Sooline võrdõiguslikkus
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2017) |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Soolisest võrdõiguslikkusest EestisRedigeeri
Traditsioonilised soostereotüübid on Eesti inimeste mõtlemises väga tugevalt kinnistunud. Eesti ühiskond on ajalooliselt olnud vägagi traditsiooniline ning soorollid, mis kujunesid kauges minevikus, on paljus säilinud tänapäevani. 1990. aastad olid Eestis väga kiire ülemineku periood, kus toimusid fundamentaalsed muutused majanduses, poliitikas ja ühiskonnas. See oli aeg, kus ka ebamõistlik ebavõrdsus oli teatud mõttes õigustatud – majanduses oli tähtis võimalikult kiire eemaldumine nõukogude käsumajanduse mudelist, rahvussuhete puhul oli vajalik võimalikult kiire Eesti rahvusriigi taastamine.
Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgendab ühiskonna sidusust ja jätkusuutlikkust. Kiirel üleminekuajal ei olnud sugudevahelise poliitilise ebavõrdsuse temaatika päevakorral. Üleminekuaega iseloomustas spetsiifiline poliitika tegemise stiil – fundamentaalsete muutuste läbiviimine eeldas kiiret, jõulist ja eeskätt peaeesmärgi realiseerimisele suunatud tegutsemist. Praeguseks on olukord muutunud, üleminekuperiood on läbi. Uus aeg eeldab ka uut poliitika tegemise stiili, kus võimalikult paljude elanikkonnagruppide kaasamine ning seda kindlustavad hoolivuse, solidaarsuse ja sallivuse põhimõtted nihkuvad keskseteks ühiskonna normaalset arengut kindlustavateks teguriteks. Just selles kontekstis võibki väita, et naiste suur alaesindatus Eesti poliitikas muutub üha tõsisemaks probleemiks. Meil on levinud näiteks järgmised eksiarvamused:
- Ühiskonnas ei peeta õigeks naise osalemist poliitikas
- Poliitika ei ole naiste ala
- Mehed on poliitikutena asjatundlikumad kui naised
- Meestel on naistega võrreldes rohkem rahalisi võimalusi tipp-poliitikaga tegelemiseks
- Meestel on naistega võrreldes rohkem sotsiaalset kapitali, mida on vaja poliitikaga edukalt tegelemiseks
- Meeste ülesanne on tegeleda peamiselt ühiskondlike asjadega, naiste ülesanne aga tegeleda peamiselt koduste asjadega
- Poliitika on liialt räpane mäng ja naistele omased iseloomujooned ei võimalda tulemuslikku osalemist poliitikas
Soolise võrdõiguslikkusega kaitse ja edendamisega tegeleb Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kantselei.
Mis on sooline võrdõiguslikkus?Redigeeri
Traditsiooniliste soorollide järgi peaksid naised justkui eelistama koduseid kohustusi palgatöö tegemisele ja mehed pühendama enam aega ning energiat pigem karjäärile kui pereelule. Viimased viiskümmend aastat on Eestis ja teistes Euroopa riikides naiste tööhõive tase olnud kõrge. Ehkki üha vähem naisi on olukorras, kus nende ees seisev valik on väga kategooriline – kas lapsed või karjäär −, ütles Euroopa Komisjoni 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt 2006. aastal Euroopa Liidus üle kuue miljoni naise vanuses 25–49, et nad on perekondlike kohustuste tõttu sunnitud koju jääma või saavad töötada ainult osalise tööajaga.[1] Ajakasutamise uuringud näitavad, et koduseid töid teevad iga päev palju rohkem naised. Eesti naistel, kellest valdav osa käib palgatööl, on tasustamata kodutöid tehes topeltkoormus, mis omakorda vähendab nende võimalust teostada ennast ühiskonnas, teha vabatahtlikku tööd, kandideerida esinduskogudesse jne. Samas saavad naised oma palgatöö eest väiksemat tasu kui mehed.
Seega on sooline võrdõiguslikkus ühtaegu põhimõte, mida järgida, ja eesmärk, mille poole püüelda, ning on sellisena fikseeritud seadusega. Eesti soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 1. mail 2004.[2]
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kantseleiRedigeeri
- Pikemalt artiklis Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Esimene volinik – Margit Sarv – asus ametisse 2005. aasta oktoobris. 2010. aastast kuni 2. oktoobrini 2015 oli soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper. 3. oktoobrist 2015 kuni 2022. aasta juulini oli soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.[3] 2023. aastast on sellel ametikohal Christian Veske.[4]
Selleks et Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektides järgida ja edendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet (ühissätete määrus ((EL) nr 1303/2013) asutati 2015. aastal voliniku kantselei juurde Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus.
ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on nõustamis- ja koolitusüksus, mille ülesanne on suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel.
Kompetentsikeskus nõustab rakendusasutusi, mis töötavad välja toetuse andmise tingimused ja rakendusüksusi, mis korraldavad toetuste taotlemist ja suhtlevad otse toetuse saajatega. Lisaks nõustamisele jagab kompetentsikeskus teemasse puutuvat infot ning pakub koostöös Rahandusministeeriumiga soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks koolitusi.[5]
Soolise võrdõiguslikkuse eestvedajaid EestisRedigeeri
- Liisa Pakosta
- Mari-Liis Sepper
- Ülle-Marike Papp
- Ilvi Jõe-Cannon
- Reet Laja
- Eha Reitelmann
- Hille Hanso
UuringudRedigeeri
- Uuring: Eesti naistel on võrreldes meestega vähem ligipääsu võimule ja halvem majanduslik olukord Delfi 29. mai 2014
- Soolise võrdõiguslikkuse täiendkoolitus koolijuhtidele[6] (Praxis, 2016)
- Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015[7] (Praxis)
- Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015 (kursused)[8] (Praxis)
- Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks [9] (TNS Emor, Praxis, 2015)
- Statistical data on Women entrepreneurs in Europe[10] (European Commission, 2014)
- Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche. Estonia.[11] (European Commission, 2014)
- Global Entrepreneurship Monitor 2015/16[12] (GEM, 2016)
- The Role of Men in Gender Equality – European Strategies & Insights (2012)[13] ja Study on the Role of Men in Gender Equality (Eesti juhtumi analüüs)[14] (Praxis, 2012)
- Developments in working life in Europe 2015: EurWORK annual review (Eurofound, 2016)[15] – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond on avaldanud kokkuvõtte tööelu arengust Euroopas 2015. aasta kohta. Võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonna kohta on aruandes öeldud, et paljude 2015. aastal avaldatud uuringute tulemuste põhjal saab öelda, et Euroopa 2020 tööhõive eesmärgi (75% 20–64 aastaste naiste ja meeste tööhõive) saavutamiseks on vaja rohkem panustada naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisse, eriti naistele ja meestele tööturul võrdsete võimaluste loomisele. Eurostati 2015. aasta andmetel oli Eestis 20–64-aastaste meeste tööhõive 80,5% ja naiste tööhõive 72,6%.
- Soolised lõhed hariduses[16] (Haridus- ja Teadusministeerium, 2016)
- Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel[17] (RAKE, Võrdõigusvoliniku kantselei 2016)
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ �Euroopa Komisjoni aruanne „Sooline võrdõiguslikkus aastal 2009” (SEK (2009) 165), lk 4.
- ↑ Mari-Liis Sepper. ""NAISED & MEHED. Võrdsed õigused, võrdne vastutus"" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2015.
- ↑ Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. "Võrdõigusvolinik". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017.
- ↑ Uueks võrdse kohtlemise volinikuks saab Christian Veske ERR Uudised, 30.11.2022.
- ↑ Võrdõigusvolinik. "Kompetentsikeskus".
- ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄIENDUSKOOLITUS KOOLIJUHTIDELE".
- ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE LÕIMIMINE ÜLD- JA KÕRGHARIDUSSE".
- ↑ Praxis. "SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE LÕIMIMINE ÜLD- JA KÕRGHARIDUSSE".
- ↑ Pirjo Turk, Kristi Anniste, Märt Masso, Marre Karu, Tatjana Kriger. "Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks" (PDF).
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Euroopa Komisjon. "Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe".
- ↑ Euroopa Komisjon. "Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche, Estonia" (PDF).
- ↑ GEM. "Rahvusvaheline ettevõtluse monitor".
- ↑ European Commission, DJ Justice. "The Role of Men in Gender Equality - European strategies & insights" (PDF).
- ↑ Marre Karu. "Study on the Role of Men in Gender Equality. Country Report - Estonia" (PDF).
- ↑ Eurofound. "Developments in working life in Europe: EurWORK annual review 2015" (PDF).
- ↑ Aure Valk. "Soolised lõhed hariduses" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017.
- ↑ Kadri Lees, Sille Vahaste-Pruul, Marek Sammul, Katrin Humal, Katri Lamesoo, Jaanus Veemaa, Anneli Kann, Kerly Espenberg Uku Varblane, Triin Roosalu (toim). "Kellel on Eestis hea? Kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
VälislingidRedigeeri
- Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna veebileht gender.sm.ee
- Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
- Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
- Soolise võrdõiguslikkuse seadus
- Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, asutatud 3. aprillil 1997
- Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, asutatud 16. augustil 2003
- Haridus ja sugu infoportaal
- Varro Vooglaid "Tolmunud soorollid aknast välja!?", Eesti Ekspress, 14. juuni 2006
- Katri Lamesoo ja Katri Vallaste: kas vaesus pikendab eluiga? Eesti Päevaleht, 11. juuni 2007
- Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis Sotsiaalministeerium 2010
- Sooline palgalõhe Eestis Sotsiaalministeerium 2011
- Anna-Maria Penu: Hirmujutt sookvootidest Delfi 28. veebruar 2011
- ENÜ ettepanek: Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015
- Liisa Sveningsson Past: see teine n-sõna Eesti Päevaleht, 28. märts 2011
- Hille Hanso: võrdne palk on turumajanduse väljakutse Postimees, 12. mai 2011
- Vanad soostereotüübid on visad kaduma Marek Strandbergi intervjuu Mari-Liis Sepperiga akadeemilise maailma soostereotüüpidest, Sirp 27. oktoober 2011
- Sooruuringud akadeemia ja barrikaadide vahel Aro Velmeti arvustus "Sissejuhatus soouuringutesse" õpikule, Sirp 10. november 2011
- Raul Rebane "Naispuudega Eesti" Postimees, 13. detsember 2011
- Aro Velmet: räägime liigselt "õigest" mehelikkusest ja naiselikkusest ERR uudised, 28. aprill 2012
- Maarja Kangro: Kvooditondist Eesti Päevaleht, 12. mai 2012
- Kadi Viik: ignorantsuse talumatu kergus Postimees, 31. mai 2012
- Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2012
- Juhan Kivirähk: Eestis kipub domineerima «kõvade meeste» retoorika Postimees, 28. oktoober 2012
- Raport: Eestis on soolise võrdsuse seis halvem kui Ugandas Eesti Päevaleht, 2. november 2012
- Kadi Viik: Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom ERR uudised, 5. november 2012
- Sigrid Kõiv: soosaamatus Postimees, 27. november 2012
- Marion Pajumets ja Triin Roosalu: kuhu jäävad abordiarutelus isad? Postimees, 21. veebruar 2013
- Marion Pajumets: Eestit iseloomustab taandareng naiste võimete rakendamisel Postimees, 15. märts 2013, viidatud doktoritöö http://e-ait.tlulib.ee/299/
- Raili Marling: kas naise kapital on prink keha või kõrgharidus? Delfi 29. aprill 2013
- Raul Rebane: oleme vaeste naiste ja rumalate meeste riik Postimees, 15. mai 2013
- Triin Roosalu, Kadri Aavik: kolm kõige olulisemat oskust, mida lastele õpetada Õpetajate Leht, 31. mai 2013
- Mari-Liis Sepper: haigutav palgalõhe on kinni tööandja hoiakutes Postimees, 18. juuni 2013
- Mari Sarv: Lapsed soorollide vangis Eesti Päevaleht, 22. juuni 2013
- Jüri Saar: Naistevastase vägivalla märgilisest tähendusest Akadeemia, oktoober 2013 (avaldatud Naiste Hääles 2014. aasta aprillis)
- Marion Pajumets: Mehed ja feminism Sirp, 20. oktoober 2013
- Iivi Anna Masso: soolist ebavõrdsust süvendavad ühiskonna hoiakud ERR uudised, 25. oktoober 2013
- Tiiu Kuurme: Kooli erinevad mängureeglid Naiste Hääl 4. november 2013
- Võrdõigusvolinik palgalõhest: emaroll toob kaotuse palgas Postimees, 1. märts 2014
- Eestimaa VI Naiste Kongressi manifest 7. märts 2014
- Rainer Kattel: naisministrite lisandumine on hea, aga võrdõiguslikkuse edendamiseks sellest ei piisa ERR uudised 25. märts 2014
- Elo-Maria Roots: Miks poisid koolist kaovad Soolõime uudiskiri, august 2014
- Merle Paats ja Maretta Lunev: sooline palgalõhe pole kasulik kellelegi, ka meestele Soolõime uudiskiri, august 2014
- Enamik eestlastest tahaks, et mehed ja naised oleks ühiskonnas võrdsed Postimees, 16. september 2014, viidatud "Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013"