendada olemasolevaid artikleid. Lisaks sellele on Vikipeedias nimekirjad artiklitest, mis ootavad kirjutamist.
Ent ei maksa end loenditest ja kategooriatest liialt eksitada lasta. Maailm on muutumises, pidevalt avastatakse ja leiutatakse uusi asju, eksperimenteeritakse kõikvõimalike nähtustega – mõnikord ei ole uute või hästi unustatud vanade asjade jaoks eesti keeles terminit üldse veel olemaski. Sel juhul võib artikli teemade jaoks inspiratsiooni saada Vikipeedia eri keeleversioonidest, kusjuures ei maksa piirduda inglise keelega.
Ehk lühidalt:
- Mõtle, mis teema sind piisavalt paelub ja mis on selles entsüklopeedilises mõttes tähelepanuväärset;
- Sirvi eri loendeid ja kategooriaid, soovitud artiklite nimekirju, artikleid endale huvitavas valdkonnas – nende hulgas võib olla see, millest tahad kirjutada;
- Kui otsustad uue artikli luua, siis mõtle, kuidas sõnastada see märksõna või fraas, millest sa kirjutama hakkad – enesekontrolliks vaata sarnaseid artikleid teistes Vikipeedia keeleversioonides ja mõtle, kas sul on ka allikaid, mida kasutada ja viidata;
- Isegi kui sa ei jõua selgele otsusele, siis tee oma parim ja hakka pihta – küll kaastöölised aitavad sind kirjutamise käigus!
Kirjutamine muuda
Artikli kirjutamise kohta saab ülevaate uute kaastööliste juhendist – seal kirjeldatakse nii Vikipeedia toimimispõhimõtteid, artiklite soovituslikku ülesehitust kui ka üldisi vormistusreegleid. Vikiartikkel koosneb enamasti:
- Määratlusest ja selle täpsustustest, mis võtavad artiklis kirjeldatava kokku;
- Suurema osa artiklist moodustab põhitekst, mis on enamasti ja iseäranis pikemate artiklite puhul jaotatud peatükkideks, mis võivad olla artikli tüübist sõltuvalt erinevad;
- Artikli lõpuosas on seotud artiklite ehk vaata ka, kirjanduse, viidete, välislinkide jmt loendid, mis aitavad artiklit laiemasse konteksti panna;
- Vikipeedia spetsiifiliste tehniliste vahenditena on artikli lõpus ka mallid ja kategooriad.
Paljud uued kaasautorid on hädas allikate viitamisega, sest viidete loetlemine on mõnevõrra tülikas protseduur ega ole sama lõbus kui artiklite kirjutamine. Tegelikult pole artiklite usaldusväärsuse tagamine kaelamurdev ja ei pea viitama igat lauset, vaid piisab iga allika viitamisest nii, et artikli lugejad ja kaastöölised saavad aru, missuguse allika põhjal mis osa artiklist on kirjutatud. See võimaldab artiklite sisu kontrollida ning täiendada — seda on oluline silmas pidada, sest ükski Vikipeedia artikkel pole kunagi lõplikult valmis.
Lisaks eelnevale võib pakkuda inspiratsiooni tutvumine artiklite kvaliteedinõuetega ja veidi lihtsamas vormis hea artikli nõuetega. Aga miski pole kunagi kohe alguses täiuslik ja olulisem on tööga pihta hakata. Nagu paljude asjade puhul — parim õpetaja on ikkagi praktika. Ei maksa end ka eksimustest heidutada lasta – Vikipeedias saab kõike parandada ning abivalmis kaastöölised ja administraatorid juhatavad sind sõbralikult õigele rajale.
Ehk lühidalt:
- Mõtle, kuidas kirjeldatavat nähtust, isikut, mõistet vt määratleda – mõtle ka sellele, kas on mingeid olulisi täpsustusi, mida lugeja peaks kohe alguses selle kohta teadma;
- Mõtle, mis alamjaotised peaksid artiklis olema ja millega sa need täita kavatsed ning kas sul on ka allikmaterjal, millele viidata;
- Alusta algusest ja pane artikli esialgne sisu kirja, esimene redaktsioon ei pea olema lõplik – piisab ka määratlusest ja täpsustustest, sest selle avaldamisel võivad juba Vikipeedia teised kaastöölised sulle artikli ülesehituse kohta nõu anda;
- Hoolitse, et kirjapandu oleks entsüklopeediline ja mitte arvamuslik või spekulatiivne – kuid ka eri seisukohad võivad olla artiklis kajastatud, peamine on, et need oleksid viidetega dokumenteeritud;
- Jätka kirjutamist, vajaduse korral muuda, taasta, arutle ja korda, kuni oled artikliga rahul.
Alliktekstide lisamine muuda
Vikitekstid koondavad eestikeelseid vabasid alliktekste (näide 1, näide 2). Nende muutmine käib samamoodi kui Vikipeedia kohendamine.
Tsitaatide lisamine muuda
Tsitaadivaramusse panustamine on üks kõige lihtsamaid viise Vikipeediale kaasa aidata. Seda saab teha lugemise, raadio kuulamise, filmivaatamise jmt kõrvalt, kui on soov huvitavat mõtet, väljendust või tekstikohta teistegagi jagada. See ei nõua samasugust keskendumist, kui entsüklopeediaartikli koostamine või toimetamine ning on jõukohane kõigile, kes oskavad lugeda või kuulata ja suudavad teksti sisestada või kopeerida. Väärtuslikumad on aga tsitaadid, mis on varustatud korrektsete viidetega allikale.
Fotode, videote ja helifailide lisamine muuda
Fotode ja teiste meediamaterjalide lisamine on võimalik Wikimedia Commonsis. Seal otsi külgribalt link "Laadi fail üles" ja edasine on juba lihtne. Meeles tuleb siiski pidada, et lisatud materjal peab olema enda loodud, kellegi teise poolt avaldatud vabakasutuslitsentsiga või kuuluma avalikku omandisse. Ühtlasi peaks failidel olema kirjeldav pealkiri (nt "Anna Haava, 1897" või "Geneetik Riin Tamm") ja võimalikult täpne kategooria, et lihtsustada failide hilisemat leidmist. Kohati on olemas juba vastav nimeline kategooria (nt "Anna Haava" või "Riin Tamm"), aga selle puudumisel saab kasutada üldkategooriad (nt "Writers from Estonia" või "Geneticists from Estonia").
Vaata ka muuda
- Nähtamatud naised
- Puuduvad naised
- KAE maailma
- WikiGap (Wikimedia lehekülg)
- Pildid, meediafailid jm mittetekstiline sisu ning autoriõigused
- Artiklitevahelised seosed, keeleversioonid ja kategooriad
- Teksti vormindamine lähteteksti režiimis
- Kategooriate kasutamine
- Mallide kasutamine
- Tabelite kasutamine artiklites
Välislingid muuda
- Set up your own #WikiGap event (Rootsi kampaanialehekülg)