Vikipeedia

Sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus on sotsiaalpoliitiline teooria või idee, mille kohaselt on naised ja mehed õiguslikult võrdsed; neil on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades.

Berliini linnavalitsuse lähedal 2022. aastal enne naistepäeva Alexanderplatzil kampaania "Pee for Free" käigus korraldatud protest, kus nõuti tasuta urineerimisvõimalusi peeniseta inimestele

Sooline võrdõiguslikkus on ühtaegu põhimõte, mida järgida, ja eesmärk, mille poole püüelda. Sooline võrdõiguslikkus on Eestis kehtestatud seadusega.[1]

Soolise võrdõiguslikkuse kaitsmise ja edendamisega tegeleb Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kantselei.

 Pikemalt artiklis Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Uuringud

muuda
  • 2006. aastal oli Euroopa Liidus üle kuue miljoni naise vanuses 25–49, kes olid perekondlike kohustuste tõttu sunnitud koju jääma või saavad töötada ainult osalise tööajaga.[2]
  • Uuring: Eesti naistel on võrreldes meestega vähem ligipääsu võimule ja halvem majanduslik olukord Delfi 29. mai 2014
  • Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks [3] (TNS Emor, Praxis, 2015)
  • Statistical data on Women entrepreneurs in Europe[4] (European Commission, 2014)
  • Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche. Estonia.[5] (European Commission, 2014)
  • Global Entrepreneurship Monitor 2015/16[6] (GEM, 2016)
  • The Role of Men in Gender Equality – European Strategies & Insights (2012)[7] ja Study on the Role of Men in Gender Equality (Eesti juhtumi analüüs)[8] (Praxis, 2012)
  • Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond 2015: EurWORK annual review (Eurofound, 2016)[9]
  • Soolised lõhed hariduses[10] (Haridus- ja Teadusministeerium, 2016)
  • Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel[11] (RAKE, Võrdõigusvoliniku kantselei 2016)

Koolitused

muuda
  • Soolise võrdõiguslikkuse täiendkoolitus koolijuhtidele[12] (Praxis, 2016)
  • Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015[13] (Praxis)


Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Soolise võrdõiguslikkuse seadus
  2. ↑ �Euroopa Komisjoni aruanne „Sooline võrdõiguslikkus aastal 2009” (SEK (2009) 165), lk 4.
  3. ↑ Pirjo Turk, Kristi Anniste, Märt Masso, Marre Karu, Tatjana Kriger. "Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks" (PDF).{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Euroopa Komisjon. "Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe".
  5. ↑ Euroopa Komisjon. "Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche, Estonia" (PDF).
  6. ↑ GEM. "Rahvusvaheline ettevõtluse monitor".
  7. ↑ European Commission, DJ Justice. "The Role of Men in Gender Equality - European strategies & insights" (PDF).
  8. ↑ Marre Karu. "Study on the Role of Men in Gender Equality. Country Report - Estonia" (PDF).
  9. ↑ Eurofound. "Developments in working life in Europe: EurWORK annual review 2015" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017.
  10. ↑ Aure Valk. "Soolised lõhed hariduses" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017.
  11. ↑ Kadri Lees, Sille Vahaste-Pruul, Marek Sammul, Katrin Humal, Katri Lamesoo, Jaanus Veemaa, Anneli Kann, Kerly Espenberg Uku Varblane, Triin Roosalu (toim). "Kellel on Eestis hea? Kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  12. ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄIENDUSKOOLITUS KOOLIJUHTIDELE".
  13. ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE LÕIMIMINE ÜLD- JA KÕRGHARIDUSSE".

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sooline_võrdõiguslikkus&oldid=6497991"