Vikipeedia

Sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.

Berliini linnavalitsuse lähedal 2022. aastal enne naistepäeva Alexanderplatzil kampaania "Pee for Free" käigus korraldatud protest, kus nõuti tasuta urineerimisvõimalusi peeniseta inimestele

Soolisest võrdõiguslikkusest EestisRedigeeri

Traditsioonilised soostereotüübid on Eesti inimeste mõtlemises väga tugevalt kinnistunud. Eesti ühiskond on ajalooliselt olnud vägagi traditsiooniline ning soorollid, mis kujunesid kauges minevikus, on paljus säilinud tänapäevani. 1990. aastad olid Eestis väga kiire ülemineku periood, kus toimusid fundamentaalsed muutused majanduses, poliitikas ja ühiskonnas. See oli aeg, kus ka ebamõistlik ebavõrdsus oli teatud mõttes õigustatud – majanduses oli tähtis võimalikult kiire eemaldumine nõukogude käsumajanduse mudelist, rahvussuhete puhul oli vajalik võimalikult kiire Eesti rahvusriigi taastamine.

Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgendab ühiskonna sidusust ja jätkusuutlikkust. Kiirel üleminekuajal ei olnud sugudevahelise poliitilise ebavõrdsuse temaatika päevakorral. Üleminekuaega iseloomustas spetsiifiline poliitika tegemise stiil – fundamentaalsete muutuste läbiviimine eeldas kiiret, jõulist ja eeskätt peaeesmärgi realiseerimisele suunatud tegutsemist. Praeguseks on olukord muutunud, üleminekuperiood on läbi. Uus aeg eeldab ka uut poliitika tegemise stiili, kus võimalikult paljude elanikkonnagruppide kaasamine ning seda kindlustavad hoolivuse, solidaarsuse ja sallivuse põhimõtted nihkuvad keskseteks ühiskonna normaalset arengut kindlustavateks teguriteks. Just selles kontekstis võibki väita, et naiste suur alaesindatus Eesti poliitikas muutub üha tõsisemaks probleemiks. Meil on levinud näiteks järgmised eksiarvamused:

  • Ühiskonnas ei peeta õigeks naise osalemist poliitikas
  • Poliitika ei ole naiste ala
  • Mehed on poliitikutena asjatundlikumad kui naised
  • Meestel on naistega võrreldes rohkem rahalisi võimalusi tipp-poliitikaga tegelemiseks
  • Meestel on naistega võrreldes rohkem sotsiaalset kapitali, mida on vaja poliitikaga edukalt tegelemiseks
  • Meeste ülesanne on tegeleda peamiselt ühiskondlike asjadega, naiste ülesanne aga tegeleda peamiselt koduste asjadega
  • Poliitika on liialt räpane mäng ja naistele omased iseloomujooned ei võimalda tulemuslikku osalemist poliitikas

Soolise võrdõiguslikkusega kaitse ja edendamisega tegeleb Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kantselei.

Mis on sooline võrdõiguslikkus?Redigeeri

Traditsiooniliste soorollide järgi peaksid naised justkui eelistama koduseid kohustusi palgatöö tegemisele ja mehed pühendama enam aega ning energiat pigem karjäärile kui pereelule. Viimased viiskümmend aastat on Eestis ja teistes Euroopa riikides naiste tööhõive tase olnud kõrge. Ehkki üha vähem naisi on olukorras, kus nende ees seisev valik on väga kategooriline – kas lapsed või karjäär −, ütles Euroopa Komisjoni 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt 2006. aastal Euroopa Liidus üle kuue miljoni naise vanuses 25–49, et nad on perekondlike kohustuste tõttu sunnitud koju jääma või saavad töötada ainult osalise tööajaga.[1] Ajakasutamise uuringud näitavad, et koduseid töid teevad iga päev palju rohkem naised. Eesti naistel, kellest valdav osa käib palgatööl, on tasustamata kodutöid tehes topeltkoormus, mis omakorda vähendab nende võimalust teostada ennast ühiskonnas, teha vabatahtlikku tööd, kandideerida esinduskogudesse jne. Samas saavad naised oma palgatöö eest väiksemat tasu kui mehed.

Seega on sooline võrdõiguslikkus ühtaegu põhimõte, mida järgida, ja eesmärk, mille poole püüelda, ning on sellisena fikseeritud seadusega. Eesti soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 1. mail 2004.[2]

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kantseleiRedigeeri

  Pikemalt artiklis Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Esimene volinik – Margit Sarv – asus ametisse 2005. aasta oktoobris. 2010. aastast kuni 2. oktoobrini 2015 oli soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper. 3. oktoobrist 2015 kuni 2022. aasta juulini oli soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.[3] 2023. aastast on sellel ametikohal Christian Veske.[4]

Selleks et Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektides järgida ja edendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet (ühissätete määrus ((EL) nr 1303/2013) asutati 2015. aastal voliniku kantselei juurde Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus.

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on nõustamis- ja koolitusüksus, mille ülesanne on suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel.

Kompetentsikeskus nõustab rakendusasutusi, mis töötavad välja toetuse andmise tingimused ja rakendusüksusi, mis korraldavad toetuste taotlemist ja suhtlevad otse toetuse saajatega. Lisaks nõustamisele jagab kompetentsikeskus teemasse puutuvat infot ning pakub koostöös Rahandusministeeriumiga soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks koolitusi.[5]

Soolise võrdõiguslikkuse eestvedajaid EestisRedigeeri

UuringudRedigeeri

  • Uuring: Eesti naistel on võrreldes meestega vähem ligipääsu võimule ja halvem majanduslik olukord Delfi 29. mai 2014
  • Soolise võrdõiguslikkuse täiendkoolitus koolijuhtidele[6] (Praxis, 2016)
  • Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015[7] (Praxis)
  • Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015 (kursused)[8] (Praxis)
  • Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks [9] (TNS Emor, Praxis, 2015)
  • Statistical data on Women entrepreneurs in Europe[10] (European Commission, 2014)
  • Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche. Estonia.[11] (European Commission, 2014)
  • Global Entrepreneurship Monitor 2015/16[12] (GEM, 2016)
  • The Role of Men in Gender Equality – European Strategies & Insights (2012)[13] ja Study on the Role of Men in Gender Equality (Eesti juhtumi analüüs)[14] (Praxis, 2012)
  • Developments in working life in Europe 2015: EurWORK annual review (Eurofound, 2016)[15] – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond on avaldanud kokkuvõtte tööelu arengust Euroopas 2015. aasta kohta. Võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonna kohta on aruandes öeldud, et paljude 2015. aastal avaldatud uuringute tulemuste põhjal saab öelda, et Euroopa 2020 tööhõive eesmärgi (75% 20–64 aastaste naiste ja meeste tööhõive) saavutamiseks on vaja rohkem panustada naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisse, eriti naistele ja meestele tööturul võrdsete võimaluste loomisele. Eurostati 2015. aasta andmetel oli Eestis 20–64-aastaste meeste tööhõive 80,5% ja naiste tööhõive 72,6%.
  • Soolised lõhed hariduses[16] (Haridus- ja Teadusministeerium, 2016)
  • Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel[17] (RAKE, Võrdõigusvoliniku kantselei 2016)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ �Euroopa Komisjoni aruanne „Sooline võrdõiguslikkus aastal 2009” (SEK (2009) 165), lk 4.
  2. ↑ Mari-Liis Sepper. ""NAISED & MEHED. Võrdsed õigused, võrdne vastutus"" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2015.
  3. ↑ Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. "Võrdõigusvolinik". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017.
  4. ↑ Uueks võrdse kohtlemise volinikuks saab Christian Veske ERR Uudised, 30.11.2022.
  5. ↑ Võrdõigusvolinik. "Kompetentsikeskus".
  6. ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄIENDUSKOOLITUS KOOLIJUHTIDELE".
  7. ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE LÕIMIMINE ÜLD- JA KÕRGHARIDUSSE".
  8. ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE LÕIMIMINE ÜLD- JA KÕRGHARIDUSSE".
  9. ↑ Pirjo Turk, Kristi Anniste, Märt Masso, Marre Karu, Tatjana Kriger. "Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks" (PDF).{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. ↑ Euroopa Komisjon. "Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe".
  11. ↑ Euroopa Komisjon. "Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche, Estonia" (PDF).
  12. ↑ GEM. "Rahvusvaheline ettevõtluse monitor".
  13. ↑ European Commission, DJ Justice. "The Role of Men in Gender Equality - European strategies & insights" (PDF).
  14. ↑ Marre Karu. "Study on the Role of Men in Gender Equality. Country Report - Estonia" (PDF).
  15. ↑ Eurofound. "Developments in working life in Europe: EurWORK annual review 2015" (PDF).
  16. ↑ Aure Valk. "Soolised lõhed hariduses" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017.
  17. ↑ Kadri Lees, Sille Vahaste-Pruul, Marek Sammul, Katrin Humal, Katri Lamesoo, Jaanus Veemaa, Anneli Kann, Kerly Espenberg Uku Varblane, Triin Roosalu (toim). "Kellel on Eestis hea? Kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sooline_võrdõiguslikkus&oldid=6303658"