Eve Oja

Eesti matemaatik

Eve Oja (kuni 1973 Eve Martin; 10. oktoober 194827. jaanuar 2019[1]) oli eesti matemaatik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Eve Oja 2007. aastal

Elukäik muuda

Ta lõpetas aastal 1967 hõbemedaliga Tallinna 1. Keskkooli.[2][3] Aastal 1972 lõpetas ta kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna ning kaitses aastal 1975 füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi.

Ta töötas aastatel 19751991 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonnas matemaatilise analüüsi kateedris assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina. Aastatel 19771978 töötas ta Mali Vabariigi Rahvuslikus Inseneride Koolis. Aastast 1992 oli ta Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna funktsionaalanalüüsi professor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2010. aastal matemaatika alal. Ta kuulus akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda.[4]

Teadustöö muuda

Eve Oja rahvusvahelisel tasemel teadustöö oli mitmekesine, intensiivne ja viljakas. Ta oli Banachi ruumide koolkonna rajaja Eestis. Peamised uurimisvaldkonnad kuulusid funktsionaalanalüüsi ja operaatorite teooriasse. Ta tegeles Banachi ruumide teooria alusuuringutega, arendades valdkondade piirimail asuvaid uudseid meetodeid. Tema uurimistöö tulemusena on muu hulgas oluliselt täiendatud paljude nimekate matemaatikute tulemusi.[5]

Eve Oja viibis teadustööl Belgias, Hispaanias, Inglismaal, Jugoslaavias, Lätis, Norras, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Soomes, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, USAs, Venemaal. Ta organiseeris ka nende maade nimekate matemaatikute teadusesinemisi ja konsultatsioone Tartu Ülikoolis ning aitas kaasa üliõpilaste ja õppejõudude välissidemete arendamisel. Samuti kutsuti teda oma uurimistulemusi tutvustama paljudele rahvusvahelistele teadusfoorumitele Euroopas ja USAs.[5]

Edukas oli ka Eve Oja pedagoogiline tegevus. Ta õpetas kõiki matemaatilise analüüsi, integraali- ja mõõduteooria ning funktsionaalanalüüsi põhiaineid, korraldas rohkelt erikursusi ja seminare, avaldas põhjaliku funktsionaalanalüüsi õpiku ja ülesannete kogud. Ta oli juhendajaks 11 doktori- ja 15 magistriväitekirjale, lisaks hulgaliselt semestri-, kursuse-, diplomi- ja bakalaureusetöid.[5]

Teadusorganisatsiooniline tegevus muuda

Aastast 1998 oli ta ajakirja “Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica” peatoimetaja, 2009–2015 Eesti Matemaatika ja Statistika doktorikooli juht. Ta oli Tartu Ülikooli Puhta Matemaatika Instituudi juhataja ja Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige, lisaks kuulus ta arvukatesse komisjonidesse ja teaduskonverentside organiseerimiskomiteedesse.[5]

Tunnustus muuda

  • 1993 International Science Foundation’i (Soros’i) preemia[5]

Isiklikku muuda

Tema abikaasa Peeter Oja on arvutusmeetodite dotsent Tartu Ülikoolis.

Tema isa oli 1963. aastal surma mõistetud kurjategija Feliks Martin.[11]

Ta oli Tartu Akadeemilise Tenniseklubi ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi liige.[4]

Viited muuda

  1. https://novaator.err.ee/904789/suri-akadeemik-eve-oja
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2013. Vaadatud 18. jaanuaril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Tallinna 1. Keskkool 1631–1981. Koostanud Endel Laul. Valgus. Tallinn 1981. Lk 283)
  4. 4,0 4,1 Margus Maidla. Akadeemik Eve Oja ja tema vabastav matemaatika. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 559-567
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Eve Oja[alaline kõdulink] Eesti Teadfuste Akadeemia kodulehel
  6. http://www.hm.ee/index.php?0510701
  7. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  8. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  9. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.
  10. Tunnustamised UT, november 2018
  11. Tarmo Vahter. "Eesti suurim pangarööv: miilitsad elasid verise rahaga nagu Ameerika gangsterid, aga kaotasid kõik" Eesti Ekspress, 12. juuni 2023

Kirjandus muuda

  • Margus Maidla. Akadeemik Eve Oja ja tema vabastav matemaatika. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 559–567.

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.