Vikipeedia:E-kursus/Materjalid/Osa 7

Enamik Vikipeedia artikleid on kujunenud pika aja jooksul ja need on sündinud paljude vikipedistide koostöö tulemusena. Artiklite kujunemist on võimalik jälgida artikli ajaloost (nupp „Näita ajalugu“, vt joonised 1-4). Valides ühe varasema ja ühe hilisema kuupäeva, on võimalik ka kaht versiooni kõrvutada. 

Joonis 1. "Näita ajalugu" nupp.

Joonis 2. Lehe ajaloo näidis.

Joonis 3. Lehe varasema seisu näidis

Joonis 4. Erinevuste vaate näidis.

Näiteks on võimalik vaadata artikli Maa (planeet) ajalugu eestikeelses Vikipeedias, vajutades siin lehel nupule „Uuem redaktsioon“. Vikipeedia artiklite muutumisest on tehtud ka mõned videoülevaated. Artikli struktuuri muutumisest läbi aja saab ehk veidi aimu neist videotest:

• Wikipedia time lapse - Earth
• Wikipedia time lapse - Ernest Hemingway

Seega Vikipeedia artiklid arenevad ja muutuvad nii, kuidas toimetajad neid täiendavad, parandavad ja uuendavad. Vikipedistid võivad artikli juures tegutseda eri aegadel ning tihti ka omavahel isiklikult üldse kokku puutumata. Sellest hoolimata tuleb vikipedistidel omavahel suhelda – näiteks siis, kui artiklit soovitakse täiendada ja sellega seoses soovitakse juhtida tähelepanu mõnele puudusele. Interneti vahendusel suhtlemisel on aga (eriti Vikipeedia artiklite toimetamise kontekstis) oma spetsiifika. Selles õppetükis esitataksegi info selle kohta, kuidas Vikipeedias suhtlemine käib ning kuidas üle pikkade distantside (ruumis ja ajas) suhtlust paremini korraldada nii, et töö saaks tehtud.

Vikipeedia muutmine  

Vikipeedia täiendamine ja muutmine on eelkõige motiveeritud heade ja asjakohaste artiklite saamise soovist. Vikipedistide arutelud artiklite täiendamise juures on seega üldiselt suunatud nende faktilisele sisule. Nii kriitika kui ka täiendused on kohane siduda artiklis esitatud faktidega, nende allikatega ning küsimusega info adekvaatsest esitamisest.

Kui Sa teed artiklis muudatusi, püüa need võimalusel siduda olemasoleva sisuga. Ära lisa oma uuendusi lihtsalt lehekülje lõppu, vaid leia neile koht artikli struktuuris. Vikipeedia ei ole lihtsalt kommentaaride kogu teatud teemadel ja seega tuleb vaadata, et artiklid säilitaksid muutumise juures terviklikkuse.

Kuidas muudatusi teha?

Vikipeedias muudatuse tegemiseks tuleb lihtsalt valida kas nupp „Muuda“ või „Muuda lähteteksti“ lehe ülaservas asuval ribal (vaata joonis 5). „Muuda“ ja „Muuda lähteteksti“ on võrdväärsed valikud, soovitatav on proovida mõlemat varianti. Kogenud vikipedistid kasutavad enamasti nuppu „Muuda lähteteksti“, sest „Muuda“ sarnaneb väljanägemiselt rohkem arvuti tavaliste tekstitöötlusprogrammidega ning seal on veidi vähem võimalusi. Siiski võimaldab "Muuda" peamisi artikli kirjutamiseks vaja minevaid funktsioone.

Joonis 5. Muuda olemasolevat lehekülge.

Igal Vikipeedia artiklil on põhileht ja aruteluleht (vt joonis 6). Põhileht on mõeldud sisu jaoks, arutelu vikipedistide omavahelise arutelu jaoks. Arutelulehele kirjutades on viisakas lisada kommentaarile oma allkiri, et järgmised lugejad ei peaks kommenteerijat lehe ajaloost otsima minema. Valik „Muuda“ seda ei võimalda ning sellisel juhul tuleb valida „Muuda lähteteksti“. Oma allkirja lisamiseks tuleb kirjutada neljatäheline kombinatsioon PeeterT (arutelu) 11. veebruar 2018, kell 17:49 (EET) (eesti klaviatuuril tuleb Shift + numbriklahvist „1“ vasakul ja klahvist „Esc“ allpool paiknevat klahvi vajutada neli korda, vaata joonis 7). See registreerib Sinu kasutajanime ja muudatuse aja. Muutmisel tasub enamasti panna linnuke ka kasti „Jälgi seda lehekülge“,  siis saad ka edaspidi teateid, kui teised sama lehte muudavad ja ehk Sinu tehtut kasutavad või kommenteerivad. Põhiartiklites allkirja ei kasutata.

Joonis 6. Arutelulehe link

Joonis 7. Aruteluleht ja allkiri.

Iga kord kui Sa Vikipeedias midagi muudad, tasub jälgida, et Sa oleks kindlasti sisse logitud ja et lehe üleval servas oleks näha Su kasutajanimi. Täiesti tahtmatult võib juhtuda, et suuri muutusi tehakse kogemata IP-aadressi nime all ning nii jäävadki muudatused Sinu kasutajanimega sidumata.

Muudatuste põhjendamine

Vikipeedias on kombeks kõiki muudatusi põhjendada. Selle jaoks saab kasutada resümeed ehk muudatuste kokkuvõtet, kuhu pannakse kirja, mis muudatusi tegid ja miks (vt joonis 8, nt “Parandasin õigekeelt”). Nii saavad teised autorid aru, miks Sa muudatusi tegid. Resümee on ka Sulle endale meeldetuletuseks, kui oled pikemat aega mõnest artiklist eemal olnud. Kui muudatuste kirjeldus saab liiga pikk, vii see arutelulehele. Seetõttu tuleb toimetajatel tihti jälgida suurel hulgal muudatusi ning selged resümeed hõlbustavad seda tegevust. Vikipeedia artiklis ei ole kohane kritiseerida ilma argumentideta ning lisada informatsiooni ilma usaldusväärsete allikateta. Väljenda kriitikat otse ja selgelt, üle pika distantsi pole alati võimalust kohe täpsustusi küsida ning teised ei pruugi kaudsetest vihjetest aru saada.

Joonis 8. Resümee ja muudatuse üles laadimine.

Alati tuleb püüelda artikli teemaks oleva nähtuse täieliku kaetuse poole, aga kui Sa millegipärast ei suuda teatud teemat ammendatavalt käsitleda, jäta sellest maha märk. Näiteks võid teadaolevad puudused välja tuua artikli arutelulehel. Puuduste üles märkimine meelitab teisi toimetajaid artiklisse panustama ja teavitab lugejaid sellest, et artikkel ei anna tervikpilti.

Vikipeedias käitumine

Vikipeedias tasub ennast tunda võrdväärse toimetajana teiste seas. Tee julgelt parandusi seal, kus näed vigu. Kui Sa ka parandustega eksid, on suur tõenäosus, et keegi aitab artiklid taas vormi. Kui näed teiste kasutajate vahel tekkinud erimeelsusi, aita neid lahendada.

Kui Sa mõne artikli sisus kahtled ja soovid teha parandusi, külasta kõigepealt artikli arutelulehte. Kuigi igaühe tekste võib ükskõik millisel hetkel vabalt toimetada, on algsel autoril muudatusi siiski kergem aktsepteerida siis, kui nende põhjused on arusaadavad. Kogemus on näidanud, et kui artikli muutmist enne arutelulehel arutada, on suurem tõenäosus jõuda koos konsensuseni. Vikipeedia koostamisega on aega piisavalt ja parem on seda teha üksteist austades.

Vikipeedias ei ole kohta autori omanditundele. Vajadusel tuleb teha artiklites suuri parandusi ning see ei tohi autoreid heidutada. Ainult arutelulehel asuvaid kommentaare võib pidada autorile kuuluvaks ja neid ei tohiks üldiselt muuta. Mõnikord võib parandada ainult ilmseid trükivigu. Arvestada tuleb sellega, et nii nagu Sina võid toimetada ja parandada teiste kirjutatud artikleid, võivad ka teised julgelt (ja vahel ka halastamatult) parandada Sinu loodud teksti. Ära võta seda isiklikult, ka nende eesmärk on parem Vikipeedia.

Põhjenduste sõnastamine

Loova töö juures on loomulik, et vahel tulevad mängu ka emotsioonid. Vahel elavad toimetajad muudatuste tegemisse liigselt sisse ning autorid võivad kergesti kriitikat üle tõlgendada. Kindlasti ei tasu ära artikli arutelude isiklikuks viimine. Pika distantsi suhtlusel on nii kirjutaja kui lugeja vastutus hoida vestlust fookuses ja suunata see Vikipeedia parandamisele. Oht valesti mõista on aga mõlemasuunaline ning oma vastutus on siin nii lugejal kui kirjutajal.

Mõnikord võib arusaamatus tekkida üsna väikesest asjast. Näiteks võib kriitik kirjutada: 1911. aasta Encyclopedia Britannica väidab Sulle vastupidist. Faktiliselt ei ole kriitikal midagi viga, aga kommentaar on kirjutatud selliselt, et lugeja võib seda vastu võttes panna liigset rõhku isiklikule pöördumisele ja tõlgendada seda nii, et Encyclopedia Britannica n-ö ei nõustu tema isikuga. Sellist olukorda on võimalik ennetada sõnastades kriitika teistmoodi. Näiteks võib samal eesmärgil kirjutada: 1911. aasta Encyclopedia Britannica väidab vastupidist: X. Sellisel juhul saab keskenduda selgemini väite sisule ja ehk ka teemale, kas 1911. aastal kirjutatud entsüklopeedia on veel igati asjakohane. Väiksed erinevused tekstis võivad viia suurte lahknevusteni teksti tõlgendamisel.

Veel nõuandeid:

• Püüa iseloomustada eelkõige enda seisukohti, mitte vastaspoole omasid. Väga tihti on arvamused vastaspoole seisukohtadest mõneti ekslikud, kuna selle vaatepunktiga ei olda lihtsalt piisavalt tuttav. Ära ütle: Mina arvan, et ABC ja Sina, et DFG, vaid pigem: Mina arvan, et ABC. Mida arvad Sina? Vastaspoolest on liigagi lihtne luua lihtsustatud kujutlusi.
• Kontrolli fakte! Kui keegi seab Sinu väidetu kahtluse alla, on tal selleks tavaliselt hea põhjus. Võta hoog maha ja kontrolli allikaid ning oma teksti. Võimalik, et oled kogemata väljendunud ebamääraselt või on mõni teine toimetaja kogemata teksti tähendust muutnud. Samuti on võimalik, et mäletad loetud allika sisu valesti.
• Proovi mõista vastaspoolt. Erimeelsuste rõhutamise asemel püüa leida ühisosa. Teiste toimetajate jutus võib samuti olla oluline osa tõtt, mille abil saab teemat paremini mõista.
• Kui teed nalja, siis igaks juhuks maini. Pikal distantsil ei pruugi huumor kohe ja kõigile arusaadav olla.
• Kirjuta siis, kui Sul on hea olla. Kui Sa kirjutad midagi öösel pärast pikka väsitavat päeva, tasub kirjutatu salvestada kõigepealt enda arvutisse. Alles siis, kui oled teksti puhanud peaga üle lugenud ja vajalikud parandused teinud, tasub see Vikipeediasse üles panna.
• Ole ise mõistuse hääl ja eeskuju. Suhtu kaaslastesse austusega ning eelda, et neil on sama eesmärk kui Sinul: kasvatada ja parandada Vikipeediat teisi toimetajaid austades. Tasub arvestada, et arutelukaaslane võib olla Vikipeedias uustulnukas ning segadused võivad olla tekkinud teadmatusest.

Muuda, taasta, arutle, korda

Üks levinud meetod Vikipeedia täiendamisel on „Muuda, taasta, arutle, korda“.

Muuda. Vikipeedia tekstide juures on muudatused peaaegu alati julgustatud. Kui Sa kahtled, muuda teksti. Kui Sa kirjutasid muudatusest artikli arutelulehel ja mõistliku aja jooksul vastust ei ole tulnud, tasub muudatus sisse viia. Teised toimetajad ei pruugi ajapuuduse tõttu vastata jõuda. Tehtud muudatus püüab teiste toimetajate tähelepanu või suudab artiklit parandada – mõlemad on head tulemused.

Taasta. Kui muudatus ei paranda artiklit ning seda ei ole võimalik ka kiiresti korda teha, nii et tulemus oleks parem, pööra muudatus tagasi ja taasta varasem olukord. Selleks mine lehele „Näita ajalugu“ ja vajuta muudatuse kõrval nupule „Eemalda“. Kui muudatuse on teinud mõni teine toimetaja, tuleb alati lisada eemaldamisel põhjendus. Muudatus tasub eemaldada, kui see tõesti ei lisa midagi artiklile või teeb seda hoopis halvemaks. Kui vähegi võimalik, tasub kõigepealt proovida muudatust täiendada, et teiste toimetajate vaev ei läheks kaotsi. Muudatuse eemaldamine on üks karmimaid meetmeid ning võib põhjustada uutes tulijates frustratsiooni. Samas, kui Sinu muudatus eemaldatakse, tasub mõelda selle peale, et ka teiste toimetajate aeg on piiratud ja nad ei pruukinud jõuda seda üksikasjalikult seletada. Kui Su muudatus eemaldatakse, tasub järele mõelda, miks see võis juhtuda ning kas teiste leitud vigu on võimalik kergesti parandada.

Arutle. Kui Su muudatus on Vikipeediast eemaldatud, tasub sel teemal arutleda arutelulehel. Muudatuse tühistanud toimetajal peaksid selle jaoks olema üsna head põhjendused ning enamasti ollakse valmis nende üle arutlema. Kui keegi on Su muudatuse tühistanud, ära taasta seda kohe, kuna see võib viia nn „toimetussõdadeni“. Ilma aruteluta muudatuste eemaldamine ja jälle taastamine raiskavad tarbetult kõigi osaliste aega ja pärsivad Vikipeedia arengut.

Korda. Kui olete arutelul kokkuleppele jõudnud, püüa teha uus muudatus, mis arvestab ka esitatud kriitikaga. Kui oled juba näinud, et selline muutmise viis toimib, tasub seda edaspidi korrata. Kui näed puudusi, muuda Vikipeediat julget. Kui keegi tühistab Sinu muudatuse, rääkige asjad arutelulehel selgeks. Kui tühistad kellegi teise muudatuse, põhjenda võimalikult täpselt, kuna muudatuse taga on teine inimene, kes pidas tehtud muudatust vajalikuks.

Erimeelsuste lahendamine

Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik lõpuni vältida erimeelsusi teiste toimetajatega. Vikipeedia huvides on olulisem see, kuidas erimeelsusi lahendatakse. Vikipeediale ei ole oluline, kes võidab vaidluse, vaid selle mõju artiklite sisule. Erimeelsuste puhul on kõige tähtsamad küsimused Mida saab sellest õppida? ja Kuidas nüüd edasi käituda?.

Üldiselt peaks piisama toimetajate omavahelisest arutelust arutelulehel, pidades silmas vastastikust austust. Järgi tavapäraseid reegleid:

• Kui saad, aita parandada; 
• Kui tekstist midagi päästa annab, tee seda;
• Kui artikkel on kallutatud, lisa materjali tasakaalustamiseks või muuda sõnastust neutraalsemaks;
• Seleta oma parandusi. Kui Sa ei tea, kuidas parandada, pöördu arutelulehele.

Kui lahenduse leidmine on keeruline, võib lihtsalt vestlusest eemalduda. Vikipeedia artiklitel ei ole enamasti valmimiseks tähtaega. Arutelu igas faasis tasub mõelda, kas võiks aruteluga hetkeks vahet pidada. Tõenäoliselt saad Sa artikli juurde tagasi pöörduda, kui probleem on juba teiste toimetajate abiga lahendunud. Isegi kui Sinu seisukohti kohe ei arvestata, võivad nad saada artikli osaks tulevikus.

Tüüpvead toimetamisel

Tüüpvead on toimetustöös tüüpilised ehk sagedasti tehtavad vead. Enamik vikipedistidest on ise kunagi neid vigu teinud. Nüüdseks on vikipedistid koostanud tüüpvigade nimekirja, et neid oleks teistel kergem vältida.

Materjali kustutamine

• Ära kustuta (Sinu arvates) kasutut tekstiosa kohe. Võimalik, et sisu, mis ei sobi oma praegusesse konteksti, sobib mõnda teise artiklisse või sobib paremini ümbersõnastamisel. Kui Sul on kustutamise asemel võimalik teksti parandada, tee seda. Vikipeediast ei tohiks põhjuseta fakte eemaldada.
• Ära kustuta kallutatud sisu. Eemalda sisust kallutatus ja jäta faktid alles.
• Ära kustuta ilma seletuseta. Kirjuta kustutamise põhjendus lehe arutelule ja väikse märkusena muudatuse kokkuvõttesse. Artikli autor või kõrvaltvaataja ei pruugi kustutamise põhjusest kohe aru saada.

Täiendamine

• Ole järjepidev artikli stiilis. Kui toimetad kellegi teise artiklit, jälgi, et lõpptulemus oleks stiililt ühtne.
• Välislingid tuleks panna kõik viidetesse või teksti lõppu. Ära lisa välislinke teksti sisse.
• Artiklitesse ei pea panema allkirja. Vikikeskkond jätab muutuste autorid ise meelde.

Liigne hool

• Ära kritiseeri teksti, toimeta seda. Vikipeedia artiklitel ei ole üht autorit, kes otsustab sisu üle lõpuni ja annab teistele teada, mida kuidas muutma peaks. Arutelulehele ettepaneku lisamine võib küll aidata, aga tihti on kiirem ja kõigile lihtsam lahendus viia muudatus põhiartiklisse ise sisse. Kui arutelu on siiski vajalik, pea meeles, et Vikipeedia artiklite arutelulehed ei ole niisama vestluseks. Suuna oma kommentaarid artikli parandamisele.

• Ära karda parandada. Jah, Sa võid kogemata teha mõne väikese vea, aga tõenäoliselt saab keegi teine teksti jälle korda teha. Kui Sa arvad, et on põhjust parandada, siis tee seda.
• Liigne „vikindamine“. Vikipeedias on väga kasulik viidata teistele vikipeedia artiklitele. Sellega ei tasu aga liiale minna ning tasub arvestada, et Sa teeksid kõike lugejat arvestades ja mõistlikkuse piires.

Toimetamise liiga tõsiselt võtmine

• Ära pettu liiga kergesti, kui leiad kehvi artikleid. Vikipeedia on igavesti pooleli. Kui näed probleeme, siis aita neid järk-järgult parandada. Vikipeedias on väga palju tarku inimesi ja igaüks leiab midagi teha.
• Ära pettu liigselt, kui keegi toimetab Su tööd või isegi kustutab selle. On arusaadav, et hoolid artiklist, millesse oled pannud palju aega ja vaeva. Kui keegi muudab seda, siis võta arvesse tema kommentaare ja õpi nendest. Vikipeedia on teadmiste jagamiseks, mitte enda kehtestamiseks. Koos töötamine teeb Vikipeedia kõigi jaoks paremaks.

Ülesanne

1. Tee oma artiklis vajalikud parandused/täiendused.

2. Paranda/täienda oma rühmakaaslase artiklit

Võta aluseks selle peatüki materjalid ja toimetamisjuhend ning toimeta ühe rühmakaaslase artiklit (vt fail "Ülesande paarid"). Kasuta kindlasti resümeed, et autor näeks, mis muudatusi oled teinud, ning pikemad seletused lisa vajadusel arutelulehele. Toetu ülesandel 7. õppetüki toimetamisjuhendile (link paremal all).

Tähtaeg 28. november

Vikipeedia e-kursuse abimaterjalid 2017